Lang ja Pentus muudkui kiidavad ja laidavad ja toovad näiteid ja põrmustavad neid. Mina asun siinkohal Pentuse poolele, kuna tema argumendid on ka vanainimesele arusaadavad, Langi jutt on rohkem nagu joodiku vabandused.
EU 0,5 lubatud promilli ei kehtestatud mitte selleks, et joomist lubada, vaid selleks, et ohjeldada neid riike, kus seni oli 0,8 ja rohkem lubatud. 0,5 oli poliitiline kompromiss, mitte tervise analüüsi tulem. Madalamale ei suudetud suruda, ehkki taheti. Meil aga on seis parem! Meil juba on null-tolerants. Me ei pea ääri-veeri enam langetama.
Langil õigupoolest polegi muud argumenti, et kui prantslane Eestisse tuleb, siis ei tunne see end koduselt. Samas on prantslastele meil siin põhjamaal palju šokeerivat, nagu lumi ja lihtne maksusüsteem. Pentus aga argumenteerib vastu, et prantslased ei ole mingi argument. Nõustun.
Ma ei räägi üldse joomisest kui sellisest. Kui mina õlle joon, siis mul proua sõidab, aga muidugi ma vahel tahaks peale ühe õlle joomist ise koju roolida. Väga mõnus oleks, eriti veel siis kui ma kunagi Riigikogust lahkun ja nad taksokaardi tagasi tahavad. Siiski ei ole minu isiklik huvi põhjus, et riigis midagi muutma hakata. "aint broke, dont fix", ütlevad välismaised programmeerijad ja eriti käib see riikide seaduste kohta minu arust. Käesoleva joomaseadusega ei tohi tegeleda juba sellepärast, et see ei ole töö vaid asendustegevus. Riik on kriisis ja minister arvab, et paras aeg on natuke jalajälgi teha, ehkki kõik on korras ja süsteem töötab. Eestlased on kenasti ära harjunud, et sõidetakse kainelt ja kui vahele jäädakse, siis makstakse nii, et pere näljas.
See on nagu suveajale minek ja mitte-minek, mida me siin ikka vahel ümber teeme. Suurim probleem ei ole mitte päikese liikumine, vaid see, et endale asendustegevusi otsides oleme avastanud, et enne valimisi on ikka hea kogu süsteem ära muuta. Kellelegi valijatest ikka meeldib. Siiski, elurütmi ümberlülitamine ei vii hauda nii palju inimesi kui täis peaga ringi sõitmine.
Võib teha ju hoopis märke seaduse juurde, et prantslased ja Lang ise ei pea kainelt sõitma. Mõlemat sihtrühma on Eestis nii vähe, et neile võiks ka 0,8 lubada ilma, et see õnnetuste statistikat muudaks. Saaks punkti kirja ja tööga edasi minna.
kolmapäev, 2. september 2009
esmaspäev, 31. august 2009
Konspiratsiooniteooria - valimisreklaamid ei ole valimisreklaamid!
Jõu näitamine tõstab partei populaarsust, seega on mõnedele parteidele kõrges kaares seaduste peale laskmine osa valimiskampaaniast.
Kui Savisaar valesti pargib, siis ta ei vabanda - ta laseb parkimiskoha tingimusi muuta ja pargib seal ka edaspidi. Vabandamine, vea tunnistamine näitab nõrkust. K-kohukeste kampaania kandis sama sõnumit: "teie tehke oma seaduseid seal riigis, mina elan enda seaduste järgi".
Milline show on tulemas neil KOV valimistel?
Suvilasse sõites nägin linnas Keskerakonna valimisreklaame, kus linnaosavanem ütleb midagi, näiteks et kuhugi tuleb mingi asi või avalik ehitis ning neil reklaamidel ei ole Keskerakonna logo ega viiteid valmistele. Ja siis tekkis mul mõte, et äkki need ei olegi valimisreklaamid? Äkki need on linnaosade rahade eest ostetud kommunikatsioon? Linnaosalehed ju ka ei olevat propaganda! Mis siis kui ka Vakra välireklaam lihtsalt informeerib nõmmekaid Nõmme turu olemasolust?
Saame näha. Kui teised valmiste välireklaamid maha võetakse ja need üles jäävad, siis alles hakkab nalja saama, kuna need reklaamid saavad kõik jubedasti meediat läbi artiklite. Ning kõigis neis artiklites mis siis sõimavad Keskerakonda alatus poliitikas mainitakse ühtlasi ära linnaosavanemate saavutusi, nimesid jne. Ning mis põhiline - näidatakse taas jõudu. Tegite seaduse mis piirab midagi? HAHAHAAAAaaa naerame teie ponnistuste üle!
Kohtus ei saa nad kaotada. See ju ei ole valmisreklaam. Valmisreklaam kutsub kedagi valima ning räägib parteidest. Tõestage, et see reklaam kus seisavad linnaosavanemad ja mis tutvustab linnaosade saavutusi kodanikele ning mille eest maksab linnaosavalitsus on valimisreklaam. Kapo kaebab linnaosad (mida juriidiliselt peaaegu olemas ei ole) kohtusse?
Muidugi on minu jutt fiktsioon ning ilmselt nii ei lähe. Ilmselt on erakonna nimi reklaamidelt puudu vaid selle pärast, et Tarandil ka ei olnud ja vaadake kui hästi tal läks. Ma tahaks loota.
Kui Savisaar valesti pargib, siis ta ei vabanda - ta laseb parkimiskoha tingimusi muuta ja pargib seal ka edaspidi. Vabandamine, vea tunnistamine näitab nõrkust. K-kohukeste kampaania kandis sama sõnumit: "teie tehke oma seaduseid seal riigis, mina elan enda seaduste järgi".
Milline show on tulemas neil KOV valimistel?
Suvilasse sõites nägin linnas Keskerakonna valimisreklaame, kus linnaosavanem ütleb midagi, näiteks et kuhugi tuleb mingi asi või avalik ehitis ning neil reklaamidel ei ole Keskerakonna logo ega viiteid valmistele. Ja siis tekkis mul mõte, et äkki need ei olegi valimisreklaamid? Äkki need on linnaosade rahade eest ostetud kommunikatsioon? Linnaosalehed ju ka ei olevat propaganda! Mis siis kui ka Vakra välireklaam lihtsalt informeerib nõmmekaid Nõmme turu olemasolust?
Saame näha. Kui teised valmiste välireklaamid maha võetakse ja need üles jäävad, siis alles hakkab nalja saama, kuna need reklaamid saavad kõik jubedasti meediat läbi artiklite. Ning kõigis neis artiklites mis siis sõimavad Keskerakonda alatus poliitikas mainitakse ühtlasi ära linnaosavanemate saavutusi, nimesid jne. Ning mis põhiline - näidatakse taas jõudu. Tegite seaduse mis piirab midagi? HAHAHAAAAaaa naerame teie ponnistuste üle!
Kohtus ei saa nad kaotada. See ju ei ole valmisreklaam. Valmisreklaam kutsub kedagi valima ning räägib parteidest. Tõestage, et see reklaam kus seisavad linnaosavanemad ja mis tutvustab linnaosade saavutusi kodanikele ning mille eest maksab linnaosavalitsus on valimisreklaam. Kapo kaebab linnaosad (mida juriidiliselt peaaegu olemas ei ole) kohtusse?
Muidugi on minu jutt fiktsioon ning ilmselt nii ei lähe. Ilmselt on erakonna nimi reklaamidelt puudu vaid selle pärast, et Tarandil ka ei olnud ja vaadake kui hästi tal läks. Ma tahaks loota.
Päeva lärm - erakorralised valimised
Keskerakonnal on kalender täis igasugu asju, millega saab lärmata õigetel päevadel. Kui päev kätte jõuab, siis koostab staap teksti ja saadab poliitikutele laiali, et mis nad sel päeval peavad rääkima. See on rutiin, sisseharjunud ja kvaliteetne süsteem, mitte rapsimine.
Mina ei usu, et see rumal jutt, et teeme erakorralised valimised, oleks neil mingite muude asjade varjamiseks tehtud, nagu süüdistatakse. See on tavaline päeva teema, paika pandud juba aasta alguses kalendri koostamisel. "Piltisaamise teemad enne valimisi, punkt 3" - nõuame erakorralisi. Teema on aktuaalne alati, põhjuse leiab alati. Ainult liiga tihti ei tohi nõuda, muidu ei ületa enam künnist. Seega siis säästetakse teema valimiste ajaks.
Erakorralised valimised ei annaks ju mitte midagi. Tõsi, Riigikogust kaoks minema Rahvaliit, mõned sostid/rohelised ja no... no ma ise ka vist ei viitsiks enam kandideerida. Aga Reformierakond ja IRL jätkaks võimsamana kui seni. Ilmselt saaksid nad kokku koalitsiooni siis isegi kahekesi. Erakorralised valimised oleks seega a) olemasoleva võimu kindlustamine b) jube raharaiskamine c) pensionäride tööhõive halvendamine (minu kaasus). Seda Keskerakond ei taha, uskuge mind. Päevateemat ei oleks tõstatatud, kui see vähegi reaalne oleks olnud.
Mina ei usu, et see rumal jutt, et teeme erakorralised valimised, oleks neil mingite muude asjade varjamiseks tehtud, nagu süüdistatakse. See on tavaline päeva teema, paika pandud juba aasta alguses kalendri koostamisel. "Piltisaamise teemad enne valimisi, punkt 3" - nõuame erakorralisi. Teema on aktuaalne alati, põhjuse leiab alati. Ainult liiga tihti ei tohi nõuda, muidu ei ületa enam künnist. Seega siis säästetakse teema valimiste ajaks.
Erakorralised valimised ei annaks ju mitte midagi. Tõsi, Riigikogust kaoks minema Rahvaliit, mõned sostid/rohelised ja no... no ma ise ka vist ei viitsiks enam kandideerida. Aga Reformierakond ja IRL jätkaks võimsamana kui seni. Ilmselt saaksid nad kokku koalitsiooni siis isegi kahekesi. Erakorralised valimised oleks seega a) olemasoleva võimu kindlustamine b) jube raharaiskamine c) pensionäride tööhõive halvendamine (minu kaasus). Seda Keskerakond ei taha, uskuge mind. Päevateemat ei oleks tõstatatud, kui see vähegi reaalne oleks olnud.
reede, 14. august 2009
Eetika, see olen mina.
Andsin Delfile arvamuse, et eetikakoodeksit ei ole vaja. Tahaksin lisada, et minuarust on tegemist oksüümoroniga. Meile, eetika etalonidele, ei saa nii piiranguid seada.
Riigikogu liikme kui rahva poolt valitud esindaja käitumine ongi see standard millest ühiskond peab lähtuma. Ja lähtubki, kui (krimi)uudiseid jälgida! See ongi meie rahva eetikakoodeks, enesemääramine ning pereväärtus. Ühena 101st kroonijuveelist tunnen seda igapäevaselt.
Eetikakoodeks oleks nagu umbusaldusavaldus. Nagu kahtleks keegi riigikogulaste käitumisvõimes, ehkki Põhiseadus ütleb, et Riigikogu liige on oma otsustes vaba. Kui on vaba, siis on ju põhiseaduse vastane hakata seletama, et Leinatamm ei peaks enam orkestri ees kätega signaliseerima ning peaks hakkama tööl käima. Või mõni teine ei tohiks omale eraldatud "koolikatuserahaga" vehkides vallavolikokku kandideerida. Tohib, vehib ja kandideerib. Korralekutsumiseks on hääletussedel, mitte ebamäärane koodeks.
Valimiste võtmes on eetikakoodeks aga ülisuur konkurentsieelis persevestidele, ehk eetikat mittehindavatele indiviididele, keda samuti vahel poliitikamaastikule satub. Hakkaksid ju seda koodeksit jälgima eetilised inimesed, need teised aga reklaamivad kohupiima edasi. Lepitakse näiteks kokku, et riigikogu liikmed ei kandideeri KOV valimistel ja siis üks, kes on seda ka nii plaaninud, kandideerib. Eksib koodeksi vastu. No mis siis on? Ise veel teatab, et unustas avalduse tagasi võtta, et ta ei tahtnud, aga ei ole enam midagi teha. Või et ta ei teadnud, et partei ta esitab. Või et Oliver Kruuda esitas ta, temal ei ole asjaga midagi pistmist, hääled võtab siiski vastu.
Õigus jääb muidugi eetilistele inimestele, hääled lähevad paraku nendele teistele.
Niisiis, rahvas, jätkake parem käitumismodellide jälgimist ja ärge püüdke meile päitseid kirja panna. Käige parem valimas!
(pildil käitumisetalon David, theage.com.au)
Riigikogu liikme kui rahva poolt valitud esindaja käitumine ongi see standard millest ühiskond peab lähtuma. Ja lähtubki, kui (krimi)uudiseid jälgida! See ongi meie rahva eetikakoodeks, enesemääramine ning pereväärtus. Ühena 101st kroonijuveelist tunnen seda igapäevaselt. Eetikakoodeks oleks nagu umbusaldusavaldus. Nagu kahtleks keegi riigikogulaste käitumisvõimes, ehkki Põhiseadus ütleb, et Riigikogu liige on oma otsustes vaba. Kui on vaba, siis on ju põhiseaduse vastane hakata seletama, et Leinatamm ei peaks enam orkestri ees kätega signaliseerima ning peaks hakkama tööl käima. Või mõni teine ei tohiks omale eraldatud "koolikatuserahaga" vehkides vallavolikokku kandideerida. Tohib, vehib ja kandideerib. Korralekutsumiseks on hääletussedel, mitte ebamäärane koodeks.
Valimiste võtmes on eetikakoodeks aga ülisuur konkurentsieelis persevestidele, ehk eetikat mittehindavatele indiviididele, keda samuti vahel poliitikamaastikule satub. Hakkaksid ju seda koodeksit jälgima eetilised inimesed, need teised aga reklaamivad kohupiima edasi. Lepitakse näiteks kokku, et riigikogu liikmed ei kandideeri KOV valimistel ja siis üks, kes on seda ka nii plaaninud, kandideerib. Eksib koodeksi vastu. No mis siis on? Ise veel teatab, et unustas avalduse tagasi võtta, et ta ei tahtnud, aga ei ole enam midagi teha. Või et ta ei teadnud, et partei ta esitab. Või et Oliver Kruuda esitas ta, temal ei ole asjaga midagi pistmist, hääled võtab siiski vastu.
Õigus jääb muidugi eetilistele inimestele, hääled lähevad paraku nendele teistele.
Niisiis, rahvas, jätkake parem käitumismodellide jälgimist ja ärge püüdke meile päitseid kirja panna. Käige parem valimas!
(pildil käitumisetalon David, theage.com.au)
reede, 17. juuli 2009
Riigikogulase töö on olemasolu
Töö teeb ahvist inimese ja inimesest avaliku elu tegelase. Kui ma pean sirgelt käima ja ei tohi maha sülitada, siis peab see mulle tasutud saama. Just selles mõttes töötab Riigikogu 12 kuud ilma puhkuseta. Tegevusena, jah, niidan muru.
Muidugi võib vaielda, kas poolsada tuhat krooni on sobilik tasu eksisteerimise eest, aga mina võiks jälle vastu küsida - miks ainult pool? Kes ütleb, et just 100 000 ei motiveeriks mind veel sirgemalt käima ja mitte maha sülitama isegi üksi olles. Kõik on ju suhteline. Kui me praegu joonele paneks Vilja Savisaarega, et kes rohkem sisulist tööd järgmise aasta jooksul teeb, siis hoolimata oma east, ma jookseks ringe ümber proua, kogu distantsi ulatuses. Ja seda ainult poolesaja tuhande eest!
Delfi igasuvine vingumine samal teemal hakkab juba tüütama.
Muidugi võib vaielda, kas poolsada tuhat krooni on sobilik tasu eksisteerimise eest, aga mina võiks jälle vastu küsida - miks ainult pool? Kes ütleb, et just 100 000 ei motiveeriks mind veel sirgemalt käima ja mitte maha sülitama isegi üksi olles. Kõik on ju suhteline. Kui me praegu joonele paneks Vilja Savisaarega, et kes rohkem sisulist tööd järgmise aasta jooksul teeb, siis hoolimata oma east, ma jookseks ringe ümber proua, kogu distantsi ulatuses. Ja seda ainult poolesaja tuhande eest!
Delfi igasuvine vingumine samal teemal hakkab juba tüütama.
esmaspäev, 13. juuli 2009
Savisaar pöördus valesse instantsi.
Savisaar pöördus presidendi poole selle asemel, et minuga rääkida, kui avastas, et Ansip ei vasta tema kirjadele. Minu kirjadele vastab see erakond nagu miilenki!
No mida saab president peaministrile teha? Kingib pastaka, et näh kirjuta linnapeale? Minul on siiski rohkem sõnaõigust. Kultuuriministri triibulised on neil veel meeles ja ma olen üsna kindel, et Ansip ise ka ei taha ühtegi mu kirja vastamata jätta. Küllap Savisaar targa mehena teab seda, kuid uhke iseloom ei luba tal pärast meie vahel toimunut minu poole pöörduda. Samas väga lihtne oleks, ma ajaks selle asja nagu naksti korda. Helistaks Ansipile ja kui peaministril kiire, siis valmistaks ise kirja ette ja võtaks pärast Andruselt ainult käe alla.
Minuarust niimoodi presidendile kituma minna on veidi plass. Võiks ikka enne muud moodi ka proovida.
No mida saab president peaministrile teha? Kingib pastaka, et näh kirjuta linnapeale? Minul on siiski rohkem sõnaõigust. Kultuuriministri triibulised on neil veel meeles ja ma olen üsna kindel, et Ansip ise ka ei taha ühtegi mu kirja vastamata jätta. Küllap Savisaar targa mehena teab seda, kuid uhke iseloom ei luba tal pärast meie vahel toimunut minu poole pöörduda. Samas väga lihtne oleks, ma ajaks selle asja nagu naksti korda. Helistaks Ansipile ja kui peaministril kiire, siis valmistaks ise kirja ette ja võtaks pärast Andruselt ainult käe alla.
Minuarust niimoodi presidendile kituma minna on veidi plass. Võiks ikka enne muud moodi ka proovida.
kolmapäev, 10. juuni 2009
Tulumaks tõuseb! BUUUUU!!!
Selleks, et tulumaksuga meie riiki turgutada ei ole vaja seda tegelikult tõsta. Piisab, kui korralikult hirmutada.
Nimelt on väga paljudel firmadel arvel suured kogused raha jaotamata kasumi kujul. Seda raha ei ole dividendidena välja võetud, kuna siis peaks tasuma tulumaksu, aga see langeb ju pidevalt. Parem on olnud lasta rahal intressi koguda ja võtta see välja hiljem, kui tulumaks on veelgi langenud. Sellised säästjad on kokkuhoidlikud ja tublid inimesed, kuid nüüd on selle meetodi "parim enne" möödas ja käes aeg raha välja võtta ning tulumaks riigile üle kanda.
Kokkuhoidjad ettevõtjad muidugi naeravad, et teid poliitikuid me teame. Ikka ähvardate, aga siis tuleb Reformierakond võimule ja ikka tulumaks langeb. Hoiame ikka raha arvel edasi...
Minu panus riigieelarvesse on nüüd neile ettevõtjatele selge signaali saatmine. Tulumaks tõuseb ja Reformierakond on samal ajal võimul! Kaalukeel on rääkinud.
See sõnum ongi oluline. Aeg on need eurod kroonideks tagasi konvertida ning firma omanikele välja maksta. See kas tulumaks ka tegelikult tõuseb, ei ole oluline, peamine on sõnum - tulumaks ei lange enam kohe kindlasti. Palun suunduge kassasse.
Nimelt on väga paljudel firmadel arvel suured kogused raha jaotamata kasumi kujul. Seda raha ei ole dividendidena välja võetud, kuna siis peaks tasuma tulumaksu, aga see langeb ju pidevalt. Parem on olnud lasta rahal intressi koguda ja võtta see välja hiljem, kui tulumaks on veelgi langenud. Sellised säästjad on kokkuhoidlikud ja tublid inimesed, kuid nüüd on selle meetodi "parim enne" möödas ja käes aeg raha välja võtta ning tulumaks riigile üle kanda.
Kokkuhoidjad ettevõtjad muidugi naeravad, et teid poliitikuid me teame. Ikka ähvardate, aga siis tuleb Reformierakond võimule ja ikka tulumaks langeb. Hoiame ikka raha arvel edasi...
Minu panus riigieelarvesse on nüüd neile ettevõtjatele selge signaali saatmine. Tulumaks tõuseb ja Reformierakond on samal ajal võimul! Kaalukeel on rääkinud.
See sõnum ongi oluline. Aeg on need eurod kroonideks tagasi konvertida ning firma omanikele välja maksta. See kas tulumaks ka tegelikult tõuseb, ei ole oluline, peamine on sõnum - tulumaks ei lange enam kohe kindlasti. Palun suunduge kassasse.
Kui ma blogis ei kirjuta, otsige mind AK-st
Kiired ajad on olnud, kaalukeele töö kõrval on harva mahti midagi kirja panna. Kui mind ei ole siin, siis olen Eesti Ekspressis. Või AK-s. Siinkohal panen paar vahepeal tulnud mõtet kirja.
Esiteks jutt, et Indrek Tarand kellegi hääli ära ei võtnud, ei vasta tõele. Vastab jah keeleliselt, loomulikult on hääled inimeste enda omad. See väljend "võttis kellegi hääle" on ülekantud tähenduses. Indreku pahameel ei ole haritud inimese puhul mõistetav. Kui Indrek tuli ja hääli sai, siis need hääled ei olnud kõik "uued hääled" kes muidu üldse ei oleks valima läinud, ehkki kindlasti oli ka mõni selline. "Söödud hääl" on selline hääl, mis muidu oleks läinud mõnele teisele parteile, kuid nüüd tuli Tarandile ja läks osaliselt kaotsi, kuna Tarandit on üks, hääli sai ta aga mitme mehe eest. Miks Indrek Tarand tagasi ajab, et tema poel hääli söönud, ma ei tea. Siin ei ole ju midagi häbeneda, ega ta ei söönud neid ise, need ju topiti talle kurku. Kui palju väiksema kampaania ta veel teha oleks saanud?
Tarand kahtlemata sõi kõikide parteide hääli, kuid mitte võrdselt. Keskerakonna omi pea üldse mitte, sotside omi enamuses. Mina olin kindel, et sotsid ei saa Europarlamenti ühtegi kohta, kuid nüüd tundub, et neil siiski õnnestub mingi imega.
Teiseks tahaks rääkida kaalukeele elust. Jube lõbus on. Riigikogus kolleegide seas on mul suhted viimasel ajal kogu aeg enam-vähem olnud, aga nüüd on minust saanud ka meedia lemmik. Ma ei ole küll nii tihedalt meedias kui noorte iidolid, aga kajastuste puuduse üle kurta ei saa. Kui ma helistaks praegu Delfisse ja teataks, et ma lähen ja tõmban kohe Evelin Sepalt tooli alt, siis nad ilmselt ületaks linnas kiirust. Muuseas - Evelin ei pahandaks. Ma olen ikkagi Riigikogu kaalukeel. Ilmselt ta naerataks ja vabandaks, et ei vaadanud enne veelkord kui istus.
Kolmandaks tahan teatada, täna läheb Riigikogus pikalt, aga ma ei luba, et ma blogin. Siiski hoidke siin ja twitteril silma peal.
Esiteks jutt, et Indrek Tarand kellegi hääli ära ei võtnud, ei vasta tõele. Vastab jah keeleliselt, loomulikult on hääled inimeste enda omad. See väljend "võttis kellegi hääle" on ülekantud tähenduses. Indreku pahameel ei ole haritud inimese puhul mõistetav. Kui Indrek tuli ja hääli sai, siis need hääled ei olnud kõik "uued hääled" kes muidu üldse ei oleks valima läinud, ehkki kindlasti oli ka mõni selline. "Söödud hääl" on selline hääl, mis muidu oleks läinud mõnele teisele parteile, kuid nüüd tuli Tarandile ja läks osaliselt kaotsi, kuna Tarandit on üks, hääli sai ta aga mitme mehe eest. Miks Indrek Tarand tagasi ajab, et tema poel hääli söönud, ma ei tea. Siin ei ole ju midagi häbeneda, ega ta ei söönud neid ise, need ju topiti talle kurku. Kui palju väiksema kampaania ta veel teha oleks saanud?
Tarand kahtlemata sõi kõikide parteide hääli, kuid mitte võrdselt. Keskerakonna omi pea üldse mitte, sotside omi enamuses. Mina olin kindel, et sotsid ei saa Europarlamenti ühtegi kohta, kuid nüüd tundub, et neil siiski õnnestub mingi imega.
Teiseks tahaks rääkida kaalukeele elust. Jube lõbus on. Riigikogus kolleegide seas on mul suhted viimasel ajal kogu aeg enam-vähem olnud, aga nüüd on minust saanud ka meedia lemmik. Ma ei ole küll nii tihedalt meedias kui noorte iidolid, aga kajastuste puuduse üle kurta ei saa. Kui ma helistaks praegu Delfisse ja teataks, et ma lähen ja tõmban kohe Evelin Sepalt tooli alt, siis nad ilmselt ületaks linnas kiirust. Muuseas - Evelin ei pahandaks. Ma olen ikkagi Riigikogu kaalukeel. Ilmselt ta naerataks ja vabandaks, et ei vaadanud enne veelkord kui istus.
Kolmandaks tahan teatada, täna läheb Riigikogus pikalt, aga ma ei luba, et ma blogin. Siiski hoidke siin ja twitteril silma peal.
esmaspäev, 1. juuni 2009
Rahvaliit saab aru
Head mehed need maa omad. Said aru, et neil ei ole mõtet minna valitsusse, kui nad peavad oma juhtimise nii läbipaistvaks hõõruma, et Villu kõrvad tugitooli tagant ei paista. Vana jahimees teab kui teda on nähtud ja edasi ei rooma.
Teine võimalus on, et kavalpead leppisid kokku mingi hoopis muu kurja plaani ja ma võin Laine Jänesele helistada edaspidi päris tihti, kuna oleme mõlemad opositsioonis.
PS. Ma tean, et see ilmselt nii ei ole, aga ikkagi ilus paistab, et Sõerd lubas mulle, et käibemaks ei tõuse ja nüüd lahkubki sirge seljaga koalitsioonist.
Teine võimalus on, et kavalpead leppisid kokku mingi hoopis muu kurja plaani ja ma võin Laine Jänesele helistada edaspidi päris tihti, kuna oleme mõlemad opositsioonis.
PS. Ma tean, et see ilmselt nii ei ole, aga ikkagi ilus paistab, et Sõerd lubas mulle, et käibemaks ei tõuse ja nüüd lahkubki sirge seljaga koalitsioonist.
reede, 29. mai 2009
Mina Reiljaniga koalitsiooni ei lähe!
See ei ole mingi praalimise pealkiri, tõesti ei lähe. Kui Rahvaliit tahab koalitsioonis olla ja minu häälega arvestada, siis peab ta kuidagi mõista andma, et kriminaalid ei ole nende parteis juhtorganites ja kindlasti tuleks loobuda siseministri kohast.
Seda posti innustaski mind kirjutama info, et kuulsin otseallikatest, et kits avaldab kindlalt soovi kärneriks saada. Reiljani ausaks petmine on seatud koalitsioonilepingu osaks.
Kehv lugu. Kurjategijad isiklikult soovivad asju riigis sättima asuda. Ma arvan, et mina ei ole ainus kellele see ei meeldi. Selline koalitsioon ei saa olla jätkusuutlik, arvatavasti tõrgub paljude poliitikute käsi kaasa hääletamast, kui siseminister sellest erakonnast olema saab.
Järgmine teema on Jänese asendamine Allikuga. No pigem see, Allik võtab vähemalt telefoni vastu. Ma ei kiida heaks oma siseintriigide tassimist riiklikule areenile, aga igatahes - pigem see! Eks jänkurahvas ise alustas ka selle Alliku torkimist. Jõuministeeriumid hoidke aga puhtad. Ma ei pea kõiki selle partei liikmeid Reiljani mahhinatsioonide eest vastutavaks, kuid siiski on Rahvaliidul veel tükk tõestamist teha, enne kui neid saab viisakateks inimesteks pidada.
Igatahes, kui pätt pukki pannakse, siis pühkige oma suu majoneesist puhtaks! Tehke omale hapukoore või ketsupivalitsus, aga minuga asju ajada ei õnnestu!
Seda posti innustaski mind kirjutama info, et kuulsin otseallikatest, et kits avaldab kindlalt soovi kärneriks saada. Reiljani ausaks petmine on seatud koalitsioonilepingu osaks.
Kehv lugu. Kurjategijad isiklikult soovivad asju riigis sättima asuda. Ma arvan, et mina ei ole ainus kellele see ei meeldi. Selline koalitsioon ei saa olla jätkusuutlik, arvatavasti tõrgub paljude poliitikute käsi kaasa hääletamast, kui siseminister sellest erakonnast olema saab.
Järgmine teema on Jänese asendamine Allikuga. No pigem see, Allik võtab vähemalt telefoni vastu. Ma ei kiida heaks oma siseintriigide tassimist riiklikule areenile, aga igatahes - pigem see! Eks jänkurahvas ise alustas ka selle Alliku torkimist. Jõuministeeriumid hoidke aga puhtad. Ma ei pea kõiki selle partei liikmeid Reiljani mahhinatsioonide eest vastutavaks, kuid siiski on Rahvaliidul veel tükk tõestamist teha, enne kui neid saab viisakateks inimesteks pidada.
Igatahes, kui pätt pukki pannakse, siis pühkige oma suu majoneesist puhtaks! Tehke omale hapukoore või ketsupivalitsus, aga minuga asju ajada ei õnnestu!
kolmapäev, 27. mai 2009
laupäev, 23. mai 2009
Kuulsaim purk majoneesi
Oleks see kana vaid teadnud, et tema munadest tehtud majonees annab nime riigi valitsusele... igatahes on Padar rääkinud, nimi sündinud. Majoneesivalitsus, see kõlab uhkelt.
Vähesed teavad, et selle majoneesi, mille ma esinduskuludesse kunagi kirjutasin, sõin ma ära koos Hiina diplomaadiga tutvustades saadikule Eesti kööki ja tõesti esindasin meie riiki. On igati paslik, et too majonees astub nüüd ise poliitilisele võitlusväljale ning moodustab koalitsiooni.
Padaril on muidugi õigus, et ega siin enne KOV valimisi suurt rahu ei tule. Mõistetav on ka tema sapp, kuna midagi ju peab vastu solvama, kui juhtpartei heidab sulle ette pesemata juukseid ning püksist välja vajunud särki. Michal sai väga hästi aru, et see on stilistide ettekirjutus, seda solvavam oli torge. Kõik ju mõistavad, et Padar ei saa välja näha nagu reformar. See oleks nagu kampsuniga Ansip. SDE karune töölisoutlook, IRL rahvuslik kampsun, REF tume ülikond. Nii ei jäänudki Padaril muud üle kui majoneesiga visata.
Aga hea nimi. Mulle meeldib. Keegi ei unusta nüüd, et kes selle koalitsiooni võti on.
Vähesed teavad, et selle majoneesi, mille ma esinduskuludesse kunagi kirjutasin, sõin ma ära koos Hiina diplomaadiga tutvustades saadikule Eesti kööki ja tõesti esindasin meie riiki. On igati paslik, et too majonees astub nüüd ise poliitilisele võitlusväljale ning moodustab koalitsiooni.
Padaril on muidugi õigus, et ega siin enne KOV valimisi suurt rahu ei tule. Mõistetav on ka tema sapp, kuna midagi ju peab vastu solvama, kui juhtpartei heidab sulle ette pesemata juukseid ning püksist välja vajunud särki. Michal sai väga hästi aru, et see on stilistide ettekirjutus, seda solvavam oli torge. Kõik ju mõistavad, et Padar ei saa välja näha nagu reformar. See oleks nagu kampsuniga Ansip. SDE karune töölisoutlook, IRL rahvuslik kampsun, REF tume ülikond. Nii ei jäänudki Padaril muud üle kui majoneesiga visata.
Aga hea nimi. Mulle meeldib. Keegi ei unusta nüüd, et kes selle koalitsiooni võti on.
kolmapäev, 20. mai 2009
Võimuliit laguneb, nüüd põtkib Jänes ülemusele vastu.
Täna infotunnis lubas Ansip mu suhteid Jänesega klatitada. Andis kohe kaamerate ees prouale käsu mulle helistada.
Kui sellest kuulsin, siis olin siiralt rõõmus, olen seda kaunist daami alati toetanud ja minuarust on tütreke mullegi koridoris isegi naeratanud. Ainult just nüüd viimasel ajal väldib. Ei vasta kõnedele ega kirjadele. Võib-olla arvab, et ma koalitsiooni kipun või midagi. Samuti keelas ta oma töötajatel mu kõnesid ühendada.
No ja kui peaminister täna talle kõigi ees käsu andis mulle helistada, siis tunnistan, olin veidi elevil. Tühistasin õhtuse kokkusaamise ja jäin kabinetti telefoni kõrvale ootama. No juhuks kui daam ei soovi kallile mobiilile helistada ja eelistab lauatelefoni.
Kell on juba pool kaksteist. Pean vist tõdema, et vana mees on jälle riigi vägevate poolt rumalaks tehtud. Ilmselt pilgutas Ansip silma või ütles pärast Jänesele, et noh, ära ikka vanamehele helista, ma tegin ainult meediale komejanti.
Pole midagi, vahel läheb ka nii. Asun koduteele.
pilt - http://www.petwebsite.com/
teisipäev, 12. mai 2009
Lõbusat lugemist
Aastal 2009 palub Eesti tipp-poliitik ajakirjanikul ennast põlema panna. Ja mina olen eetikadoktor?
Minu eas lugejatele: noorte slängis "stardipakett" ei tähenda mitte kõneminuteid vaid pakki tikke ja liitrit bensiini.
Minu eas lugejatele: noorte slängis "stardipakett" ei tähenda mitte kõneminuteid vaid pakki tikke ja liitrit bensiini.
esmaspäev, 11. mai 2009
Rahvaliidust võib saada liblikas!
Mul ei ole mingit siseinfot, ainult tavaloogika. Kui keegi poliitikas tugevaks muutub, siis kõik tema senised sõbrad asuvad toetama tema nõrgemat oponenti.
Nii toetas Keskerakond Res Publicat, nii on võetud Isamaaliitu vahel kampa ja eks sotsid isegi on vahel saanud võimule kui ohutud ullikesed. Täna aga on nad teinud saatusliku vea, ajanud lömitamisemängus selja sirgu, rikkunud reegleid ja andnud löögi. Eestis on peamine poliitiline nipp D'Hondti meetodiga oskuslik ümberkäimine. See meetod tähendab, et suur saab rohkem võimu kui mitu väikest kokku. Seega on elektoraati jagavate väikeparteide kadumine suuretele isegi suurem mure kui pisikestele endile.
Rahvaliit ja Sotsid on paljuski sarnased ja neil vähemalt võiks olla sarnane valijaskond. Paraku on Rahvaliit hääbumas, oma stabiilset 3% toetust ei ole nad üles saanud ei meha vahetades ega tänaval teretades. Olgem ausad, kui nad vahepeal valitsusse ei pääse, on nad peale järgmiseid riigikogu valimisi, kus nad künniseni ei küüni, ajalugu. Võib-olla isegi varem, kuna Rahvaliidu ülitugevad positsioonid regioonides lähevad süsgisestel KOV valimistel ilmselt ümbervaatamisele ning vahetult enne algab ka näriliste lahkumine laevalt. Hukk ja kadu.
KUI... neid just valitsusse ei võeta. Võimuparteiga oleks ju kõik teist moodi. Saab jagada meestele lubadusi, püsida pildis, esindada ning ära teha. Korruptiivsest tõugust võiks saada vastu suve kena liblikas!
See kena liblikas võiks lennata kotkana üle poliitmaastiku ja süüa ära hulga sotside hääli, niiet Hr D'Hondt saaks mõlema partei arvelt rasvase kulbitäie võimu tõsta sinisesse ja kollasesse kaussi.
Ma usun, et Ansip teab, et see on tehtav. Indrek Tarand sööb sotse nii palju, et nad europarlamenti kohta ei saa ja Rahvaliit annab neile matsu KOV valimistel. Koos saadakse järgmises Riigikogus kumbki umbes kolm kuni seitse kohta. Ja mida selleks vaja teha? IRL ja REF peavad vaid valitsust veidi remontima, võtma sinna tööle kuulekad poliitikud ja "elu on lill" nagu ütleks iga endast lugu pidav liblikas.
Selle kauni pildi leidsin siit
Nii toetas Keskerakond Res Publicat, nii on võetud Isamaaliitu vahel kampa ja eks sotsid isegi on vahel saanud võimule kui ohutud ullikesed. Täna aga on nad teinud saatusliku vea, ajanud lömitamisemängus selja sirgu, rikkunud reegleid ja andnud löögi. Eestis on peamine poliitiline nipp D'Hondti meetodiga oskuslik ümberkäimine. See meetod tähendab, et suur saab rohkem võimu kui mitu väikest kokku. Seega on elektoraati jagavate väikeparteide kadumine suuretele isegi suurem mure kui pisikestele endile.
Rahvaliit ja Sotsid on paljuski sarnased ja neil vähemalt võiks olla sarnane valijaskond. Paraku on Rahvaliit hääbumas, oma stabiilset 3% toetust ei ole nad üles saanud ei meha vahetades ega tänaval teretades. Olgem ausad, kui nad vahepeal valitsusse ei pääse, on nad peale järgmiseid riigikogu valimisi, kus nad künniseni ei küüni, ajalugu. Võib-olla isegi varem, kuna Rahvaliidu ülitugevad positsioonid regioonides lähevad süsgisestel KOV valimistel ilmselt ümbervaatamisele ning vahetult enne algab ka näriliste lahkumine laevalt. Hukk ja kadu.
KUI... neid just valitsusse ei võeta. Võimuparteiga oleks ju kõik teist moodi. Saab jagada meestele lubadusi, püsida pildis, esindada ning ära teha. Korruptiivsest tõugust võiks saada vastu suve kena liblikas!
See kena liblikas võiks lennata kotkana üle poliitmaastiku ja süüa ära hulga sotside hääli, niiet Hr D'Hondt saaks mõlema partei arvelt rasvase kulbitäie võimu tõsta sinisesse ja kollasesse kaussi.
Ma usun, et Ansip teab, et see on tehtav. Indrek Tarand sööb sotse nii palju, et nad europarlamenti kohta ei saa ja Rahvaliit annab neile matsu KOV valimistel. Koos saadakse järgmises Riigikogus kumbki umbes kolm kuni seitse kohta. Ja mida selleks vaja teha? IRL ja REF peavad vaid valitsust veidi remontima, võtma sinna tööle kuulekad poliitikud ja "elu on lill" nagu ütleks iga endast lugu pidav liblikas.
Selle kauni pildi leidsin siit
reede, 8. mai 2009
Neljapoolne koalitsioon minu osalusel?
Meedia märkas, et minu isik on muutunud oluliseks. Nii see on. Kui ullikesed tülitsevad, omandab iga hääl Riigikogus väärika kaalu.
Karel Rüütli tegi mulle eile hommikul silma ja ütles, et kui seal taga tuul tõmbab, siis ma võin ka lähemale neile istuda saalis, niikuinii tühi laud, peaasi et kael ei külmetaks ega midagi sellist. Tore poiss on, hoolib. Siis astus aga pikk Urmas Reinsalu talle peaaegu peale ja kutsus mu koridori - vaja rääkida. Ma juba aimasin millest jutt tuleb, aga no nii oma kasvu kasutades väiksematest üle sõita ei ole ilus. "Ma ei astu IRLi, teie käitumine jätab soovida," teatasin resoluutselt, kui ta oli pika sissejuhatuse ära teinud, kätega vehkinud, aadetest kõnelenud ja mõnele paragrahvile viidanud.
Ega ma tegelikult nii äärmuslik ei ole, poliitikat võib igasugu parteides teha, aga las praeb. Karelil on niigi rasked päevad, ei ole vaja ülbuse ja hoolimatusega poisile stressi juurde teha.
Ma ei oleks sellest kirjutama hakanudki, aga kus täna läks telefon punaseks. Helistanud on pea kõik inimesed, kes mulle viimase kuu jooksul Toompeal tere on öelnud. Ikka no et "noh, kuidas tervis on ja... vaata seal koridoris kui nägime ma ei tahtnud juttu teha, aga... " ei midagi uut ühesõnaga.
Ma arvan siiski, et kuhugi parteisse ma ei astu. Kui tahavad mind koalitsiooni, siis ma ei ole vastu. Aga ainult kui võrdne partner, aruteludel kaasas.
Mulle ei ole ministrikohta vaja. Ma ei saakski seda vastu võtta, kuna Sarapuu naine saaks siis kohe Riigikokku sisse ja seda ei ole vaja. Muidugi hääletaks ta nii nagu ma ütlen, asi ikka rahas ju, kuid mulle ei meeldi nii. Ehkki haldusreformi võiksin isegi teha... hmmm...
Karel Rüütli tegi mulle eile hommikul silma ja ütles, et kui seal taga tuul tõmbab, siis ma võin ka lähemale neile istuda saalis, niikuinii tühi laud, peaasi et kael ei külmetaks ega midagi sellist. Tore poiss on, hoolib. Siis astus aga pikk Urmas Reinsalu talle peaaegu peale ja kutsus mu koridori - vaja rääkida. Ma juba aimasin millest jutt tuleb, aga no nii oma kasvu kasutades väiksematest üle sõita ei ole ilus. "Ma ei astu IRLi, teie käitumine jätab soovida," teatasin resoluutselt, kui ta oli pika sissejuhatuse ära teinud, kätega vehkinud, aadetest kõnelenud ja mõnele paragrahvile viidanud.
Ega ma tegelikult nii äärmuslik ei ole, poliitikat võib igasugu parteides teha, aga las praeb. Karelil on niigi rasked päevad, ei ole vaja ülbuse ja hoolimatusega poisile stressi juurde teha.
Ma ei oleks sellest kirjutama hakanudki, aga kus täna läks telefon punaseks. Helistanud on pea kõik inimesed, kes mulle viimase kuu jooksul Toompeal tere on öelnud. Ikka no et "noh, kuidas tervis on ja... vaata seal koridoris kui nägime ma ei tahtnud juttu teha, aga... " ei midagi uut ühesõnaga.
Ma arvan siiski, et kuhugi parteisse ma ei astu. Kui tahavad mind koalitsiooni, siis ma ei ole vastu. Aga ainult kui võrdne partner, aruteludel kaasas.
Mulle ei ole ministrikohta vaja. Ma ei saakski seda vastu võtta, kuna Sarapuu naine saaks siis kohe Riigikokku sisse ja seda ei ole vaja. Muidugi hääletaks ta nii nagu ma ütlen, asi ikka rahas ju, kuid mulle ei meeldi nii. Ehkki haldusreformi võiksin isegi teha... hmmm...
esmaspäev, 4. mai 2009
Kuidas saada kätte parteide salarahastajad?
Äripäev kirjutab täna sellest, mida kõik niigi teavad. Parteide rahastamine on Eestis peidetud.
Eestis on vastu võetud seadus, et mittetulundusühing ei pea kellelegi teada andma mis seal toimub. See seadus ei ole mitte kuidagi põhjendatud, selle vastu on protestinud nii meeda kui kõik terve mõistusega isikud ja isegi mõned poliitikud. Siiski on täna fakt, et kui sa kasutad mingit MTÜ-d oma partei rahastamise varjamiseks, siis ei saa sellest keegi teada.
Mul olid suured lootused, et keegi lööb siin korra majja ja kisub korruptandid püünele. Aga ei lähe nii. Nimelt on arvata, et kõik erakondade salarahastajad jäävad igavesti varjatuks.
Täna planeeritav läbipaistvuse seadus ei saa olema tagasiulatuva jõuga. Tahetakse anda praegustele pättidele sisuliselt amnestia.
Mida teha? Noh, mõttetalgulised?
Eestis on vastu võetud seadus, et mittetulundusühing ei pea kellelegi teada andma mis seal toimub. See seadus ei ole mitte kuidagi põhjendatud, selle vastu on protestinud nii meeda kui kõik terve mõistusega isikud ja isegi mõned poliitikud. Siiski on täna fakt, et kui sa kasutad mingit MTÜ-d oma partei rahastamise varjamiseks, siis ei saa sellest keegi teada.
Mul olid suured lootused, et keegi lööb siin korra majja ja kisub korruptandid püünele. Aga ei lähe nii. Nimelt on arvata, et kõik erakondade salarahastajad jäävad igavesti varjatuks.
Täna planeeritav läbipaistvuse seadus ei saa olema tagasiulatuva jõuga. Tahetakse anda praegustele pättidele sisuliselt amnestia.
Mida teha? Noh, mõttetalgulised?
neljapäev, 30. aprill 2009
Majandus ei parane kuni see valitsus püsib
Stabiilne valitsus on stabiilse arengu alus. Praegu on meil vaja U-pööret. Niikaua kuni pukis püsib praegune tiim, ei saa riik mülkast välja.
Selle väitega ei pea ma silmas ühtegi parteid konkreetselt ega isegi Ansipit, ehkki ma selles poisist palju ei pea. Ükskõik kellest koosnev valitsus meil täna ka ei oleks, vajaks Eesti vahetust, nagu tummad tahvlitel oma rinnale on kirjutanud. Selleks, et eelarvesse süsteemseid kärpeid sisse viia, et midagi tõeliselt maha lõigata, olulist muuta on vaja uut tiimi, keda ei seo vanad lubadused ja koalitsioonikokkulepe. Hästi kirjutas kärpimisest Janek - nulli tõesti ei saa kärpida, sinnani on kõik lõigatav.
See uus tiim võib koosneda samadest parteidest, kes tänagi pukis on, kuid ma ei pea reaalseks, et nad sellise vahetusega hakkama saavad. Liiga palju on suust välja purtsatatud, liiga suur sõnaõigus on igal vastaval ansipil oma parteis. Tõenäolisemaks pean, et Keskerakond ja Sotsid midagi kokku püüavad panna. Võib-olla kutsutakse mindki kuhugi tagasi või edasi kaalukeeleks, vahel ikka vihjavad.
Eesti ei pruugi kaotada uuest valitsusest. Muidugi on õõvastav kui Sarapuu näiteks ministriks pannakse, siis alles näeme lõikeid ja hankeid! Aga see mis nad suudavad meie hädas riigis kaukasse kühveldada on suure pildi kõrval siiski peenraha. Kui see on hind, mille peame maksma riigi järgmiste aastate kulubaasi ja tulubaasi tasakaalu viimise eest, siis tuleb see maksta. Praegune koalitsioon hoiab kokku, mitte ei kärbi. Paljud autod mis ostetakse on odavamad, ei saada aru, et autot ei pea üldse ostma. Asendage sõna auto millega iganes. Püütakse ju samade reeglitega hoopis teist kaardimängu mängida.
Väidan, et kuni meetmeid ei rakendata, riik tõusule ei pööra. Kriis ei lähe ise üle.
Astmeline tulumaks, tulumaksu tõstmine, emapalga kaotamine, pensioniea järsk tõstmine, põllumajandustoetuste kaotamine, 5 haiguspäeva inimese enda kanda, pensionide kärpimine... suudate veel lugeda seda jada, kolleegid?! See rida ei ole lõplik, selle kirjutas mu käsi pea poole pöördumata. Kui ma mõtlema hakkan saan lehekülje hopsti täis. Ja see ei pruugi olla nimekiri millest valida, see võib olla nimekiri mis tuleb kõik ära teha.
Lugedes eelmist lõiku saate te aru, et tänases valitsuses ei ole inimest, kes suudaks selle nimekirja valjusti ettegi lugeda, rääkimata reaalsest survest mõne punkti teostamisele. Või kui suudab, ei ole ta enam sellest valitsusest.
Selle väitega ei pea ma silmas ühtegi parteid konkreetselt ega isegi Ansipit, ehkki ma selles poisist palju ei pea. Ükskõik kellest koosnev valitsus meil täna ka ei oleks, vajaks Eesti vahetust, nagu tummad tahvlitel oma rinnale on kirjutanud. Selleks, et eelarvesse süsteemseid kärpeid sisse viia, et midagi tõeliselt maha lõigata, olulist muuta on vaja uut tiimi, keda ei seo vanad lubadused ja koalitsioonikokkulepe. Hästi kirjutas kärpimisest Janek - nulli tõesti ei saa kärpida, sinnani on kõik lõigatav.
See uus tiim võib koosneda samadest parteidest, kes tänagi pukis on, kuid ma ei pea reaalseks, et nad sellise vahetusega hakkama saavad. Liiga palju on suust välja purtsatatud, liiga suur sõnaõigus on igal vastaval ansipil oma parteis. Tõenäolisemaks pean, et Keskerakond ja Sotsid midagi kokku püüavad panna. Võib-olla kutsutakse mindki kuhugi tagasi või edasi kaalukeeleks, vahel ikka vihjavad.
Eesti ei pruugi kaotada uuest valitsusest. Muidugi on õõvastav kui Sarapuu näiteks ministriks pannakse, siis alles näeme lõikeid ja hankeid! Aga see mis nad suudavad meie hädas riigis kaukasse kühveldada on suure pildi kõrval siiski peenraha. Kui see on hind, mille peame maksma riigi järgmiste aastate kulubaasi ja tulubaasi tasakaalu viimise eest, siis tuleb see maksta. Praegune koalitsioon hoiab kokku, mitte ei kärbi. Paljud autod mis ostetakse on odavamad, ei saada aru, et autot ei pea üldse ostma. Asendage sõna auto millega iganes. Püütakse ju samade reeglitega hoopis teist kaardimängu mängida.
Väidan, et kuni meetmeid ei rakendata, riik tõusule ei pööra. Kriis ei lähe ise üle.
Astmeline tulumaks, tulumaksu tõstmine, emapalga kaotamine, pensioniea järsk tõstmine, põllumajandustoetuste kaotamine, 5 haiguspäeva inimese enda kanda, pensionide kärpimine... suudate veel lugeda seda jada, kolleegid?! See rida ei ole lõplik, selle kirjutas mu käsi pea poole pöördumata. Kui ma mõtlema hakkan saan lehekülje hopsti täis. Ja see ei pruugi olla nimekiri millest valida, see võib olla nimekiri mis tuleb kõik ära teha.
Lugedes eelmist lõiku saate te aru, et tänases valitsuses ei ole inimest, kes suudaks selle nimekirja valjusti ettegi lugeda, rääkimata reaalsest survest mõne punkti teostamisele. Või kui suudab, ei ole ta enam sellest valitsusest.
reede, 17. aprill 2009
Jah, oleme võlgu.
Väga asjalik postitus Tarmo Jüristolt ühes blogis. Me tõesti oleme võlgu rohkem kui mõistus hoomata suudab.
Ma ei ole nõus ainult kirjutaja optimistliku väitega, et "seda ei lasta juhtuda" vms. Tarmo usub, et majandus päästetakse, kasvõi devalveerimise või IMFi laenu hinnaga. Siiski ei arvesta ta poliitilist riski, et kui inimesed tegelevad valimisteks valmistumisega, siis ei maksa loota, et keegi suurelt pildilt makronumbried vaatab. Pisiasjadega pusimine on valimiste võti, paraku.
Ma ei ole nõus ainult kirjutaja optimistliku väitega, et "seda ei lasta juhtuda" vms. Tarmo usub, et majandus päästetakse, kasvõi devalveerimise või IMFi laenu hinnaga. Siiski ei arvesta ta poliitilist riski, et kui inimesed tegelevad valimisteks valmistumisega, siis ei maksa loota, et keegi suurelt pildilt makronumbried vaatab. Pisiasjadega pusimine on valimiste võti, paraku.
kolmapäev, 18. märts 2009
Ühendatud anumate haldusreform
Vahel võib fanatseerida, et mõtted kiramaks saaks. Riigijuhtimisel võiks olla riigi ja KOV tasandil ühine kvoot, kui mitu inimest tohivad juhtida ning siis saab neid vastavalt vajadusele ühelt toolilt teisele liigutada, kus rohkem tööd parasjagu on.
Lihtne mõte, selline haldusreform. Näiteks lepime kokku, et iga riigikogu liige vastab pöördvõrdeliselt, ehk miinus kolmele kohalikule omavalitsusele. Vastavalt, et kui meil on riigikogus 101 liiget, siis on riigis 1 omavalitsus, kui 99 liiget, siis 4 omavalitsust jne. Leitagu tasakaal ilma, et peaks minema teise äärmusesse, et 3 riigikogu liiget ja 295 KOV-i.
Kui mu see idee peaks läbi minema, siis... mul on kahju, kaaskodanikud, jääb vist ikka ainult üks omavalitsus :)
Lihtne mõte, selline haldusreform. Näiteks lepime kokku, et iga riigikogu liige vastab pöördvõrdeliselt, ehk miinus kolmele kohalikule omavalitsusele. Vastavalt, et kui meil on riigikogus 101 liiget, siis on riigis 1 omavalitsus, kui 99 liiget, siis 4 omavalitsust jne. Leitagu tasakaal ilma, et peaks minema teise äärmusesse, et 3 riigikogu liiget ja 295 KOV-i.
Kui mu see idee peaks läbi minema, siis... mul on kahju, kaaskodanikud, jääb vist ikka ainult üks omavalitsus :)
neljapäev, 12. märts 2009
Reinsalu on tegelikult hea kamraad
See, et ta kogu aeg seadustes susib on tingitud vanusest. Õigemini selle puudumisest.Lase olla, poiss. Põhiseadus on hea, inimesed on pahad. Ükskõik mis sinna ka kirjutada, ikka keerab keegi mõne käki kokku ja pärast laseb advokaadil selle ära vormistada.
Ütlen seda hea Urmase kaitseks. Viimasel ajal muudkui tümitatakse teda raadios ja muidu meedias.
Tegelikult ma kirjutasin selle posti hoopis, et teile öelda, et twitterikasutajate keskmine vanus just praegu tõusis. Tegin omale sinna konto.
teisipäev, 10. märts 2009
Ma ei saa head teha, kuna siis keegi ei vali mind!
Haldusreformi läbiviimise vastu ei ole mitte ainult ühtegi ratsionaalset põhjendust, nagu Oviir on analüüsinud, vaid napib ka ebaratsionaalseid.
Paljud poliitikud valitsuses ei taha teha haldusreformi, ajavad sõrad vastu. Küll ei ole aega, küll ei ole kokkuhoidu. Plära-lära. Ja erinevad analüütikud alates Muulist ja lõpetades riigikontrolöriga arvavad, et selle taga on hirm hääli kaotada. See aga on rumal jutt. Ei ole võimalik, et kui sa teed midagi positiivset ja päästad riiki, siis lähevad sinu hääled minema. Paar häält ehk lähevad, aga vähemalt sama palju tuleb ka asemele. Häälte tulekul ja minekul ei ole reformide vastu olemisega kuigi palju pistmist.
Oleks ju loogiline, et kui ka tegelikult on oht, et haldusreform viib koalitsoonilt kõvasti hääli minema, siis asuks mõni opositisioonipartei seda toetama, et tehke jah, tehke jah?
Ehk siis ei ole ka ebaratsionaalseid põhjuseid, miks mitte haldusreformiga edasi minna. Ei saa öelda, et "kui teeme reformi, siis kliima soojeneb" või "haldusreform hävitab samblikud" või "kui teeme haldusreformi, siis ei saa enam keegi ühtegi häält". Tegelikud põhjused selles tagurluses on hoopis haldussuutmatus ning ahnus.
Esimene avaldub selles, et täna ei ole kellelgi aega ega tahtmist isiklikult selle reformiga tegeleda, kuna on vaja kõnesid koostada, plakateid trükkida ja tänavatele minna kommi ning lilli jagama. Riigiisad plaanivad kohe-kohe töö kõrvale visata ning hääli lunima suunduda. Nad lihtsalt tunnevad, et ei saa veel ühe reformiga hakkama. Tänasest kuni sügiseni kavatsetakse tegeleda selliste asjadega mis hääli otse sisse ei too minimaalselt. Ja Haldusreform toob hääli juurde vaid Kiislerile ja võib-olla mõne ka Ansipile, kuid üldiselt on sellega ikkagi tööd palju rohkem kui otsest ja kindlat hääletulu.
Ahnus aga ei avaldu mitte häältekaotamise hirmus vaid vastupidi - lootuses sama palju hääli saada ning siis omad joped pukki sokutada. Kümnes vallas sokutad pukki 10 käsilast, aga kui on 1 vald, siis ei ole tähtis palju hääli said, selle eest saad ikka ühe töökoha oma kambale. See aga teeb ühe töökoha hinna jube kalliks. See ei tule nii enam palgast tagasi. Arvuta kuidas tahad, rahad ei klapi.
Paljud poliitikud valitsuses ei taha teha haldusreformi, ajavad sõrad vastu. Küll ei ole aega, küll ei ole kokkuhoidu. Plära-lära. Ja erinevad analüütikud alates Muulist ja lõpetades riigikontrolöriga arvavad, et selle taga on hirm hääli kaotada. See aga on rumal jutt. Ei ole võimalik, et kui sa teed midagi positiivset ja päästad riiki, siis lähevad sinu hääled minema. Paar häält ehk lähevad, aga vähemalt sama palju tuleb ka asemele. Häälte tulekul ja minekul ei ole reformide vastu olemisega kuigi palju pistmist.
Oleks ju loogiline, et kui ka tegelikult on oht, et haldusreform viib koalitsoonilt kõvasti hääli minema, siis asuks mõni opositisioonipartei seda toetama, et tehke jah, tehke jah?
Ehk siis ei ole ka ebaratsionaalseid põhjuseid, miks mitte haldusreformiga edasi minna. Ei saa öelda, et "kui teeme reformi, siis kliima soojeneb" või "haldusreform hävitab samblikud" või "kui teeme haldusreformi, siis ei saa enam keegi ühtegi häält". Tegelikud põhjused selles tagurluses on hoopis haldussuutmatus ning ahnus.
Esimene avaldub selles, et täna ei ole kellelgi aega ega tahtmist isiklikult selle reformiga tegeleda, kuna on vaja kõnesid koostada, plakateid trükkida ja tänavatele minna kommi ning lilli jagama. Riigiisad plaanivad kohe-kohe töö kõrvale visata ning hääli lunima suunduda. Nad lihtsalt tunnevad, et ei saa veel ühe reformiga hakkama. Tänasest kuni sügiseni kavatsetakse tegeleda selliste asjadega mis hääli otse sisse ei too minimaalselt. Ja Haldusreform toob hääli juurde vaid Kiislerile ja võib-olla mõne ka Ansipile, kuid üldiselt on sellega ikkagi tööd palju rohkem kui otsest ja kindlat hääletulu.
Ahnus aga ei avaldu mitte häältekaotamise hirmus vaid vastupidi - lootuses sama palju hääli saada ning siis omad joped pukki sokutada. Kümnes vallas sokutad pukki 10 käsilast, aga kui on 1 vald, siis ei ole tähtis palju hääli said, selle eest saad ikka ühe töökoha oma kambale. See aga teeb ühe töökoha hinna jube kalliks. See ei tule nii enam palgast tagasi. Arvuta kuidas tahad, rahad ei klapi.
kolmapäev, 4. märts 2009
Peidetud ajakirjaniku nali.
Vaba ühiskonna päeval moodustasid 12 ajakirjanikku, poliitikut, teadlast, ühiskonna- ja majandustegelast Tallinnas Pirita Kosel Vaba Ühiskonna Liikumise.
Liikumise loojateks olid Allan Alaküla, Peeter Ernits, Andres Kollist, Cilja Laud, Toomas Lepp, Peeter Rebane, Mailis Repš, Rein Ruutsoo, Edgar Savisaar, Ain Seppik, Ester Šank ja Rein Veidemann.
Selline huumoriuudis oli Delfis. Hea lugeja, aita leida nimekirjast ajakirjanik. Ma ise ikka veel otsin.
Palju parem nali oleks muidugi olnud, kui nad oleks näiteks Keskerakonna asutanud. Eks muidugi aprillini on aega, vara veel tippkalambuure lauale lüüa.
Liikumise loojateks olid Allan Alaküla, Peeter Ernits, Andres Kollist, Cilja Laud, Toomas Lepp, Peeter Rebane, Mailis Repš, Rein Ruutsoo, Edgar Savisaar, Ain Seppik, Ester Šank ja Rein Veidemann.
Selline huumoriuudis oli Delfis. Hea lugeja, aita leida nimekirjast ajakirjanik. Ma ise ikka veel otsin.
Palju parem nali oleks muidugi olnud, kui nad oleks näiteks Keskerakonna asutanud. Eks muidugi aprillini on aega, vara veel tippkalambuure lauale lüüa.
esmaspäev, 23. veebruar 2009
Idee valimised ühendada leidis kvaliteetset vastukaja
Andrus Ansip pakkus täna oma kõnes mu idee välja. Muidugi, nagu ikka viitamata, kuid mis minul vanainimesel sellest, peaasi, et tehtud saab.
Kahjuks ei olnud Tartu poisil niipalju tarmukust, et see kokkuhoid kohe, praegusel raskel ajal ära teha. Aga parem hilja kui mitte kunagi.
Paljud küsivad minult, et miks ma seda blogi pean. Loomulikult selle pärast, et seda loevad olulised inimesed. Ma ei ole nagu delfi, kes loeb vaid koguarvu - mina hindan oma publiku kvaliteeti. Ansip, president, 100 kolleegi... rohkem tegelikult ei oskagi tahta. Postitus siia, ning kõigil on kiiresti info käes (ja mõni päev hiljem juba ka teostus aastapäevakõnes välja hõigatud). Aga kui ma oma ideid Riigikogu kõnepuldist esitama pean, siis reeglina on pool saali tühi ning stenogramme ei loe niisama siin mäe peal küll keegi.
Niiet kolleegid, minu soovitus teilegi - blogige!
Kahjuks ei olnud Tartu poisil niipalju tarmukust, et see kokkuhoid kohe, praegusel raskel ajal ära teha. Aga parem hilja kui mitte kunagi.
Paljud küsivad minult, et miks ma seda blogi pean. Loomulikult selle pärast, et seda loevad olulised inimesed. Ma ei ole nagu delfi, kes loeb vaid koguarvu - mina hindan oma publiku kvaliteeti. Ansip, president, 100 kolleegi... rohkem tegelikult ei oskagi tahta. Postitus siia, ning kõigil on kiiresti info käes (ja mõni päev hiljem juba ka teostus aastapäevakõnes välja hõigatud). Aga kui ma oma ideid Riigikogu kõnepuldist esitama pean, siis reeglina on pool saali tühi ning stenogramme ei loe niisama siin mäe peal küll keegi.
Niiet kolleegid, minu soovitus teilegi - blogige!
5 riigikohtunikku astugu tagasi!
Riigikohtu ülesehituse mõte on selles, et otsus oleks kollektiivne, milline nende (minu poolt ennustatud) otsus ju ka oli. Riigikohtu otsus on seadus. Nüüd aga ütleb ports kohtunikke et seadus on vale. Sellise avaldusega peaks käima kaasas tagasiastumine.
Riigikohus tegi riigikogulaste palkade osas otsuse, et lähtuvalt põhiseaduse otsesest sõnastusest ja mõttest, enda palka muuta ei saa. Viis riigikohtu liiget pidasid vajalikuks esitada eriarvamuse. Leian, et need kohtunikud ei anna endale päriselt aru kui rumal see tegu on.
Esiteks nad seavad ennast seadusest kõrgemale. Lihtsalt teatavad, et seadus on vale, kuna nemad nii leiavad. Ometi on nad ise olnud nõus olema Riigikohtu kohtunikud ning seal otsuseid langemata, aktsepteerides selle asutuse toimimise põhimõtteid. Seda vormi poolelt.
Teiseks, sisu poolelt, püüavad nad monopoliseerida omale põhiseaduse mõtte mõistmist väites, et nad teavad mida põhiseadusega mõeldi, kui seda tehti. Kui põhiseadust tehti, siis ega ikka ei peetud küll silmas seda, et ainult tõsta ei tohi. Keeluga oma palga kallale minna püüti ka vältida võimalust, et mõni poliitik hakkab populismi praktiseerima ja nõudma palkade vähendamist. Mis muuseas ka käesoleval hetkel toimus.
Kui parteid tegelikult ka tahaks oma sissetulekuid vähendada, siis oleks nad seda saanud teha kümnel erineval moel, alates minu väljapakutud ideega kärpida parteide raha ja lõpetades põhiseaduse muutmisega. Aga nii ei tehtud, kuna see ei olnud väljavalitute soov.
Ja nüüd on need viis ullikest lasknud ennast mässida partide libekeelte jutuvõrku ning lörtsivad oma institutsiooni mainet, seades kõrgeima kohtuvõimu otsuse legitiimsuse suurima kahtluse alla.
Ma arvan, et nad peaks tagasi astuma kohtuniku kohalt, kuna
1) nad ei tunnista selle süsteemi toimivust ja
2) nad on veidi liiga ullikesed olema nii tähtsate otsuste langetamise juures.
Riigikohus tegi riigikogulaste palkade osas otsuse, et lähtuvalt põhiseaduse otsesest sõnastusest ja mõttest, enda palka muuta ei saa. Viis riigikohtu liiget pidasid vajalikuks esitada eriarvamuse. Leian, et need kohtunikud ei anna endale päriselt aru kui rumal see tegu on.
Esiteks nad seavad ennast seadusest kõrgemale. Lihtsalt teatavad, et seadus on vale, kuna nemad nii leiavad. Ometi on nad ise olnud nõus olema Riigikohtu kohtunikud ning seal otsuseid langemata, aktsepteerides selle asutuse toimimise põhimõtteid. Seda vormi poolelt.
Teiseks, sisu poolelt, püüavad nad monopoliseerida omale põhiseaduse mõtte mõistmist väites, et nad teavad mida põhiseadusega mõeldi, kui seda tehti. Kui põhiseadust tehti, siis ega ikka ei peetud küll silmas seda, et ainult tõsta ei tohi. Keeluga oma palga kallale minna püüti ka vältida võimalust, et mõni poliitik hakkab populismi praktiseerima ja nõudma palkade vähendamist. Mis muuseas ka käesoleval hetkel toimus.
Kui parteid tegelikult ka tahaks oma sissetulekuid vähendada, siis oleks nad seda saanud teha kümnel erineval moel, alates minu väljapakutud ideega kärpida parteide raha ja lõpetades põhiseaduse muutmisega. Aga nii ei tehtud, kuna see ei olnud väljavalitute soov.
Ja nüüd on need viis ullikest lasknud ennast mässida partide libekeelte jutuvõrku ning lörtsivad oma institutsiooni mainet, seades kõrgeima kohtuvõimu otsuse legitiimsuse suurima kahtluse alla.
Ma arvan, et nad peaks tagasi astuma kohtuniku kohalt, kuna
1) nad ei tunnista selle süsteemi toimivust ja
2) nad on veidi liiga ullikesed olema nii tähtsate otsuste langetamise juures.
neljapäev, 19. veebruar 2009
Parteide rahastamine - kas tõesti vähendavad?
Vastus on tõenäoliselt "ei".
Sotsidest oli siiski kena, et nad ühepoolselt osast rahast loobuvad. Tõsi, vaja oleks rohkemast loobuda, kuid alustuseks on pool miljonit ka raha. Näitab meelsust. Nüüd on ka Õiguskantslerid minuga seisukohta jagama hakanud.
Ehk tuleb keegi viimasel hetkel veel mu valimiste ühendamise ideega kaasa? Kui nüüd mingi imega suudetaksegi parteide rahastamist kärpida, siis peaks idee ju kandepinda leidma küll - parteidel lihtsalt ei oleks raha, et kahtesid valimisi läbi viia!
Parteid on oma rahastamise pika aja peale ära planeerinud, laenud peale võtnud ning laekuvad summad reklaamiks arvestanud. Sellest ka Tsahkna plära, et summad on kuidagi külmutatud. Need rahavood ei ole mitte külmutatud, vaid ära lubatud, et saada laenu kahtede valimiste läbi viimiseks. Nüüd tuleb ümber lubada. Ja kui puudu jääb, siis teha ainult üks diskopidu, mitte kaks.
Ja väita, et prateidele reklaamiraha andmine endas kuidagi demokraatiat kannab on täielik jama! Suured parteid saavad ju rohkem raha kui väikesed, mina isiklikult ei saa sentigi (peale küllusliku palga muidugi). Sama moodi ei ole ühtegi põhjendust, miks need kahed valimised eraldi pidada on kuidagi demokraatlikum kui koos läbi viia.
Kui on mingi teema millega inimesed tänavale parlamendi pihta kive loopima lähevad, siis kahtlemata on see parteide rahastamine. Just riigi raha endale ahnitsemine parlamentääride poolt viis asja nii kaugele mujal Balti riikides. Peamine mis meid siiski naabritest eristab on, et seal oli opositisoon rahva poolel, kuid Eestis näitab ka Keskerakond rahvale trääsa.
Sotsidest oli siiski kena, et nad ühepoolselt osast rahast loobuvad. Tõsi, vaja oleks rohkemast loobuda, kuid alustuseks on pool miljonit ka raha. Näitab meelsust. Nüüd on ka Õiguskantslerid minuga seisukohta jagama hakanud.
Ehk tuleb keegi viimasel hetkel veel mu valimiste ühendamise ideega kaasa? Kui nüüd mingi imega suudetaksegi parteide rahastamist kärpida, siis peaks idee ju kandepinda leidma küll - parteidel lihtsalt ei oleks raha, et kahtesid valimisi läbi viia!
Parteid on oma rahastamise pika aja peale ära planeerinud, laenud peale võtnud ning laekuvad summad reklaamiks arvestanud. Sellest ka Tsahkna plära, et summad on kuidagi külmutatud. Need rahavood ei ole mitte külmutatud, vaid ära lubatud, et saada laenu kahtede valimiste läbi viimiseks. Nüüd tuleb ümber lubada. Ja kui puudu jääb, siis teha ainult üks diskopidu, mitte kaks.
Ja väita, et prateidele reklaamiraha andmine endas kuidagi demokraatiat kannab on täielik jama! Suured parteid saavad ju rohkem raha kui väikesed, mina isiklikult ei saa sentigi (peale küllusliku palga muidugi). Sama moodi ei ole ühtegi põhjendust, miks need kahed valimised eraldi pidada on kuidagi demokraatlikum kui koos läbi viia.
Kui on mingi teema millega inimesed tänavale parlamendi pihta kive loopima lähevad, siis kahtlemata on see parteide rahastamine. Just riigi raha endale ahnitsemine parlamentääride poolt viis asja nii kaugele mujal Balti riikides. Peamine mis meid siiski naabritest eristab on, et seal oli opositisoon rahva poolel, kuid Eestis näitab ka Keskerakond rahvale trääsa.
kolmapäev, 18. veebruar 2009
Hoiaks kokku küll, aga partnerid ei luba
Sotsid näppasid mu idee ja esitlevad seda kui enda oma, et kärbime parteide rahastamist. Kirjutas Delfi.
Aga sellest ei ole midagi - ma ei pahanda. Peaasi, et kärbe tehtud saaks. Paraku ei ole sotsid nii haldussuutlik seltskond, et poliitikas tegelikult ka kärbe läbi suruda. Lobitööööö!!! Miks tegema?! Ah? Ja PR?
Nüüd näitavad näpuga, et meie tahtsime, aga teised on ahned. No ega ei olnud ikka endal ka siirast soovi. Ainult poliitpunkti võtmine. Kui ikka sirge seljaga öleda, et nüüd kärbime endalt ka poole, siis saab ka kärbitud. Nüüd aga tegid sotsid "riigikogulase palga kärpimist". Valisid välja viisi kuidas kindlasti asjast asja ei saa ja asusidki asja kallale.
Aga sellest ei ole midagi - ma ei pahanda. Peaasi, et kärbe tehtud saaks. Paraku ei ole sotsid nii haldussuutlik seltskond, et poliitikas tegelikult ka kärbe läbi suruda. Lobitööööö!!! Miks tegema?! Ah? Ja PR?
Nüüd näitavad näpuga, et meie tahtsime, aga teised on ahned. No ega ei olnud ikka endal ka siirast soovi. Ainult poliitpunkti võtmine. Kui ikka sirge seljaga öleda, et nüüd kärbime endalt ka poole, siis saab ka kärbitud. Nüüd aga tegid sotsid "riigikogulase palga kärpimist". Valisid välja viisi kuidas kindlasti asjast asja ei saa ja asusidki asja kallale.
teisipäev, 17. veebruar 2009
Kõik kardavad suurt looma linnas
Eks meil Paides ole ikka juhtunud, et põder varahommikul linna eksib ja kedagi ehmatab. Aga sellist paanikat mis ninasarvik pealinnas teinud on, siinkandis küll nähtud ei ole!
Muidugi on Savisaar võimekas poliitik ja ohtlik vastane valimisvõitluses. Aga ühtki lahingut ei võideta paanikas ringi joostes. Nüüd võtab Riigikogu vastu seaduse "Edgar Savisaare isiklike häälte vähendamisest" ehk siis ei lubata tal kandideerida linnalaiuselt, kuna nii tooks ta liiga palju hääli kokku.
Paanikas sahmijad koalitsioonis ei saa aru, et Savisaare kuvand on tugev juht, kartmatu kalju. Jõud on omadus mille juurde rahvas hääled toob, mitte Hirm. Selle lahingu on Savisaar ja Keskerakond juba ette võitnud, isegi siis kui ta ei saa kandideerida kogu linnas. Lihtsalt ühe eelnõu ettepanekuga on Vitsut Savisaare nimel keeranud kogu riigi tähelepanu majanduskriisilt kuninga naba peale ning sinna tehakse "rätsepatööna" seadus. See on ju võlur, mitte poliitik! Olla mees, keda kardab terver riik, valitsus ja Riigikogu käsikäes. Võimas! Kui ma teda vähegi salliksin, siis ma ilmselt viiksin oma hääle ka temale.
Oleks sellest lihtsalt üle oldud ning jätkatud linna majandamise kritiseerimisega, pankrotti minevast linnakassast uudiste kommunikeerimisega, oleks Savisaart linnas võimalik võita. Hirmust ulgumise saatel talle tara ümber ehitamisega paraku mitte. Antakse sellega ju au tervele parteile läbi tema liidri. Ja Savisaarel on ju bränd esindatud mitems linnaosas Maria ja Vilja näol. Ma ei imestaks kui veel mõni sarviku pesakonnast valitudsaamise ealiseks vahepeal saanud.
Muidugi on Savisaar võimekas poliitik ja ohtlik vastane valimisvõitluses. Aga ühtki lahingut ei võideta paanikas ringi joostes. Nüüd võtab Riigikogu vastu seaduse "Edgar Savisaare isiklike häälte vähendamisest" ehk siis ei lubata tal kandideerida linnalaiuselt, kuna nii tooks ta liiga palju hääli kokku.
Paanikas sahmijad koalitsioonis ei saa aru, et Savisaare kuvand on tugev juht, kartmatu kalju. Jõud on omadus mille juurde rahvas hääled toob, mitte Hirm. Selle lahingu on Savisaar ja Keskerakond juba ette võitnud, isegi siis kui ta ei saa kandideerida kogu linnas. Lihtsalt ühe eelnõu ettepanekuga on Vitsut Savisaare nimel keeranud kogu riigi tähelepanu majanduskriisilt kuninga naba peale ning sinna tehakse "rätsepatööna" seadus. See on ju võlur, mitte poliitik! Olla mees, keda kardab terver riik, valitsus ja Riigikogu käsikäes. Võimas! Kui ma teda vähegi salliksin, siis ma ilmselt viiksin oma hääle ka temale.
Oleks sellest lihtsalt üle oldud ning jätkatud linna majandamise kritiseerimisega, pankrotti minevast linnakassast uudiste kommunikeerimisega, oleks Savisaart linnas võimalik võita. Hirmust ulgumise saatel talle tara ümber ehitamisega paraku mitte. Antakse sellega ju au tervele parteile läbi tema liidri. Ja Savisaarel on ju bränd esindatud mitems linnaosas Maria ja Vilja näol. Ma ei imestaks kui veel mõni sarviku pesakonnast valitudsaamise ealiseks vahepeal saanud.
reede, 13. veebruar 2009
Leidsin Eestile veel 100 miljonit!
Kokku saab hoida, kui teha kahe diskoõhtu asemel üks. Tänavused kahed valimised tuleb kokku viia. Kaks korda väiksemad kulud nii riigil, kui ka parteidel.Ei ole mingit sisuga põhjendust, miks peab ühel aastal mõnekuulise vahega korraldama kaks valimisorgiat. Et valijad ei saa keskenduda? Et nad ei saa aru keda valivad? Rumal jutt! Aga ikkagi, kui kellelegi seda siin Riigikogus räägin, siis vaatavad ja pomisevad midagi nagu "liiga hilja tänavu", "parteidel kõik planeeritud" ja "fraktsioonid ei oleks nõus".
Kõik mis on vaja teha, on tuua kohalike omavalitsuste valimised veidi ettepoole, samale päevale Europarlamendi valimistega. KOVi kuningad las olla võimul oma planeeritud aja, lihtsalt uued tulijad otsustataks veidi varem ära. Inimesed tuleks valimiskastide juurde ning täidaks kaks paberit ühe asemel. Nii lihtne see ongi.
Kokkuhoid oleks üüratu. Kas teate kui palju maksavad üleriigilised valimised? Varandusi! Kui palju parteid valimistel seintele määrivad, ületab sellegi kulu. Minu pealkirjas märgitud 100 miljonit kokkuhoidu on väga pessimistlik prognoos, tegelik sääst võib osutuda hulga suuremaks. Kuigi parteid on siin-seal maininud, et teevad tänavu väiksema kampaania, siis Riigikogu koridorides olen kuulnud, et tegemist on ellujäämisvalimistega ning letile lüüakse siiski kõik, mis olemas on. Kogu see ära põletatav raha on valijate oma.
Minu arvamust, et kas tohiks parteidele rahva raha niimoodi raisata anda te juba teate. Valimiste info leiate vastavalt kodulehelt.
Eespool kasutatud pildi leidsin internetist, Virumaa Teataja lehelt. Foto: Tairo Lutter
Mis teha, mis teha? Tehke süüa!
Hädakisa kaigub üle meediamaastiku ning kaigub vastu pankade klaasist seintelt. Olen ise samuti siin blogis päris pessimistlik olnud, siiski ei tasuks nädalavahetusele vastu minna liiga kurvalt.
Meie majanduse probleem ei ole mitte laenuraha puudumine vaid veidi vale profileeritus ning puusse suunatud haridus. Selle hariduse endaga on nagu enam-vähem, kuid süsteem toodab neid toredaid inimesi vales koguses. Juriste läheb ikka vaja, kuid mõistuse piires. Peale minu ma ei teagi meil Paides eriti kes neile sellist tööd annaks, mis vahel lehte jõuaks.
Langus on meie jama lihtsalt värvikalt välja toonud. Aga oleme väike ja paindlik riik ning õpime ümber! Mu poiss räägib, et juristist programmeerijaks õppida on kõige lihtsam - samasugune struktuurne mõtlemismudel. Ainult tahtmist peab olema.
Põllumajandus läheb nüüd ju ka korda. Hinnad tõusevad koos sisetarbimisega ja palkade langus teeb võimalikuks isegi lehmade karjatamise, lüpsmisest rääkimata. Mõni kroomitud lüpsimasin ehk läheb panga bilanssi, kuid ega nad seda Saksamaale tagasi tari.
Algava aasta suurimad võitjad on toiduainetööstuses ning põllunduses, kui ma ei eksi. Kruuda äri piimatööstuse müügil läks nässu, kuid ühel päeval ta veel teeb neile investeerimispankureile õlle välja.
Ja head lugejad - kui majoneesi ostate, siis ikka Eesti oma! Sisetarbimine tööle, väliskaubanduse tasakaal meie kasuks ja hopp - olemegi mäel!
Meie majanduse probleem ei ole mitte laenuraha puudumine vaid veidi vale profileeritus ning puusse suunatud haridus. Selle hariduse endaga on nagu enam-vähem, kuid süsteem toodab neid toredaid inimesi vales koguses. Juriste läheb ikka vaja, kuid mõistuse piires. Peale minu ma ei teagi meil Paides eriti kes neile sellist tööd annaks, mis vahel lehte jõuaks.
Langus on meie jama lihtsalt värvikalt välja toonud. Aga oleme väike ja paindlik riik ning õpime ümber! Mu poiss räägib, et juristist programmeerijaks õppida on kõige lihtsam - samasugune struktuurne mõtlemismudel. Ainult tahtmist peab olema.
Põllumajandus läheb nüüd ju ka korda. Hinnad tõusevad koos sisetarbimisega ja palkade langus teeb võimalikuks isegi lehmade karjatamise, lüpsmisest rääkimata. Mõni kroomitud lüpsimasin ehk läheb panga bilanssi, kuid ega nad seda Saksamaale tagasi tari.
Algava aasta suurimad võitjad on toiduainetööstuses ning põllunduses, kui ma ei eksi. Kruuda äri piimatööstuse müügil läks nässu, kuid ühel päeval ta veel teeb neile investeerimispankureile õlle välja.
Ja head lugejad - kui majoneesi ostate, siis ikka Eesti oma! Sisetarbimine tööle, väliskaubanduse tasakaal meie kasuks ja hopp - olemegi mäel!
neljapäev, 5. veebruar 2009
Õnge asemel veidi toorest liha
Nüüd läksid krokud küll liiale. Hoolimata konkreetsest lubadusest investeeringud ja riigi arendamine alles jätta, otsustas (tõenäoliselt) Ansipi näoga krokodill hoopis pensione tõsta. Sellist laksu ei oleks isegi mina oodanud.
Ma kartsin hoopis vastupidi, et nad lähevad oma sõnapidamisega liiale ja kukuvad ostma. Aga nemad hoopis tegid vastupidi ja valisid äraproovitud luisketee. Tõsi, päris nad ei valetanud ka - selge sõnaga öeldi, et KÕIK on laual. Ja keegi ei vihjanud, et roheliste reptiilide eesmärgiks võiks olla jätkusuutlik eelarve või riigi säilitamine. Lollil pööblil (ja ka minul) lasti seda lihtsalt oletada.
Tulemus on tagasi vaadates ootuspärane. Roomajatel kõhud täis ja tiik verine. Õpetajatel palk maha, ettevõtete rahastamist kärpide jne!
Ilusat innovatsiooniaastat, kallid kaasantiloobid!
Ma kartsin hoopis vastupidi, et nad lähevad oma sõnapidamisega liiale ja kukuvad ostma. Aga nemad hoopis tegid vastupidi ja valisid äraproovitud luisketee. Tõsi, päris nad ei valetanud ka - selge sõnaga öeldi, et KÕIK on laual. Ja keegi ei vihjanud, et roheliste reptiilide eesmärgiks võiks olla jätkusuutlik eelarve või riigi säilitamine. Lollil pööblil (ja ka minul) lasti seda lihtsalt oletada.
Tulemus on tagasi vaadates ootuspärane. Roomajatel kõhud täis ja tiik verine. Õpetajatel palk maha, ettevõtete rahastamist kärpide jne!
Ilusat innovatsiooniaastat, kallid kaasantiloobid!
teisipäev, 3. veebruar 2009
Miljardid kaovad, opositsioon ainult iitsatab
On selge, et valitsuse nii kiireks reageerimiseks ei olnud keegi valmis ning saan vaid tunnustada. Kõvemini kiita on muidugi vara, kuna hetkel on näha vaid kiirust, mitte tulemust. Võimalik, et finišijoone taha jõuab vaid teatepulk, mitte terve sportlane.
Tempo on igatahes võimas. Kui enne kraamiti paarisadat miljonit kuu aega, siis nüüd praalivad, et 8 miljardit on sisuliselt maha nüsitud vähem kui nädalaga. Pean siin oma lugejatele nõu andma, et mida jälgida.
Esiteks tasub huumorisõpradel, kes ma ka ise olen väikest viisi, vaadata opositsiooni tegutsemist. Ma kujutan ette, et nad olid kõik oma tegevused plaaninud märtsi lõppu, kuna keegi ei oleks uskunud nii kiiret tegutsemist koalitsioonist. See mis täna Keskerakonnast kostab on sama mis hääletaja huulil Lennujaama juures. Peamiselt juuksed lehvivad, kui midagi mööda vuhises. Ei olda isegi ära otsustanud, et mis rahvale parem paistaks, et kas peaks turmtuld andma või äkki tulemused ära ootama.
Teiseks muidugi peab vaatama, et kes kärbivad. Vaatama ja meelde jätma. Et kui keegi teile kunagi räägib, et see või teine inimene on mingil puhul oluline, et ta ju oli isegi minister tol pöörangulisel 2008andamal, siis saate vastata, et tol perioodil ei olnud mitte ainutl Riigikogu kummitemplid, vaid samast materjalist olid ka ministrid. Isetegevust vaikeriigis ei sallitud ja üle 70 punktise IQga võis olla vaid kaitseminister, kuna temal takistas avalikkusega asjast rääkimist riigisaladuse seadus.
Kolmandaks hoidke silm peal jutul, et raskel ajal peab riik investeeringutega jätkama. Kui eelarvest antakse raha alustavatele tehnoloogiaäridele, siis on asjal sisu, aga kui nad nüüd selle va Eesti Õhu ära ostavad ja raudtee kõrvale riiulisse pistavad, siis no... no mis siis ikka. Mis ma ikka kummipoiste vastu teha saan.
Tempo on igatahes võimas. Kui enne kraamiti paarisadat miljonit kuu aega, siis nüüd praalivad, et 8 miljardit on sisuliselt maha nüsitud vähem kui nädalaga. Pean siin oma lugejatele nõu andma, et mida jälgida.
Esiteks tasub huumorisõpradel, kes ma ka ise olen väikest viisi, vaadata opositsiooni tegutsemist. Ma kujutan ette, et nad olid kõik oma tegevused plaaninud märtsi lõppu, kuna keegi ei oleks uskunud nii kiiret tegutsemist koalitsioonist. See mis täna Keskerakonnast kostab on sama mis hääletaja huulil Lennujaama juures. Peamiselt juuksed lehvivad, kui midagi mööda vuhises. Ei olda isegi ära otsustanud, et mis rahvale parem paistaks, et kas peaks turmtuld andma või äkki tulemused ära ootama.
Teiseks muidugi peab vaatama, et kes kärbivad. Vaatama ja meelde jätma. Et kui keegi teile kunagi räägib, et see või teine inimene on mingil puhul oluline, et ta ju oli isegi minister tol pöörangulisel 2008andamal, siis saate vastata, et tol perioodil ei olnud mitte ainutl Riigikogu kummitemplid, vaid samast materjalist olid ka ministrid. Isetegevust vaikeriigis ei sallitud ja üle 70 punktise IQga võis olla vaid kaitseminister, kuna temal takistas avalikkusega asjast rääkimist riigisaladuse seadus.
Kolmandaks hoidke silm peal jutul, et raskel ajal peab riik investeeringutega jätkama. Kui eelarvest antakse raha alustavatele tehnoloogiaäridele, siis on asjal sisu, aga kui nad nüüd selle va Eesti Õhu ära ostavad ja raudtee kõrvale riiulisse pistavad, siis no... no mis siis ikka. Mis ma ikka kummipoiste vastu teha saan.
esmaspäev, 2. veebruar 2009
Kui riigikogulase töö konti murrab, miks nad siis kandideerisid?
Isegi mina, vanainimene, saan hakkama. Palgata mu sajale kolleegile veel sada lapsukest abiks on riigi raha raiskamine. Eriti kuna viimasel ajal tööd on niigi väheks jäänud ja enamus kolleegidest voorivad vaid puhveti ja puhkenurga vahet.
Ise vuhin tööd teha, saan palka, lähtun põhiseadusest ning olen oma otsustes vaba. Ma ei ole kohanud tööd, kus ma ei suuda infost üle käia ja peaksin mingit teksti nii palju välja trükkima, et mul oleks vaja abitöötajat, kes paberipakiga printeri vahet jookseks. Ja muid töid siin ei ole!
Miks ma peaks kellegi palkama oma isiklikku blogi kirjutama? Või saatma valijatega kohtumiseks valmistudes poodi sisseoste tegema?
See inimeste palkamine on parteide lootus oma noored kotkad ja edgarjuugendid lihtsalt kuludega maksumaksja kaela määrida.
Neile lugejaile, kes arvavad, et 101 tegelast täna ilma ühegi abita mööda suure lossi tühje koridore uitavad, võin kinnitada, et abi on maja niigi punnis täis. Igal erakonnal on sekretariaat, siis on veel alalised komisjonid
Mina olen siin ainus kel ei ole abiks sekretariaati ja kes peab kõik ise tegema. Ja ma ütlen, unustage need abid! Mis siis, et odav, et ainult 30 miljonit palgakulusid! MILLEKS? Looge need töökohad parem kuhugi tootmisettevõttesse.
Ise vuhin tööd teha, saan palka, lähtun põhiseadusest ning olen oma otsustes vaba. Ma ei ole kohanud tööd, kus ma ei suuda infost üle käia ja peaksin mingit teksti nii palju välja trükkima, et mul oleks vaja abitöötajat, kes paberipakiga printeri vahet jookseks. Ja muid töid siin ei ole!
Miks ma peaks kellegi palkama oma isiklikku blogi kirjutama? Või saatma valijatega kohtumiseks valmistudes poodi sisseoste tegema?
See inimeste palkamine on parteide lootus oma noored kotkad ja edgarjuugendid lihtsalt kuludega maksumaksja kaela määrida.
Neile lugejaile, kes arvavad, et 101 tegelast täna ilma ühegi abita mööda suure lossi tühje koridore uitavad, võin kinnitada, et abi on maja niigi punnis täis. Igal erakonnal on sekretariaat, siis on veel alalised komisjonid
Mina olen siin ainus kel ei ole abiks sekretariaati ja kes peab kõik ise tegema. Ja ma ütlen, unustage need abid! Mis siis, et odav, et ainult 30 miljonit palgakulusid! MILLEKS? Looge need töökohad parem kuhugi tootmisettevõttesse.
neljapäev, 22. jaanuar 2009
Riigikogu palgatõusu saab võtta parteide arvelt!
Riigikogu palkade teema on Riigikohtus. Riigikohus räägib muidugi sama juttu mis mina ja president. No miks, kui te ka TEGELIKULT tahtsite oma palka vähendada valisite selleks ainsa tee, millel te pidite teadma, et edu ei ole?
Ma ei tahtnud seda siin alguses kirja pannagi, kuna see kõik on nii... "nomajuütlesin" teema. Aga nüüd mõned päevad hiljem, ma ei saa ka kuidagi ilma kirjutamata olla. Ma ei hakka parastama, toon vaid mõned tsitaadid ära inimeste jutust, keda hoolimata sellest, et nad on minust nooremad, peetakse täiskasvanuteks. Tsitaadid teemal "koer sõi mu koolitöö", ehk miks me ei vähendanud oma palkasid:
Riigikogulane: "Mõned fraktsioonid on pakkunud võimaluse vähendada kuluhüvitiste kasutamise võimalusi, kuid konsensust selleks pole"
Minister: "tõstatasin säärase idee ka ministeeriumis, ent sellest ei saanud asja"
Riigikogulane: "põhiseaduse kiireloomulise muutmise võimalust arutati ka mõnes riigikogu fraktsioonis, ent idee ei leidnud suuremate fraktsioonide toetust"
Nüüd on veel ka teatatud, et palgatõusuks ei ole raha. Selle mõtte on välja öelnud rahandusminister, mitte mõne maakooli majandusalajuhataja. RAHANDUSminister! Suure portfelliga minister, mitte (Mongoolia moodi) sõltumatu minister Kiisler näiteks. Ta ei ütle, et "ma ei anna raha" või et "ei ole mõistlik palku tõsta" vaid "ei ole raha", teades suurepäraselt, et ta kirjutab sellele rahaeraldusele alla ja see palk tõuseb, kuna enam ei jõua seadust muuta. Ja ta teab suurepäraselt, kus raha ON!
Minu ettepanek, et kärbiks parteide toetuseid, on endiselt olemas, ma ei ole sellele patenti võtnud ega midagi. Riigikogulaste palgatõusuks on vaja 25 miljonit. Hei RAHANDUSminister! See raha on siin! Võta parteidelt 45 mijonit ja maksa sellest rahast parteilastele 25 miljonit. Ülejäävad 20 miljonit kuluvad sulle ka ära, usu mind!
Mis aga juhtub siis, kui Padar mu blogi ei loe (mida ma ei usu)? Minu ja minu saja kamraadi palk võetakse väikelaste suu kõrvalt ning need 45 miljonit kleebitakse lihtsalt Eesti Vabariigi seintele.
Ma ei tahtnud seda siin alguses kirja pannagi, kuna see kõik on nii... "nomajuütlesin" teema. Aga nüüd mõned päevad hiljem, ma ei saa ka kuidagi ilma kirjutamata olla. Ma ei hakka parastama, toon vaid mõned tsitaadid ära inimeste jutust, keda hoolimata sellest, et nad on minust nooremad, peetakse täiskasvanuteks. Tsitaadid teemal "koer sõi mu koolitöö", ehk miks me ei vähendanud oma palkasid:
Riigikogulane: "Mõned fraktsioonid on pakkunud võimaluse vähendada kuluhüvitiste kasutamise võimalusi, kuid konsensust selleks pole"
Minister: "tõstatasin säärase idee ka ministeeriumis, ent sellest ei saanud asja"
Riigikogulane: "põhiseaduse kiireloomulise muutmise võimalust arutati ka mõnes riigikogu fraktsioonis, ent idee ei leidnud suuremate fraktsioonide toetust"
Nüüd on veel ka teatatud, et palgatõusuks ei ole raha. Selle mõtte on välja öelnud rahandusminister, mitte mõne maakooli majandusalajuhataja. RAHANDUSminister! Suure portfelliga minister, mitte (Mongoolia moodi) sõltumatu minister Kiisler näiteks. Ta ei ütle, et "ma ei anna raha" või et "ei ole mõistlik palku tõsta" vaid "ei ole raha", teades suurepäraselt, et ta kirjutab sellele rahaeraldusele alla ja see palk tõuseb, kuna enam ei jõua seadust muuta. Ja ta teab suurepäraselt, kus raha ON!
Minu ettepanek, et kärbiks parteide toetuseid, on endiselt olemas, ma ei ole sellele patenti võtnud ega midagi. Riigikogulaste palgatõusuks on vaja 25 miljonit. Hei RAHANDUSminister! See raha on siin! Võta parteidelt 45 mijonit ja maksa sellest rahast parteilastele 25 miljonit. Ülejäävad 20 miljonit kuluvad sulle ka ära, usu mind!
Mis aga juhtub siis, kui Padar mu blogi ei loe (mida ma ei usu)? Minu ja minu saja kamraadi palk võetakse väikelaste suu kõrvalt ning need 45 miljonit kleebitakse lihtsalt Eesti Vabariigi seintele.
teisipäev, 6. jaanuar 2009
Täna oleks solidaarsus röövimine
Pangad asuvad nüüd asja kallale, nagu ma ka enne kirjutanud olen, kuid hetkeks tuli neil veel üks hea mõte. Inimestel küll raha ei ole, aga riigil ometi on! Selle peaks omale saama!
Nii saigi Padar päevakäsu, et tehku ettepanek, et riik maksab pankadele raha ning selle eest pangad ei kirjuta neid laene omale kahjumisse ning naudivad edasi stabiilseid rahavooge. Padar ütles asja välja ning sai Rehe käest ka kohe kiita, kuna väike kiitus mõjub sellises situatsioonis isegi paremini kui niisama piitsalaksu puudumine.
Ma ikka veel loodan tegelikult, et meil, poliitikutel, jätkub nürimeelsust tegeleda tänavu populismi ja valimistega ning hoida oma näpud majandusest eemal. Muidugi on õige, et targad maksumaksjad, kes üle võimete ei laenanud, võiks kinni maksta ülejäänute lahmimise, kuid seda ei tohi vaadata kontekstiväliselt. Meil, kast teate, on majanduskriis siin käsil ja probleemid on kõigil, mitte ainult eluasemelaenuvõtjatel. Et külmutame pensionid ja maksame lõhkilaenanute lolluseid kinni?
Kui rääkida solidaarsest vastutusest rootsi pankade ees, siis võiks juba kogu riigi neile kinkida ja vastu saada 20 - 30 protsenti osalust. Siis oleks vähemalt läbipaistev. Igatahes Padar - trüki omale valimisteks kalendreid, pea blogi või tee midagi muud võimutoovat, aga ära, pagan, tänavu pärisotsustega jama!
Viimases lõigus läksin veidi sarkastiliseks, siiski tahaks lõpetada positiivse noodiga. Nimelt lugupeetud lõhkilaenanud - ärge kartke! Tänavale ei tõsteta teid ka siis, kui riik teie eest võlga maksma ei hakka! Nagu Rehe ka ütles, neil ei ole midagi nende majadega peale hakata. Nad mõnelt ülbemalt ehk võtavad korteri ära ja püüavad müüa, aga kui teil midagigi neile maksta on, siis nad elavad sellega. Kogu palka nad omale võtta niikuinii ei saa. Ütlete, et raha ei ole ja maksate niipalju kui võimalik on. Küll nad kannatavad!
Nii saigi Padar päevakäsu, et tehku ettepanek, et riik maksab pankadele raha ning selle eest pangad ei kirjuta neid laene omale kahjumisse ning naudivad edasi stabiilseid rahavooge. Padar ütles asja välja ning sai Rehe käest ka kohe kiita, kuna väike kiitus mõjub sellises situatsioonis isegi paremini kui niisama piitsalaksu puudumine.
Ma ikka veel loodan tegelikult, et meil, poliitikutel, jätkub nürimeelsust tegeleda tänavu populismi ja valimistega ning hoida oma näpud majandusest eemal. Muidugi on õige, et targad maksumaksjad, kes üle võimete ei laenanud, võiks kinni maksta ülejäänute lahmimise, kuid seda ei tohi vaadata kontekstiväliselt. Meil, kast teate, on majanduskriis siin käsil ja probleemid on kõigil, mitte ainult eluasemelaenuvõtjatel. Et külmutame pensionid ja maksame lõhkilaenanute lolluseid kinni?
Kui rääkida solidaarsest vastutusest rootsi pankade ees, siis võiks juba kogu riigi neile kinkida ja vastu saada 20 - 30 protsenti osalust. Siis oleks vähemalt läbipaistev. Igatahes Padar - trüki omale valimisteks kalendreid, pea blogi või tee midagi muud võimutoovat, aga ära, pagan, tänavu pärisotsustega jama!
Viimases lõigus läksin veidi sarkastiliseks, siiski tahaks lõpetada positiivse noodiga. Nimelt lugupeetud lõhkilaenanud - ärge kartke! Tänavale ei tõsteta teid ka siis, kui riik teie eest võlga maksma ei hakka! Nagu Rehe ka ütles, neil ei ole midagi nende majadega peale hakata. Nad mõnelt ülbemalt ehk võtavad korteri ära ja püüavad müüa, aga kui teil midagigi neile maksta on, siis nad elavad sellega. Kogu palka nad omale võtta niikuinii ei saa. Ütlete, et raha ei ole ja maksate niipalju kui võimalik on. Küll nad kannatavad!
neljapäev, 11. detsember 2008
Ettepanekud majanduse päästmiseks: sahmiks õige niisama?
Juba küsitakse, et miks ma ainult kritiseerin, miks ei paku välja lahendusi. No ma proovin nõu anda. Aeg on paras, esimene riigieelarve on vastu võetud ning paranduseelarved on juba töös.
Eesti majanduses on häda majas, kuid me ei ole üksi. Me oleme osa suurest Euroopa majanduse vereringest ning häda on igal pool. Meie poliitika ülesanne ei ole mitte keerata vastuvoolu ning ujuda helge õnne poole oaasina Euroopas vaid saada hakkama suures pildis nii, et me ka viie aasta pärast riigina olemas oleksime, võimalusel ehk isegi heal järjel koos teiste E-liidu riikidega.
On kena pärnukandi ütlemine, et kui metsas näljane karu ründab, siis sa ei pea jooksma kiiremini kui karu, sa pead lihtsalt jooksma kiiremini kui su sõber. Samasugune positsioon peaks olema ka meie majanduspoliitikas. Oleme väike riik ning suudame reageerida palju kiiremini kui võimsad EU üksused Saksamaa või UK. Meil on kolm ülihead stardipositsiooni finantskriisis: 1) meil ei ole oma pangandust; 2) meil on ülinõrgad ametiühingud ja 3) meil ei ole suurfirmasid, kelle koondamistega terved regioonid välja surevad. Jah, meil on kohati risk, et paarsada siin-seal jäävad tööta, kuid ei midagi sellist mida riigi sotsiaalpool tegelikult kanda ei jõuaks. Kolmanda punkti võtmes on rahvastiku vananemine palju muret tekitavam käesolev küsimus kui hetkeline finkriis.
Niisiis selle info pealt peabki tegema otsused. Esimene on, et ärme rapsi, vaatame kui kiiresti siis sõbrad jooksevad. Meil juba on hea maksusüsteem, niiet me ei pea viskuma seda muutma, koormust ei alandama ega suurendama. Meil on kohti kust kokku hoida, niiet me ei pea viskuma ka maailmast raha laenama. Ma usun, et laenamisjutu puhujad suudame siin Riigikogus lämmatada, kui vaja, siis siis uue valitsuse moodustamise hinnaga.
Muidugi võib minna ka teist pidi - ahnus saab võidu ja laenud võetakse ning kanditakse kuhu vaja. Politsei hoiatab, et languse ajal korruptsioon suureneb. Naaberriigi pangad on meie rahva juba täis laenanud, nüüd pakutakse, et riigike, võta sina ka ja anna see meile finantssektori ja pankade päästmise nime all kohe tagasi. Paljudel on ikka jube kihelus selle raha järele, siis ju ei peaks ministeeriumites ka eriti kokku hoidma ja enne valimisi oluliste sektorite eelarveid rüüstama. Palugem meile meelekindlust.
Peamine asi, mida võiks hetkel juba ära tehtud tegudest (kriisi ajal, mitte selle tekitamisel) valitsusele ette heita, ongi see tsirkus ja pläramine. Valetatakse nii hullusti, et keegi isegi ei pahanda enam, kui pressiteadete kaupa mingit vahtu Toompealt alla voolab. Rahvas ei ole ju nii rumal, et rahulikult rääkida ei võiks. No nagu see laenuga hirmutamine on, et võiks üldise maailmakampaaniaga kaasa minna, mõned või kümme miljardit võtta ja siis need kuidagi kohapeal laiali jagada.
Teine asi on, et see Langi... ah ma ei pidanud ju siin kritiseerima vaid pidin lahendusi pakkuma.
Just hetkel tuligi hea mõte. Valitsuskriis! Või isegi erakorralised valimised, kui algaval aastal veel olemasolevatest kahtedest väheks jääb! Siis oleks meil poliitikutel käed tegemist täis ning ohtlikke otsuseid ei saaks keegi enne vastu võtta, kui majanduskriis juba aasta pärast lahenema hakkab. On ju loogiline? Kui täna on kõik hästi (süsteemiliselt, mitte rahaliselt) siis on ainus võimalus poliitikute näpud töötavast asjast eemal hoida, kui neile tegevust anda. Ja ainus asi mida me peale seadustega susserdamise tõeliselt valdame on üksteise avalikkuse ees tümitamine, mille õilsaim teostusavaldus ongi valimised.
Ja uskuge - kui nüüd algavatel segastel aegadel suurriigid visklevad ja veidraid populistlikke otsuseid teevad, siis võib paindlikust Eestist varsti rahu oaas saada, kus on soodsad maksud, ilus loodus, töötud kogenud programmeerijad ja taas odavad hinnad - puhkuseks ning investeeringuteks parim.
Kohe kahju, et ma ise mõnes parteis ei ole, saaks plaanid veerema lükata.
Eesti majanduses on häda majas, kuid me ei ole üksi. Me oleme osa suurest Euroopa majanduse vereringest ning häda on igal pool. Meie poliitika ülesanne ei ole mitte keerata vastuvoolu ning ujuda helge õnne poole oaasina Euroopas vaid saada hakkama suures pildis nii, et me ka viie aasta pärast riigina olemas oleksime, võimalusel ehk isegi heal järjel koos teiste E-liidu riikidega.
On kena pärnukandi ütlemine, et kui metsas näljane karu ründab, siis sa ei pea jooksma kiiremini kui karu, sa pead lihtsalt jooksma kiiremini kui su sõber. Samasugune positsioon peaks olema ka meie majanduspoliitikas. Oleme väike riik ning suudame reageerida palju kiiremini kui võimsad EU üksused Saksamaa või UK. Meil on kolm ülihead stardipositsiooni finantskriisis: 1) meil ei ole oma pangandust; 2) meil on ülinõrgad ametiühingud ja 3) meil ei ole suurfirmasid, kelle koondamistega terved regioonid välja surevad. Jah, meil on kohati risk, et paarsada siin-seal jäävad tööta, kuid ei midagi sellist mida riigi sotsiaalpool tegelikult kanda ei jõuaks. Kolmanda punkti võtmes on rahvastiku vananemine palju muret tekitavam käesolev küsimus kui hetkeline finkriis.
Niisiis selle info pealt peabki tegema otsused. Esimene on, et ärme rapsi, vaatame kui kiiresti siis sõbrad jooksevad. Meil juba on hea maksusüsteem, niiet me ei pea viskuma seda muutma, koormust ei alandama ega suurendama. Meil on kohti kust kokku hoida, niiet me ei pea viskuma ka maailmast raha laenama. Ma usun, et laenamisjutu puhujad suudame siin Riigikogus lämmatada, kui vaja, siis siis uue valitsuse moodustamise hinnaga.
Muidugi võib minna ka teist pidi - ahnus saab võidu ja laenud võetakse ning kanditakse kuhu vaja. Politsei hoiatab, et languse ajal korruptsioon suureneb. Naaberriigi pangad on meie rahva juba täis laenanud, nüüd pakutakse, et riigike, võta sina ka ja anna see meile finantssektori ja pankade päästmise nime all kohe tagasi. Paljudel on ikka jube kihelus selle raha järele, siis ju ei peaks ministeeriumites ka eriti kokku hoidma ja enne valimisi oluliste sektorite eelarveid rüüstama. Palugem meile meelekindlust.
Peamine asi, mida võiks hetkel juba ära tehtud tegudest (kriisi ajal, mitte selle tekitamisel) valitsusele ette heita, ongi see tsirkus ja pläramine. Valetatakse nii hullusti, et keegi isegi ei pahanda enam, kui pressiteadete kaupa mingit vahtu Toompealt alla voolab. Rahvas ei ole ju nii rumal, et rahulikult rääkida ei võiks. No nagu see laenuga hirmutamine on, et võiks üldise maailmakampaaniaga kaasa minna, mõned või kümme miljardit võtta ja siis need kuidagi kohapeal laiali jagada.
Teine asi on, et see Langi... ah ma ei pidanud ju siin kritiseerima vaid pidin lahendusi pakkuma.
Just hetkel tuligi hea mõte. Valitsuskriis! Või isegi erakorralised valimised, kui algaval aastal veel olemasolevatest kahtedest väheks jääb! Siis oleks meil poliitikutel käed tegemist täis ning ohtlikke otsuseid ei saaks keegi enne vastu võtta, kui majanduskriis juba aasta pärast lahenema hakkab. On ju loogiline? Kui täna on kõik hästi (süsteemiliselt, mitte rahaliselt) siis on ainus võimalus poliitikute näpud töötavast asjast eemal hoida, kui neile tegevust anda. Ja ainus asi mida me peale seadustega susserdamise tõeliselt valdame on üksteise avalikkuse ees tümitamine, mille õilsaim teostusavaldus ongi valimised.
Ja uskuge - kui nüüd algavatel segastel aegadel suurriigid visklevad ja veidraid populistlikke otsuseid teevad, siis võib paindlikust Eestist varsti rahu oaas saada, kus on soodsad maksud, ilus loodus, töötud kogenud programmeerijad ja taas odavad hinnad - puhkuseks ning investeeringuteks parim.
Kohe kahju, et ma ise mõnes parteis ei ole, saaks plaanid veerema lükata.
kolmapäev, 10. detsember 2008
Majanduskriis 2009, peale avamist
Kirjutasin majanduskriisist juba varem, kuid üleeile kuulutas president selle ka välja. Pasilk aeg on teha vahekokkuvõtteid.
Üldiselt on kõik nagu ma kirjeldasin, mängitakse, et hinnad on nagu on, tehakse vaid allahindluseid. Kaubanduskeskustes seal kohati 20-30%. Lang on pankade tellimusel seaduse valmis saanud ja see võetakse kohe vastu.
Mulle tundub, et nagu ikka, ma ei eksi. Asi on kontrolli all, otsused tehakse rootsis. Tähelepanu pälvis ÄP lugu Swedbänki käitumisest omale kuulva kinnisvaraga. Loost jäi mulle mulje, et ajakirjanik ei saanud aru mis toimub, aga ei tihanud küsida ka - suured härrad kõik ütlevad, et nii tehaksegi... ilmselt siis tehaksegi. Lori puha!
Kui Swedbänk tahab oma hapude laenude kantimisega tütarfirmasse suurendada läbipaistvust ning vältida hindade järsku kukkumist kinnisvaraturul siis... ma ei oska isegi küsida midagi selle jabura väite kohta. Kui uue juriidilise kehandi loomine suurendab läbipaistvust, siis miks nad neid juba rohkem ei tee? Tegelikult on asi nii, et tütarfirma kaudu saab hinnad kinnisvaraturul lüüa sinna kus nad olema peavad, kuid panga majandusnäitajad püsivad sellest hoolimata (ja läipaistmatult) mõnda aega normaalsed. Kõik majad ja korterid on OÜ sees ja OÜ maksab nende eest raha pangale neid otsast müües. Ei paista, et mis hinnaga ja kui palju müüakse ning kuni raha panka laekub ei pea paanikat tegema. Kui tagatised müüdud saavad, siis läheb OÜ muidugi pankrotti, kuid see ei pruugi panga veel järgmise aasta bilansis avalduda. Muidugi on tegemist minu paranoiaga, kuid see jutt mis pangad räägivad on ikka veel imelikum. "Soomes ka tehti"... häh.
Vahepeal käis Ansip veel meil Riigikogus oma riigist rääkimas, aga tema kõnest ei oska nagu midagi välja tuua. Neil seal Marsil on kõik endiselt enam-vähem, protsent sinna-tänna, kadedaks teeb.
--
Samal teemal: Majanduskriis 2009, enne pidulikku avamist
Üldiselt on kõik nagu ma kirjeldasin, mängitakse, et hinnad on nagu on, tehakse vaid allahindluseid. Kaubanduskeskustes seal kohati 20-30%. Lang on pankade tellimusel seaduse valmis saanud ja see võetakse kohe vastu.
Mulle tundub, et nagu ikka, ma ei eksi. Asi on kontrolli all, otsused tehakse rootsis. Tähelepanu pälvis ÄP lugu Swedbänki käitumisest omale kuulva kinnisvaraga. Loost jäi mulle mulje, et ajakirjanik ei saanud aru mis toimub, aga ei tihanud küsida ka - suured härrad kõik ütlevad, et nii tehaksegi... ilmselt siis tehaksegi. Lori puha!
Kui Swedbänk tahab oma hapude laenude kantimisega tütarfirmasse suurendada läbipaistvust ning vältida hindade järsku kukkumist kinnisvaraturul siis... ma ei oska isegi küsida midagi selle jabura väite kohta. Kui uue juriidilise kehandi loomine suurendab läbipaistvust, siis miks nad neid juba rohkem ei tee? Tegelikult on asi nii, et tütarfirma kaudu saab hinnad kinnisvaraturul lüüa sinna kus nad olema peavad, kuid panga majandusnäitajad püsivad sellest hoolimata (ja läipaistmatult) mõnda aega normaalsed. Kõik majad ja korterid on OÜ sees ja OÜ maksab nende eest raha pangale neid otsast müües. Ei paista, et mis hinnaga ja kui palju müüakse ning kuni raha panka laekub ei pea paanikat tegema. Kui tagatised müüdud saavad, siis läheb OÜ muidugi pankrotti, kuid see ei pruugi panga veel järgmise aasta bilansis avalduda. Muidugi on tegemist minu paranoiaga, kuid see jutt mis pangad räägivad on ikka veel imelikum. "Soomes ka tehti"... häh.
Vahepeal käis Ansip veel meil Riigikogus oma riigist rääkimas, aga tema kõnest ei oska nagu midagi välja tuua. Neil seal Marsil on kõik endiselt enam-vähem, protsent sinna-tänna, kadedaks teeb.
--
Samal teemal: Majanduskriis 2009, enne pidulikku avamist
teisipäev, 2. detsember 2008
Tegevus kui eesmärk
Riigikogu võttis palgakülmutamise uuesti vastu. Nüüd läheb asi ilmselt kohtusse ja kohus tühistab selle taas. Raskel ajal ongi see riigi ülesanne: tuleb inimestele tööd anda, tähelepanu raskelt olukorralt kõrvale juhtida.
Tavalisele parteisõdurile on see ülikasulik protsess. Kogu aja oled pildis, võitled rahva poolel iseenda palga langetamiseks, kõigil on käed tööd täis ja päeva lõpuks - palgas ka ei kaota.
PS. Ega ma kurda. Olen samuti pildis, üksi kogu Riigikogu vastu, muudkui võitlen. Ehkki keegi täpselt ei kuula mis ma räägin, on teada ainult, et võitlen enda palga eest. Ma ei pea seda tegema, selle eest võitlevad juba president ja riigikohus, aga igav oleks ilma. Vanemad olijad saavad aru, muigavad, ainult noored poisid nagu Karel Rüütli punastavad ja ei tea kuhu käsi peita, kui mööda lähevad.
Tavalisele parteisõdurile on see ülikasulik protsess. Kogu aja oled pildis, võitled rahva poolel iseenda palga langetamiseks, kõigil on käed tööd täis ja päeva lõpuks - palgas ka ei kaota.
PS. Ega ma kurda. Olen samuti pildis, üksi kogu Riigikogu vastu, muudkui võitlen. Ehkki keegi täpselt ei kuula mis ma räägin, on teada ainult, et võitlen enda palga eest. Ma ei pea seda tegema, selle eest võitlevad juba president ja riigikohus, aga igav oleks ilma. Vanemad olijad saavad aru, muigavad, ainult noored poisid nagu Karel Rüütli punastavad ja ei tea kuhu käsi peita, kui mööda lähevad.
laupäev, 29. november 2008
Kuulutus: Kiiresti pakkuda Eesti riigile 45 miljonit.
No ja nüüd pidevalt noritakse mu kallal siin Riigikogus, et ma palkade külmutamise vastu hääletasin. Eesmaa Enn uuris koguni, et "noh, kas tõesti kartsid, et muidu läheb läbi või?" Mis sellistele ikka põhimõtetest rääkida...Seoses sellega otsustasin välja pakkuda idee, kuidas veel tänagi saab Riigikogu kulud kontrolli alla ja seda ilma Põhiseadust rikkumata ning presidenti lolliks tegemata - vähendagem parteide toetust riigieelarvest poole võrra!!! Võit 45 miljonit, mis on enam kui palgakärped andnud oleks!
Järgmisel aastal annab riik lihtsalt niisama parteidele 90 miljonit krooni. Parteid aga ei kuluta seda raha mitte asjalikuks kommunikatsiooniks vaid trükivad selle eest suures koguses oma liikmete näopilte ning kleebivad need seintele. Trükitööstuse arendamine on tore, aga kas on vaja majanduslanguse harjal seda just nii suures mahus teha?
Palju räägitakse, et piirame reklaami valimiste ajal. Aga see on ju keeruline ning need kes tahavad seadustele sülitada võtavad ikka suu magusat kohupiima täis ja sülitavadki. Palju kindlam on lasta piirata neil endil reklaami seeläbi, et lihtsalt ei annan neile selliseks laristamiseks maksumaksja raha! Või õigemini, las kleebivad oma pilte, aga maksavad selle eest oma palgast, mida me presidendiga kärpida ei lubanud.
Olen Riigikogu liige ja paljud nüüd arvavad, et mis ma siin mulisen, miks seadusemuudatust sisse ei anna. Paraku on Eestis lood nii, et ma ei saa. Ma saan oma ettepaneku anda vaid oma komisjonis arutamiseks, aga kui see seal toetust ei leia, siis saali hääletamisele ei jõua. Niisiis saavad toas istuma üks parteitu ettepaneku tegija ning kari parteilaseid, kelle rahakotti mu ettepanek kärbiks, ning peab (kabinetivaikuses, ilma avalikkuse tähelepanuta) hääletama, et kas võtta parteide rahastamist enne laristamise algust vähemaks või mitte.
Enne ronib Kapoti-Arvo ise masinalt maha kui mu see ettepanek toetust leiab :(
neljapäev, 27. november 2008
Väljapressijatele tuleks järele anda
Kolleeg Marko väidab, et SASi ultimaatum ei ole vastuvõetav, et olelegem edasi oma rahvuliku Õhu otsas. Milleks küll? Ega siis kõik asjad mille nimes on sees Eesti ei pea kohe esimeses päästmisnimekirjas olema!
Ettekujutus, et Eesti riik on juhtinud EÕ-d kogu selle aja on ju rumal jutt. EÕ on olnud täiesti teadlikult halvasti juhtid SASi poolt kindla plaaniga see firma välja suretada ja BalticAir korralikuks monopoliks teha piirkonnas. Isegi suhtekorraldus on firmas nagu õpikust maha loetud - kui on mõni hea uudis olnud, siis on seda pomisenud pressiesindaja, kui aga totaalne ämber või nälgivad reisijad lennujaamas, siis astub alati lavale juht ja teatab, et kohe-kohe rendime Türgist mõne muldvana risu ja sõidame! Ühe juhi kes firmas midagi reaalselt arendada tahtis ma mäletan lasid vist üleöö lahti. Mitte ühtegi turundusvõtet oma firma maine halvendamiseks ei ole kasutamata jäätud. Ning olgem ausad - pingutused on vilja kandnud. Midagi halba oskab Eesti Õhust rääkida iga inimene, isegi need kes kunagi ei lenda. Küsige kellelt tahate, et kas Eesti Õhul on pidevalt hilineva lennuliini maine? Kas on kõige vanemad lennukid? Muidugi!
Kõige selle tõttu leian, et praegu on täiesti hilja SASile vastu hakata. Pressib välja küll, kuid tal on selleks ka võimalused olemas. SASile osaluse eest raha andmine on kõige jaburam. Normaalne oleks neile see osalus maha müüa, saaks mingigi raha. Niikuinii panevad firma kinni ja annavad kaubamärgi AirBalticule opereerida. Siiski on olemas ka piiiisikene šanss, et äkki hakkavadki arendama ja panustama ja meie värske Lennu nimeline jaam jääbki kaardile.
Igatahes kõige jaburam oleks SASile väljasuretatud firma eest raha anda ja ise proovida selles äris kunstlikku hingamist teha.
Kolmas meetod on vana hea meil Riigikogus ära proovitud juntimine, ehk mõttetu edasi jonnimine. Siis läheb firma lõpuks pankrotti ja SAS kontrollib ikkagi turgu, kuid selle vahega, et kõigil on tuju rikutud, riigi raha on kulunud ja meie kõigi maine veelgi madalam.
Ettekujutus, et Eesti riik on juhtinud EÕ-d kogu selle aja on ju rumal jutt. EÕ on olnud täiesti teadlikult halvasti juhtid SASi poolt kindla plaaniga see firma välja suretada ja BalticAir korralikuks monopoliks teha piirkonnas. Isegi suhtekorraldus on firmas nagu õpikust maha loetud - kui on mõni hea uudis olnud, siis on seda pomisenud pressiesindaja, kui aga totaalne ämber või nälgivad reisijad lennujaamas, siis astub alati lavale juht ja teatab, et kohe-kohe rendime Türgist mõne muldvana risu ja sõidame! Ühe juhi kes firmas midagi reaalselt arendada tahtis ma mäletan lasid vist üleöö lahti. Mitte ühtegi turundusvõtet oma firma maine halvendamiseks ei ole kasutamata jäätud. Ning olgem ausad - pingutused on vilja kandnud. Midagi halba oskab Eesti Õhust rääkida iga inimene, isegi need kes kunagi ei lenda. Küsige kellelt tahate, et kas Eesti Õhul on pidevalt hilineva lennuliini maine? Kas on kõige vanemad lennukid? Muidugi!
Kõige selle tõttu leian, et praegu on täiesti hilja SASile vastu hakata. Pressib välja küll, kuid tal on selleks ka võimalused olemas. SASile osaluse eest raha andmine on kõige jaburam. Normaalne oleks neile see osalus maha müüa, saaks mingigi raha. Niikuinii panevad firma kinni ja annavad kaubamärgi AirBalticule opereerida. Siiski on olemas ka piiiisikene šanss, et äkki hakkavadki arendama ja panustama ja meie värske Lennu nimeline jaam jääbki kaardile.
Igatahes kõige jaburam oleks SASile väljasuretatud firma eest raha anda ja ise proovida selles äris kunstlikku hingamist teha.
Kolmas meetod on vana hea meil Riigikogus ära proovitud juntimine, ehk mõttetu edasi jonnimine. Siis läheb firma lõpuks pankrotti ja SAS kontrollib ikkagi turgu, kuid selle vahega, et kõigil on tuju rikutud, riigi raha on kulunud ja meie kõigi maine veelgi madalam.
neljapäev, 20. november 2008
Me marss ei peatu
Eile olin presidendiga veel kahekesi, kuid teadsin, et meie arvuline vähesus saab tasakaalustatud meie meelekindlusega ja meie selja taha asub lähiajal terve armee. Täna siis tuli Ansip.
kolmapäev, 19. november 2008
Riigikogu palk nüüd veidi jahe
Arvate, et ma jäin Riigikogule alla ja palk külmus? Ei ole nii. See on vaid ennast nurka mänginud parteipoliitikute kompromiss. Olen veendunud, et see seadus ei jõustu. No eks saame siis näha mis president otsustab.
Nüüd on mu küsimused sellised:
- Kas need poliitikud, kes täna külmutamist toetavad, annetavad oma palga, kui seadus ei jõustu, ikkagi ära?
- Kas need poliitikud, kes täna kahepalgeliselt oma arvamust varjasid, loobuvad oma palgast abivajajate kasuks, kui president käsib neile suur palk siiski välja maksta?
Mina, kes ma täna ainsana vastu hääletasin, teen oma palgaga seda mis vajalikuks pean. On ikka mõus küll parteitu olla. Hääletad kuidas õigeks pead ja vaid muigad kui Gräzin jälle konjak näpus praalima tuleb oma põhimõttekindluse jutuga.
Nüüd on mu küsimused sellised:
- Kas need poliitikud, kes täna külmutamist toetavad, annetavad oma palga, kui seadus ei jõustu, ikkagi ära?
- Kas need poliitikud, kes täna kahepalgeliselt oma arvamust varjasid, loobuvad oma palgast abivajajate kasuks, kui president käsib neile suur palk siiski välja maksta?
Mina, kes ma täna ainsana vastu hääletasin, teen oma palgaga seda mis vajalikuks pean. On ikka mõus küll parteitu olla. Hääletad kuidas õigeks pead ja vaid muigad kui Gräzin jälle konjak näpus praalima tuleb oma põhimõttekindluse jutuga.
Riigikogu palga hääletamine
Woohoo! Täna otsustame nii, et palka me nüüd küll kärpima ei hakka! Elagu Reform!
No minu seisukoht on ilmselt ammu selge - kui on kokkulepe, et palk on niisugune, siis ei hakka me seda poolepealt ümber tegema, et nüüd on palk naasugune. Põhiseadus on täitmiseks.
Aga lõbus on vaadata hoopis meil siin seda showpoolt! Nimelt on ju terve trobikond poliitikuid praalinud valijate eest, et nemad on suuremad kui seadus ja kärbivad riigikogulaste palga ära niks-naks. Iga riigikogulane kes nii rääis usukus siiralt, et ega keegi teine küll nii ei tee ja vaevalt, et asi riigikogust läbi läheb. Kuni hiljuti - üllatus, üllatus - hakkas tunduma, et Riigikogus ei tulegi hääli kokku, et asi maha hääletada. Veidi vaadati siis teineteisele tõsiselt otsa kuni Reformierakond silmad maha lõi ning palgakärbetelt toe ära võttis. Et President olevat käskinud. No sama hästi võiks nad väita, et mina käskisin, kuna ka president viitas vaid Põhiseadusele. Lihtsalt mainis, et ta ei kuuluta ebaseaduslikku seadust välja. On ikka pisiasjades norija, eks?
Kallid valijad, ei jää te vaesemaks midagi. Kui meil kevadel palk ka tõuseb taas kenakesti, siis juba järgmisel korral kukume koos teiega.
No minu seisukoht on ilmselt ammu selge - kui on kokkulepe, et palk on niisugune, siis ei hakka me seda poolepealt ümber tegema, et nüüd on palk naasugune. Põhiseadus on täitmiseks.
Aga lõbus on vaadata hoopis meil siin seda showpoolt! Nimelt on ju terve trobikond poliitikuid praalinud valijate eest, et nemad on suuremad kui seadus ja kärbivad riigikogulaste palga ära niks-naks. Iga riigikogulane kes nii rääis usukus siiralt, et ega keegi teine küll nii ei tee ja vaevalt, et asi riigikogust läbi läheb. Kuni hiljuti - üllatus, üllatus - hakkas tunduma, et Riigikogus ei tulegi hääli kokku, et asi maha hääletada. Veidi vaadati siis teineteisele tõsiselt otsa kuni Reformierakond silmad maha lõi ning palgakärbetelt toe ära võttis. Et President olevat käskinud. No sama hästi võiks nad väita, et mina käskisin, kuna ka president viitas vaid Põhiseadusele. Lihtsalt mainis, et ta ei kuuluta ebaseaduslikku seadust välja. On ikka pisiasjades norija, eks?
Kallid valijad, ei jää te vaesemaks midagi. Kui meil kevadel palk ka tõuseb taas kenakesti, siis juba järgmisel korral kukume koos teiega.
kolmapäev, 12. november 2008
Majanduskriis 2009, enne pidulikku avamist
Jutt käimasolevast majanduskriisist Eestis on veidi üle pingutatud. Tegelikult on majanduskriisini veel paar kuud aega, täna toimuvad vaid ettevalmistused.Soros ütleb, et nii hullu majanduskriisi pole veel nähtud. Eestis koondab riik 4% töötajaid, töötuid tuleb juurde vaid ääri-veeri ning tuntud firmasid läheb pankrotti korra kuus, mitte korra päevas. Siin tunduvad infos nagu käärid olema... kus siis majanduskriis on?
Vastust teavad meil Toompeal pea kõik, samuti panganduse inimesed ja paljud ärimehed. Ma arvan, et teavad ka ajakirjanikud, kuid mingil põhjusel ei kirjuta sellest. Majanduskriisi hoitakse kunstlikult kinni! Tegemist on ilmselt ajaloo esimese kontrollitava majanduskriisiga, kus riigid ja finantssektor käsikäes võtavad omale aega, et kriisiks valmistuda.
Kinnisvara hind küll langeb, kuid mitte järsult, erilist müügisurvet ei ole. Pankadele kuuluvad vähekasutatud autod seisavad platsidel, nende hind pole eriti kukkunud. Kesklinna büroohooned küsivad endiselt 300 krooni ruutmeetrist ning üürijaid on. Ehitatakse juurdegi - detsembris valmivad äripinnad Marienthali Keskus, Rotermanni Keskus, siis see ümmargune seal Falcki maja kõrval jne. On ülioluline, et kõik majad valmiks veel selle aasta numbri sees. Ehitajad noogutavad ja rügavad, just nagu buumi ajal.
On kokku lepitud, et kriis algab neljapäeval, 1. jaanuaril 2008. Selleks ajaks olgu ettevalmistused tehtud ning alles siis võib reaalsel elul lina pealt tõmmata. Pankadel on vaja näidata oma aastatulemustes ilusamaid numbreid kui elu ning seetõttu ei hinnata oma bilansisolevad varasid alla turuhinna juurde vaid hoitakse turuhind kunstlikult kõrgel - las auto seisab platsil ja las inimene elab veel korteris, lisatagatisi küsime paari kuu pärast.
Samal ajal peavad ka riigid ette valmistama olukorra, et pankadele võlgu olevad firmad saaks maksimaalse osa oma võlast ära maksta. Enne, kui kriis pidulikult avatakse, peab Langil valmis olema koondamist lihtsustav seadus ning töötturgu ei tohi üle ujutada koondatavate riigiametnikega, et paanikat ei tekiks.
Kui seadused on valmis ja pankade aasta ärinumbrid on lukku löödud, siis võib kriis alata. Varad hinnatakse nende õige väärtuse juurde ja müüakse maha, jõuliselt. Algab kaupade hinnaralli allapoole, firmades tööjõukulud optimeeritakse, tarbimisjõud kukub. Kas riikide valuutad seisma jäävad on täna raske hinnata, kuid selge on see, et ka riigisektor alustab reaalsete koondamistega.
Et mida tegema peaks?
No kui te Riigikogus just ei istu, siis soovitan kokku hoida. Jäänud on ometi veel kaks kuud ja paljudel ka mingid jõulupreemiad! Ärge lööge raha läbi - ärge ostke jõuludeks mitte midagi ning loobuge välisreisist. Säästke ja pange raha kõrvale rasketeks aegadeks. Ärge muretsege, see raha ei pea pikalt kopitama.
esmaspäev, 13. oktoober 2008
Bussijuhtide palgad tõusevad hiljem kui Riigikogu omad.
Gräzin ja Meie Mees arutasid TV3-s minu personaalküsimust, vana kamraad muidugi toetas mind, aga Riisalu muudkui edendas aga oma erakonna antud agendat, et mul ei olegi mingit uut hingamist ja et mu esinemised ei näita veel midagi. Muidugi ei näita! Ikka sisuline töö näitab, mida teen päevast päeva ja kogu aeg. See viimane esinemine oli mul lihtsalt kantud murest, et riigiröövel Sarapuu liiga ülbeks ei läheks, mitte sellest, et ennast näidata. Blogi jälgijad on ehk märganud, et me ei käi Arvoga koos luurel.
Mu mure on siiras. Kui riigikogu liikmele kuulub bussifirma ja siis ta karjub, et vireleb vaid paarikümnemiljonilises kasumis ning riik peaks aina juurde kandma talle ja nii lähebki, siis... no otse korruptsioon ei ole, aga... jube tühine tundub selle kõrval see sada tonni, mis härra järgmisel aastal riigikogus rohkem teenib.
Nagu ka mina! Ennustan, et järgmisel aastal saan ma rohkem palka, täpselt nagu plaanitud ja seda hoolimata sellest plärast, mis asja ümber käib. Ma ei hakka kellelegi valetama, et ma ei taha rohkem palka saada ja ma ise küll tahaks vähem saada, aga näe, president sunnib muudkui juurde krahmama. Kui ma oma palgaga rahul ei oleks, siis ma võiks selle ju annetada kuhugi, näiteks bussifirmade dotatsioonideks. Aga milleks selline silmakirjalikkus? Kas need meie valitute seast, kes sellist muljet püüavad jätta tõesti arvavad, et valijad õnge lähevad?
Esimene riigikogulane kes sellel teemal ei valeta kandku Sarapuule dotatsioonina kasvõi 1000 krooni ning näidaku mulle maksekorraldust! Siis kuulutan ta siin blogis ausaks.
Pakkumine ei kehti Sarapuule endale.
Mu mure on siiras. Kui riigikogu liikmele kuulub bussifirma ja siis ta karjub, et vireleb vaid paarikümnemiljonilises kasumis ning riik peaks aina juurde kandma talle ja nii lähebki, siis... no otse korruptsioon ei ole, aga... jube tühine tundub selle kõrval see sada tonni, mis härra järgmisel aastal riigikogus rohkem teenib.
Nagu ka mina! Ennustan, et järgmisel aastal saan ma rohkem palka, täpselt nagu plaanitud ja seda hoolimata sellest plärast, mis asja ümber käib. Ma ei hakka kellelegi valetama, et ma ei taha rohkem palka saada ja ma ise küll tahaks vähem saada, aga näe, president sunnib muudkui juurde krahmama. Kui ma oma palgaga rahul ei oleks, siis ma võiks selle ju annetada kuhugi, näiteks bussifirmade dotatsioonideks. Aga milleks selline silmakirjalikkus? Kas need meie valitute seast, kes sellist muljet püüavad jätta tõesti arvavad, et valijad õnge lähevad?
Esimene riigikogulane kes sellel teemal ei valeta kandku Sarapuule dotatsioonina kasvõi 1000 krooni ning näidaku mulle maksekorraldust! Siis kuulutan ta siin blogis ausaks.
Pakkumine ei kehti Sarapuule endale.
teisipäev, 7. oktoober 2008
Jah, jõime!
Mu kabinetist astus läbi vana tuttav ja asetas lauale konjaki. Teatavasti meie puhvetis siin Riigikogu lossis alkoholi enam ei müüda ja nii peavadki kõik 101 püha meest kogu materjali ise majja sisse smuugeldama. Kui ma ütlen konjak, siis riigikogulase mõistes on see muidugi XO, kuna madalamat taset siin ei tunta. Ega keegi siis ise osta, meile ikka kingitakse vahel. Minule mitte nii tihti, aga läbiastuja oli hr Gräzin ja tema on võimuparteist.
Tegime kaks napsu riigi vabaduse terviseks ja meenutasime kurja sõnaga neid kes ei hooli meie riigikorra alustest ja Põhiseadusest.
Mina ei tea kas ta jõi pärast edasi või hakkas tal see vähene sarve (ikkagi ennelõuna, tühja kõhu peale) või tõesti läks see teema suurele mehele nii südamesse, aga veidi segane sai tema blogipost, kus ta meie arutatud temad kokku võttis. Andke meile andeks. Põhiseadusele sülitatakse liigagi tihti, selles olen ma hr teadlasega nõus.
Hiljem: EE selgitas välja, et süüdi oli rahvaasemiku liigsel üles erutamisel hoopis Erki Nool, mitte mina.
Tegime kaks napsu riigi vabaduse terviseks ja meenutasime kurja sõnaga neid kes ei hooli meie riigikorra alustest ja Põhiseadusest.
Mina ei tea kas ta jõi pärast edasi või hakkas tal see vähene sarve (ikkagi ennelõuna, tühja kõhu peale) või tõesti läks see teema suurele mehele nii südamesse, aga veidi segane sai tema blogipost, kus ta meie arutatud temad kokku võttis. Andke meile andeks. Põhiseadusele sülitatakse liigagi tihti, selles olen ma hr teadlasega nõus.
Hiljem: EE selgitas välja, et süüdi oli rahvaasemiku liigsel üles erutamisel hoopis Erki Nool, mitte mina.
esmaspäev, 29. september 2008
Miks parteid rahastamist varjavad?
Esimene põhjus on muidugi see, et siis saab toetuse vastu osutada korruptiivseid teeneid ja keegi ei saa tõestada, et vastavad otsused ja rahakanded kuidagi seotud on. Kuid peale selle on veel üks põhjus, mis on täiesti labane, madal ning ma oletan, et enamuse selliste peidetud toetamiste taga.
See on lihtlabane maksupettus!
Ettevõtjad tahavad parteisid toetada läbi firmade, et mitte maksta raha ettevõttest väljavõtmisel tulumaksu (ning sotsiaalmaksu)! Ettevõtjatest võin ma veel aru saada, eks nad otsivad pidevalt veidigi juriidiliselt vettpidavaid teid kuidas makse vähem maksta. Piinlik on aga poliitikute pärast, kes päeva ajal võitlevad riigieelarve täitmise eest ning öösel kohvikutes kirjutavad oma sihtasutuste nimel välja fiktiivseid reklaamiarveid.
Ei teagi kohe mida teha selles asjas. Oh, oleks Jõkski siin!
PS. Istun nüüd toas üksi, Enn Eesmaa kolis minema. Olgu tal hea minna, mina viha ei pea.
See on lihtlabane maksupettus!
Ettevõtjad tahavad parteisid toetada läbi firmade, et mitte maksta raha ettevõttest väljavõtmisel tulumaksu (ning sotsiaalmaksu)! Ettevõtjatest võin ma veel aru saada, eks nad otsivad pidevalt veidigi juriidiliselt vettpidavaid teid kuidas makse vähem maksta. Piinlik on aga poliitikute pärast, kes päeva ajal võitlevad riigieelarve täitmise eest ning öösel kohvikutes kirjutavad oma sihtasutuste nimel välja fiktiivseid reklaamiarveid.
Ei teagi kohe mida teha selles asjas. Oh, oleks Jõkski siin!
PS. Istun nüüd toas üksi, Enn Eesmaa kolis minema. Olgu tal hea minna, mina viha ei pea.
laupäev, 27. september 2008
J. Vilmis sihtasutus toetas mind!
Olen Brüsseilst tagasi ja näe, vahepeal on kodumaal asunud võimsad skandaalid lehvima. Simmi teemale ei ole mul hetkel midagi lisada, ta pidi uurijatele ise kõike rääkima, aga minu endise kodupartei teemadel paar sõna oleks.
Äripäev avastas, et üllatus-üllatus, sihtasutuste kaudu toetavad firmad salaja parteisid. Farmaatisatehas ostis nimelt linnas ainuvõimu omavalt Keskerakonnalt positiivse otsuse, et võivad oma krundile pilvelõhkujaid ehitada küll. Maksid J. Vilmis sihtasutusele pool miljonit (mis kuulu järgi olevat päris kallis, selliseid otsuseid olevat Reiljani aegadel ka 300 000 eest saanud) ja linn muutiski oma otsuse. Ma ei hakka arutama abilinnapea Aasa kombel, et kas on võimalik, et linnavalitsus teeb seda mis ainuvõimu omav partei käseb, või on see täiesti võimatu. Küll aga tahaks ma selgitada siinkohal kuidas Vilmisi sihtasutusele raha kandmine on partei toetamine.
Nimelt on Kesknädal partei ajaleht ning selle trükkimine ning ülal pidamine ülisuur reklaamikulu. Kui keegi selle kinni maksab, siis on see partei toetamine. Kui see keegi selle eest täies mahus reklaami vastu saab, siis võiks veel veidigi mingist JOKK teemast rääkida, et äkki tal oligi mingi kaup müüa, mida tahtis just Keskerakonna valijatele reklaamida (Farmaatsiatehasel võib midagi sellist täitsa olla), aga antud juhul kanti lihtsalt pool miljonit partei promomise kulude katteks. Siiski saab iga mõtlev inimene aru, et Kesknädal on täies mahus parteiline reklaam ning lugejate ajupesu. Teistel parteidel on olemas samasuguseid lehti, kuid nad maksavad need ise kinni (st oma eelarvest, põhiliselt maksumaksja rahaga muidugi). Vilmsi sihtasutusele rah akandmine ON Keskerakonna toetamine. Miks Äripäev seda selget lauset oma lehes ei avaldanud, ma ei tea.
Nagu ikka ei saa seadusega Keskerakonna kraesse hakata, kuna juriidiliselt on suudetud Kesknädala ajaleht Keskerakonnast lahus hoida. Sama moodi ei suudetud ju tõestada, et K-Kohuke on Keskerakonna reklaam ja et Kruuda selle kuluga Keskerakonda toetas. Äripäevale võiks teha kummarduse, et esimest korda on nad suutnud midagi sellist faktilist välja koukida, kuid ma kahtlustan, et neile see info siiski tilgutati täispaketina ja nende enda uurimistööd on seal taga vähe. Loodan, et eksin selles.
Vilmis sihtasutus toetas muuseas hiljuti ka mind - kirjutas minust oma loos positiivse lause, et minu esinemist Riigikogus saatis aplaus. Tõsi, ülejäänu on ilmselt nende nägemus satiirilisest solvamisest, niiet ma neile selle eest midagi võlgu ei ole, kuid ühelauselise PR-i nad siiski tegid. Tasuta.
Äripäev avastas, et üllatus-üllatus, sihtasutuste kaudu toetavad firmad salaja parteisid. Farmaatisatehas ostis nimelt linnas ainuvõimu omavalt Keskerakonnalt positiivse otsuse, et võivad oma krundile pilvelõhkujaid ehitada küll. Maksid J. Vilmis sihtasutusele pool miljonit (mis kuulu järgi olevat päris kallis, selliseid otsuseid olevat Reiljani aegadel ka 300 000 eest saanud) ja linn muutiski oma otsuse. Ma ei hakka arutama abilinnapea Aasa kombel, et kas on võimalik, et linnavalitsus teeb seda mis ainuvõimu omav partei käseb, või on see täiesti võimatu. Küll aga tahaks ma selgitada siinkohal kuidas Vilmisi sihtasutusele raha kandmine on partei toetamine.
Nimelt on Kesknädal partei ajaleht ning selle trükkimine ning ülal pidamine ülisuur reklaamikulu. Kui keegi selle kinni maksab, siis on see partei toetamine. Kui see keegi selle eest täies mahus reklaami vastu saab, siis võiks veel veidigi mingist JOKK teemast rääkida, et äkki tal oligi mingi kaup müüa, mida tahtis just Keskerakonna valijatele reklaamida (Farmaatsiatehasel võib midagi sellist täitsa olla), aga antud juhul kanti lihtsalt pool miljonit partei promomise kulude katteks. Siiski saab iga mõtlev inimene aru, et Kesknädal on täies mahus parteiline reklaam ning lugejate ajupesu. Teistel parteidel on olemas samasuguseid lehti, kuid nad maksavad need ise kinni (st oma eelarvest, põhiliselt maksumaksja rahaga muidugi). Vilmsi sihtasutusele rah akandmine ON Keskerakonna toetamine. Miks Äripäev seda selget lauset oma lehes ei avaldanud, ma ei tea.
Nagu ikka ei saa seadusega Keskerakonna kraesse hakata, kuna juriidiliselt on suudetud Kesknädala ajaleht Keskerakonnast lahus hoida. Sama moodi ei suudetud ju tõestada, et K-Kohuke on Keskerakonna reklaam ja et Kruuda selle kuluga Keskerakonda toetas. Äripäevale võiks teha kummarduse, et esimest korda on nad suutnud midagi sellist faktilist välja koukida, kuid ma kahtlustan, et neile see info siiski tilgutati täispaketina ja nende enda uurimistööd on seal taga vähe. Loodan, et eksin selles.
Vilmis sihtasutus toetas muuseas hiljuti ka mind - kirjutas minust oma loos positiivse lause, et minu esinemist Riigikogus saatis aplaus. Tõsi, ülejäänu on ilmselt nende nägemus satiirilisest solvamisest, niiet ma neile selle eest midagi võlgu ei ole, kuid ühelauselise PR-i nad siiski tegid. Tasuta.
kolmapäev, 10. september 2008
Endiselt asja sees
Olen juba mitu päeva lossis, aga alles nüüd saan blogisse kirjutama hakata, kuna paroolid olid suvega kaotsi läinud. Tegelikult muidugi ei olnud, olin nad ise sahtlisse pannud, kuid hetkeks suutsin juba blogiga hüvasti jätta mõttes. Vaatasin ka Ennu kahtlustavalt korraks, kuid süüdistama õnneks ei hakanud ja varsti leidsingi sahtlist õige paberi.
Keskerakond ei väsi mu promomisest ja tänud neile, iga artikkel tähendab valimistel mitut häält. Hoolimata, et ma olen lahkunud nende erakonnast juba iidamast ajast, pühendavad nad mulle oma ajalehes endiselt suuri pindu. Muidugi mitte koos kiitustega, kuid eks see olekski veidi palju soovida. Oma seisukohad ma ütlesin saalis puldist maha ja kordasin täna veel meediale üle. Ükskõik mis nad minu kohta ka ei kirjutaks, siiski peaks nüüd ka Kesknädala lugejatel selge olema, et sellest august lihtsalt (ja puhtalt) välja ei saa. Aga sellega on nagu tänaval asja sisse astumisega, ega kedagi teist peale enda süüdistada ei ole, tuleb jalge ette vaadata.
Veidi ka väiksematest teemadest kui riigijuhtimine - olen noort Jaak Jusket ammu mõttes kiitnud asjaliku linna tegevuste jälgimise eest, aga nüüd pean ma ka kirjalikult tal kätt suruma. Nimelt väga tasakaaluka seisukohavõtu eest mošee rajamise kohta Tallinnasse. Tegemist on väga valgustatud katoliiklasega (või vähemalt nii on mulle tema usust mulje jäänud). Kindlasti tuleb kuskilt nüüd rünnak, et poiss valmistub valimisteks ja püüab moslemite hääli. Kui peaks tulema, siis naerame siin blogis koos.
Keskerakond ei väsi mu promomisest ja tänud neile, iga artikkel tähendab valimistel mitut häält. Hoolimata, et ma olen lahkunud nende erakonnast juba iidamast ajast, pühendavad nad mulle oma ajalehes endiselt suuri pindu. Muidugi mitte koos kiitustega, kuid eks see olekski veidi palju soovida. Oma seisukohad ma ütlesin saalis puldist maha ja kordasin täna veel meediale üle. Ükskõik mis nad minu kohta ka ei kirjutaks, siiski peaks nüüd ka Kesknädala lugejatel selge olema, et sellest august lihtsalt (ja puhtalt) välja ei saa. Aga sellega on nagu tänaval asja sisse astumisega, ega kedagi teist peale enda süüdistada ei ole, tuleb jalge ette vaadata.
Veidi ka väiksematest teemadest kui riigijuhtimine - olen noort Jaak Jusket ammu mõttes kiitnud asjaliku linna tegevuste jälgimise eest, aga nüüd pean ma ka kirjalikult tal kätt suruma. Nimelt väga tasakaaluka seisukohavõtu eest mošee rajamise kohta Tallinnasse. Tegemist on väga valgustatud katoliiklasega (või vähemalt nii on mulle tema usust mulje jäänud). Kindlasti tuleb kuskilt nüüd rünnak, et poiss valmistub valimisteks ja püüab moslemite hääli. Kui peaks tulema, siis naerame siin blogis koos.
esmaspäev, 4. august 2008
Kulka vs maailm
Maailmas on nii, et kui tahad midagi näha, siis pole vaja muud kui piisavalt kaua elada - varem või hiljem jääb soovitu silma. Piisas mul vaid üle seitsme aastakümne otsivalt ringi vaadata, kui leidsingi internetist Jürgen Ligi arvamuse, millega pea täies mahus nõus olen. Lugege ka. Soga on palju, igasugu veidraid sõnamänge jne, aga seal on sisu sees! Ärge ainult käega lööge kui kohe aru ei saa. Minge vajadusel lõigu algusesse ja proovige uuesti. Minul kulus ka palju kordi. Õnneks on lõpus kokkuvõte, seda saab keerulisemate kohtadega kõrvutada.
Igatahes asun selles kulka ja meedia sõjas pigem meedia poolele. Esiteks seetõttu, et nad esindavad suuresti tervet mõistust ning teiseks seetõttu, et nad ei lahmi. Justnimelt, lugesite õigesti! Süüdistatakse neid muidugi kõiges, aga tegelikult nad vaid tõid välja faktid ning küsisid kommentaare. Ei olnud kultuuriasjus pädevad ja küsisid valedelt inimestelt? Vastupidi! Majandusjakirjanik oli vägagi pädev just oma alal ja küsis just õigetelt inimestelt, kes paraku olid ehk veidi ebakompetentsed, kuid vast seetõttu andisid ka asjast sellise pildi, nagu tegelikult kulisside taga on.
Minu (loodetavasti mitte ajutine) lugupidamine, ajakirjanikud ja Jürgen Ligi!
Igatahes asun selles kulka ja meedia sõjas pigem meedia poolele. Esiteks seetõttu, et nad esindavad suuresti tervet mõistust ning teiseks seetõttu, et nad ei lahmi. Justnimelt, lugesite õigesti! Süüdistatakse neid muidugi kõiges, aga tegelikult nad vaid tõid välja faktid ning küsisid kommentaare. Ei olnud kultuuriasjus pädevad ja küsisid valedelt inimestelt? Vastupidi! Majandusjakirjanik oli vägagi pädev just oma alal ja küsis just õigetelt inimestelt, kes paraku olid ehk veidi ebakompetentsed, kuid vast seetõttu andisid ka asjast sellise pildi, nagu tegelikult kulisside taga on.
Minu (loodetavasti mitte ajutine) lugupidamine, ajakirjanikud ja Jürgen Ligi!
Tellimine:
Postitused (Atom)
