Riigikogu palgatõusu saab võtta parteide arvelt!

Riigikogu palkade teema on Riigikohtus. Riigikohus räägib muidugi sama juttu mis mina ja president. No miks, kui te ka TEGELIKULT tahtsite oma palka vähendada valisite selleks ainsa tee, millel te pidite teadma, et edu ei ole?

Ma ei tahtnud seda siin alguses kirja pannagi, kuna see kõik on nii... "nomajuütlesin" teema. Aga nüüd mõned päevad hiljem, ma ei saa ka kuidagi ilma kirjutamata olla. Ma ei hakka parastama, toon vaid mõned tsitaadid ära inimeste jutust, keda hoolimata sellest, et nad on minust nooremad, peetakse täiskasvanuteks. Tsitaadid teemal "koer sõi mu koolitöö", ehk miks me ei vähendanud oma palkasid:

Riigikogulane: "Mõned fraktsioonid on pakkunud võimaluse vähendada kuluhüvitiste kasutamise võimalusi, kuid konsensust selleks pole"

Minister: "tõstatasin säärase idee ka ministeeriumis, ent sellest ei saanud asja"

Riigikogulane: "põhiseaduse kiireloomulise muutmise võimalust arutati ka mõnes riigikogu fraktsioonis, ent idee ei leidnud suuremate fraktsioonide toetust"

Nüüd on veel ka teatatud, et palgatõusuks ei ole raha. Selle mõtte on välja öelnud rahandusminister, mitte mõne maakooli majandusalajuhataja. RAHANDUSminister! Suure portfelliga minister, mitte (Mongoolia moodi) sõltumatu minister Kiisler näiteks. Ta ei ütle, et "ma ei anna raha" või et "ei ole mõistlik palku tõsta" vaid "ei ole raha", teades suurepäraselt, et ta kirjutab sellele rahaeraldusele alla ja see palk tõuseb, kuna enam ei jõua seadust muuta. Ja ta teab suurepäraselt, kus raha ON!

Minu ettepanek, et kärbiks parteide toetuseid, on endiselt olemas, ma ei ole sellele patenti võtnud ega midagi. Riigikogulaste palgatõusuks on vaja 25 miljonit. Hei RAHANDUSminister! See raha on siin! Võta parteidelt 45 mijonit ja maksa sellest rahast parteilastele 25 miljonit. Ülejäävad 20 miljonit kuluvad sulle ka ära, usu mind!

Mis aga juhtub siis, kui Padar mu blogi ei loe (mida ma ei usu)? Minu ja minu saja kamraadi palk võetakse väikelaste suu kõrvalt ning need 45 miljonit kleebitakse lihtsalt Eesti Vabariigi seintele.

Täna oleks solidaarsus röövimine

Pangad asuvad nüüd asja kallale, nagu ma ka enne kirjutanud olen, kuid hetkeks tuli neil veel üks hea mõte. Inimestel küll raha ei ole, aga riigil ometi on! Selle peaks omale saama!

Nii saigi Padar päevakäsu, et tehku ettepanek, et riik maksab pankadele raha ning selle eest pangad ei kirjuta neid laene omale kahjumisse ning naudivad edasi stabiilseid rahavooge. Padar ütles asja välja ning sai Rehe käest ka kohe kiita, kuna väike kiitus mõjub sellises situatsioonis isegi paremini kui niisama piitsalaksu puudumine.

Ma ikka veel loodan tegelikult, et meil, poliitikutel, jätkub nürimeelsust tegeleda tänavu populismi ja valimistega ning hoida oma näpud majandusest eemal. Muidugi on õige, et targad maksumaksjad, kes üle võimete ei laenanud, võiks kinni maksta ülejäänute lahmimise, kuid seda ei tohi vaadata kontekstiväliselt. Meil, kast teate, on majanduskriis siin käsil ja probleemid on kõigil, mitte ainult eluasemelaenuvõtjatel. Et külmutame pensionid ja maksame lõhkilaenanute lolluseid kinni?

Kui rääkida solidaarsest vastutusest rootsi pankade ees, siis võiks juba kogu riigi neile kinkida ja vastu saada 20 - 30 protsenti osalust. Siis oleks vähemalt läbipaistev. Igatahes Padar - trüki omale valimisteks kalendreid, pea blogi või tee midagi muud võimutoovat, aga ära, pagan, tänavu pärisotsustega jama!

Viimases lõigus läksin veidi sarkastiliseks, siiski tahaks lõpetada positiivse noodiga. Nimelt lugupeetud lõhkilaenanud - ärge kartke! Tänavale ei tõsteta teid ka siis, kui riik teie eest võlga maksma ei hakka! Nagu Rehe ka ütles, neil ei ole midagi nende majadega peale hakata. Nad mõnelt ülbemalt ehk võtavad korteri ära ja püüavad müüa, aga kui teil midagigi neile maksta on, siis nad elavad sellega. Kogu palka nad omale võtta niikuinii ei saa. Ütlete, et raha ei ole ja maksate niipalju kui võimalik on. Küll nad kannatavad!