reede, 29. mai 2009

Mina Reiljaniga koalitsiooni ei lähe!

See ei ole mingi praalimise pealkiri, tõesti ei lähe. Kui Rahvaliit tahab koalitsioonis olla ja minu häälega arvestada, siis peab ta kuidagi mõista andma, et kriminaalid ei ole nende parteis juhtorganites ja kindlasti tuleks loobuda siseministri kohast.

Seda posti innustaski mind kirjutama info, et kuulsin otseallikatest, et kits avaldab kindlalt soovi kärneriks saada. Reiljani ausaks petmine on seatud koalitsioonilepingu osaks.

Kehv lugu. Kurjategijad isiklikult soovivad asju riigis sättima asuda. Ma arvan, et mina ei ole ainus kellele see ei meeldi. Selline koalitsioon ei saa olla jätkusuutlik, arvatavasti tõrgub paljude poliitikute käsi kaasa hääletamast, kui siseminister sellest erakonnast olema saab.

Järgmine teema on Jänese asendamine Allikuga. No pigem see, Allik võtab vähemalt telefoni vastu. Ma ei kiida heaks oma siseintriigide tassimist riiklikule areenile, aga igatahes - pigem see! Eks jänkurahvas ise alustas ka selle Alliku torkimist. Jõuministeeriumid hoidke aga puhtad. Ma ei pea kõiki selle partei liikmeid Reiljani mahhinatsioonide eest vastutavaks, kuid siiski on Rahvaliidul veel tükk tõestamist teha, enne kui neid saab viisakateks inimesteks pidada.

Igatahes, kui pätt pukki pannakse, siis pühkige oma suu majoneesist puhtaks! Tehke omale hapukoore või ketsupivalitsus, aga minuga asju ajada ei õnnestu!

kolmapäev, 27. mai 2009

Pääsesin Delfis televiisorisse

laupäev, 23. mai 2009

Kuulsaim purk majoneesi

Oleks see kana vaid teadnud, et tema munadest tehtud majonees annab nime riigi valitsusele... igatahes on Padar rääkinud, nimi sündinud. Majoneesivalitsus, see kõlab uhkelt.

Vähesed teavad, et selle majoneesi, mille ma esinduskuludesse kunagi kirjutasin, sõin ma ära koos Hiina diplomaadiga tutvustades saadikule Eesti kööki ja tõesti esindasin meie riiki. On igati paslik, et too majonees astub nüüd ise poliitilisele võitlusväljale ning moodustab koalitsiooni.

Padaril on muidugi õigus, et ega siin enne KOV valimisi suurt rahu ei tule. Mõistetav on ka tema sapp, kuna midagi ju peab vastu solvama, kui juhtpartei heidab sulle ette pesemata juukseid ning püksist välja vajunud särki. Michal sai väga hästi aru, et see on stilistide ettekirjutus, seda solvavam oli torge. Kõik ju mõistavad, et Padar ei saa välja näha nagu reformar. See oleks nagu kampsuniga Ansip. SDE karune töölisoutlook, IRL rahvuslik kampsun, REF tume ülikond. Nii ei jäänudki Padaril muud üle kui majoneesiga visata.

Aga hea nimi. Mulle meeldib. Keegi ei unusta nüüd, et kes selle koalitsiooni võti on.

kolmapäev, 20. mai 2009

Võimuliit laguneb, nüüd põtkib Jänes ülemusele vastu.


Täna infotunnis lubas Ansip mu suhteid Jänesega klatitada. Andis kohe kaamerate ees prouale käsu mulle helistada.

Kui sellest kuulsin, siis olin siiralt rõõmus, olen seda kaunist daami alati toetanud ja minuarust on tütreke mullegi koridoris isegi naeratanud. Ainult just nüüd viimasel ajal väldib. Ei vasta kõnedele ega kirjadele. Võib-olla arvab, et ma koalitsiooni kipun või midagi. Samuti keelas ta oma töötajatel mu kõnesid ühendada.

No ja kui peaminister täna talle kõigi ees käsu andis mulle helistada, siis tunnistan, olin veidi elevil. Tühistasin õhtuse kokkusaamise ja jäin kabinetti telefoni kõrvale ootama. No juhuks kui daam ei soovi kallile mobiilile helistada ja eelistab lauatelefoni.

Kell on juba pool kaksteist. Pean vist tõdema, et vana mees on jälle riigi vägevate poolt rumalaks tehtud. Ilmselt pilgutas Ansip silma või ütles pärast Jänesele, et noh, ära ikka vanamehele helista, ma tegin ainult meediale komejanti.

Pole midagi, vahel läheb ka nii. Asun koduteele.

pilt - http://www.petwebsite.com/

teisipäev, 12. mai 2009

Lõbusat lugemist

Aastal 2009 palub Eesti tipp-poliitik ajakirjanikul ennast põlema panna. Ja mina olen eetikadoktor?

Minu eas lugejatele: noorte slängis "stardipakett" ei tähenda mitte kõneminuteid vaid pakki tikke ja liitrit bensiini.

esmaspäev, 11. mai 2009

Rahvaliidust võib saada liblikas!

Mul ei ole mingit siseinfot, ainult tavaloogika. Kui keegi poliitikas tugevaks muutub, siis kõik tema senised sõbrad asuvad toetama tema nõrgemat oponenti.

Nii toetas Keskerakond Res Publicat, nii on võetud Isamaaliitu vahel kampa ja eks sotsid isegi on vahel saanud võimule kui ohutud ullikesed. Täna aga on nad teinud saatusliku vea, ajanud lömitamisemängus selja sirgu, rikkunud reegleid ja andnud löögi. Eestis on peamine poliitiline nipp D'Hondti meetodiga oskuslik ümberkäimine. See meetod tähendab, et suur saab rohkem võimu kui mitu väikest kokku. Seega on elektoraati jagavate väikeparteide kadumine suuretele isegi suurem mure kui pisikestele endile.

Rahvaliit ja Sotsid on paljuski sarnased ja neil vähemalt võiks olla sarnane valijaskond. Paraku on Rahvaliit hääbumas, oma stabiilset 3% toetust ei ole nad üles saanud ei meha vahetades ega tänaval teretades. Olgem ausad, kui nad vahepeal valitsusse ei pääse, on nad peale järgmiseid riigikogu valimisi, kus nad künniseni ei küüni, ajalugu. Võib-olla isegi varem, kuna Rahvaliidu ülitugevad positsioonid regioonides lähevad süsgisestel KOV valimistel ilmselt ümbervaatamisele ning vahetult enne algab ka näriliste lahkumine laevalt. Hukk ja kadu.

KUI... neid just valitsusse ei võeta. Võimuparteiga oleks ju kõik teist moodi. Saab jagada meestele lubadusi, püsida pildis, esindada ning ära teha. Korruptiivsest tõugust võiks saada vastu suve kena liblikas!

See kena liblikas võiks lennata kotkana üle poliitmaastiku ja süüa ära hulga sotside hääli, niiet Hr D'Hondt saaks mõlema partei arvelt rasvase kulbitäie võimu tõsta sinisesse ja kollasesse kaussi.

Ma usun, et Ansip teab, et see on tehtav. Indrek Tarand sööb sotse nii palju, et nad europarlamenti kohta ei saa ja Rahvaliit annab neile matsu KOV valimistel. Koos saadakse järgmises Riigikogus kumbki umbes kolm kuni seitse kohta. Ja mida selleks vaja teha? IRL ja REF peavad vaid valitsust veidi remontima, võtma sinna tööle kuulekad poliitikud ja "elu on lill" nagu ütleks iga endast lugu pidav liblikas.



Selle kauni pildi leidsin siit

reede, 8. mai 2009

Neljapoolne koalitsioon minu osalusel?

Meedia märkas, et minu isik on muutunud oluliseks. Nii see on. Kui ullikesed tülitsevad, omandab iga hääl Riigikogus väärika kaalu.

Karel Rüütli tegi mulle eile hommikul silma ja ütles, et kui seal taga tuul tõmbab, siis ma võin ka lähemale neile istuda saalis, niikuinii tühi laud, peaasi et kael ei külmetaks ega midagi sellist. Tore poiss on, hoolib. Siis astus aga pikk Urmas Reinsalu talle peaaegu peale ja kutsus mu koridori - vaja rääkida. Ma juba aimasin millest jutt tuleb, aga no nii oma kasvu kasutades väiksematest üle sõita ei ole ilus. "Ma ei astu IRLi, teie käitumine jätab soovida," teatasin resoluutselt, kui ta oli pika sissejuhatuse ära teinud, kätega vehkinud, aadetest kõnelenud ja mõnele paragrahvile viidanud.

Ega ma tegelikult nii äärmuslik ei ole, poliitikat võib igasugu parteides teha, aga las praeb. Karelil on niigi rasked päevad, ei ole vaja ülbuse ja hoolimatusega poisile stressi juurde teha.

Ma ei oleks sellest kirjutama hakanudki, aga kus täna läks telefon punaseks. Helistanud on pea kõik inimesed, kes mulle viimase kuu jooksul Toompeal tere on öelnud. Ikka no et "noh, kuidas tervis on ja... vaata seal koridoris kui nägime ma ei tahtnud juttu teha, aga... " ei midagi uut ühesõnaga.

Ma arvan siiski, et kuhugi parteisse ma ei astu. Kui tahavad mind koalitsiooni, siis ma ei ole vastu. Aga ainult kui võrdne partner, aruteludel kaasas.

Mulle ei ole ministrikohta vaja. Ma ei saakski seda vastu võtta, kuna Sarapuu naine saaks siis kohe Riigikokku sisse ja seda ei ole vaja. Muidugi hääletaks ta nii nagu ma ütlen, asi ikka rahas ju, kuid mulle ei meeldi nii. Ehkki haldusreformi võiksin isegi teha... hmmm...

esmaspäev, 4. mai 2009

Kuidas saada kätte parteide salarahastajad?

Äripäev kirjutab täna sellest, mida kõik niigi teavad. Parteide rahastamine on Eestis peidetud.

Eestis on vastu võetud seadus, et mittetulundusühing ei pea kellelegi teada andma mis seal toimub. See seadus ei ole mitte kuidagi põhjendatud, selle vastu on protestinud nii meeda kui kõik terve mõistusega isikud ja isegi mõned poliitikud. Siiski on täna fakt, et kui sa kasutad mingit MTÜ-d oma partei rahastamise varjamiseks, siis ei saa sellest keegi teada.

Mul olid suured lootused, et keegi lööb siin korra majja ja kisub korruptandid püünele. Aga ei lähe nii. Nimelt on arvata, et kõik erakondade salarahastajad jäävad igavesti varjatuks.

Täna planeeritav läbipaistvuse seadus ei saa olema tagasiulatuva jõuga. Tahetakse anda praegustele pättidele sisuliselt amnestia.

Mida teha? Noh, mõttetalgulised?