Vahel võib fanatseerida, et mõtted kiramaks saaks. Riigijuhtimisel võiks olla riigi ja KOV tasandil ühine kvoot, kui mitu inimest tohivad juhtida ning siis saab neid vastavalt vajadusele ühelt toolilt teisele liigutada, kus rohkem tööd parasjagu on.
Lihtne mõte, selline haldusreform. Näiteks lepime kokku, et iga riigikogu liige vastab pöördvõrdeliselt, ehk miinus kolmele kohalikule omavalitsusele. Vastavalt, et kui meil on riigikogus 101 liiget, siis on riigis 1 omavalitsus, kui 99 liiget, siis 4 omavalitsust jne. Leitagu tasakaal ilma, et peaks minema teise äärmusesse, et 3 riigikogu liiget ja 295 KOV-i.
Kui mu see idee peaks läbi minema, siis... mul on kahju, kaaskodanikud, jääb vist ikka ainult üks omavalitsus :)
kolmapäev, 18. märts 2009
neljapäev, 12. märts 2009
Reinsalu on tegelikult hea kamraad
See, et ta kogu aeg seadustes susib on tingitud vanusest. Õigemini selle puudumisest.Lase olla, poiss. Põhiseadus on hea, inimesed on pahad. Ükskõik mis sinna ka kirjutada, ikka keerab keegi mõne käki kokku ja pärast laseb advokaadil selle ära vormistada.
Ütlen seda hea Urmase kaitseks. Viimasel ajal muudkui tümitatakse teda raadios ja muidu meedias.
Tegelikult ma kirjutasin selle posti hoopis, et teile öelda, et twitterikasutajate keskmine vanus just praegu tõusis. Tegin omale sinna konto.
teisipäev, 10. märts 2009
Ma ei saa head teha, kuna siis keegi ei vali mind!
Haldusreformi läbiviimise vastu ei ole mitte ainult ühtegi ratsionaalset põhjendust, nagu Oviir on analüüsinud, vaid napib ka ebaratsionaalseid.
Paljud poliitikud valitsuses ei taha teha haldusreformi, ajavad sõrad vastu. Küll ei ole aega, küll ei ole kokkuhoidu. Plära-lära. Ja erinevad analüütikud alates Muulist ja lõpetades riigikontrolöriga arvavad, et selle taga on hirm hääli kaotada. See aga on rumal jutt. Ei ole võimalik, et kui sa teed midagi positiivset ja päästad riiki, siis lähevad sinu hääled minema. Paar häält ehk lähevad, aga vähemalt sama palju tuleb ka asemele. Häälte tulekul ja minekul ei ole reformide vastu olemisega kuigi palju pistmist.
Oleks ju loogiline, et kui ka tegelikult on oht, et haldusreform viib koalitsoonilt kõvasti hääli minema, siis asuks mõni opositisioonipartei seda toetama, et tehke jah, tehke jah?
Ehk siis ei ole ka ebaratsionaalseid põhjuseid, miks mitte haldusreformiga edasi minna. Ei saa öelda, et "kui teeme reformi, siis kliima soojeneb" või "haldusreform hävitab samblikud" või "kui teeme haldusreformi, siis ei saa enam keegi ühtegi häält". Tegelikud põhjused selles tagurluses on hoopis haldussuutmatus ning ahnus.
Esimene avaldub selles, et täna ei ole kellelgi aega ega tahtmist isiklikult selle reformiga tegeleda, kuna on vaja kõnesid koostada, plakateid trükkida ja tänavatele minna kommi ning lilli jagama. Riigiisad plaanivad kohe-kohe töö kõrvale visata ning hääli lunima suunduda. Nad lihtsalt tunnevad, et ei saa veel ühe reformiga hakkama. Tänasest kuni sügiseni kavatsetakse tegeleda selliste asjadega mis hääli otse sisse ei too minimaalselt. Ja Haldusreform toob hääli juurde vaid Kiislerile ja võib-olla mõne ka Ansipile, kuid üldiselt on sellega ikkagi tööd palju rohkem kui otsest ja kindlat hääletulu.
Ahnus aga ei avaldu mitte häältekaotamise hirmus vaid vastupidi - lootuses sama palju hääli saada ning siis omad joped pukki sokutada. Kümnes vallas sokutad pukki 10 käsilast, aga kui on 1 vald, siis ei ole tähtis palju hääli said, selle eest saad ikka ühe töökoha oma kambale. See aga teeb ühe töökoha hinna jube kalliks. See ei tule nii enam palgast tagasi. Arvuta kuidas tahad, rahad ei klapi.
Paljud poliitikud valitsuses ei taha teha haldusreformi, ajavad sõrad vastu. Küll ei ole aega, küll ei ole kokkuhoidu. Plära-lära. Ja erinevad analüütikud alates Muulist ja lõpetades riigikontrolöriga arvavad, et selle taga on hirm hääli kaotada. See aga on rumal jutt. Ei ole võimalik, et kui sa teed midagi positiivset ja päästad riiki, siis lähevad sinu hääled minema. Paar häält ehk lähevad, aga vähemalt sama palju tuleb ka asemele. Häälte tulekul ja minekul ei ole reformide vastu olemisega kuigi palju pistmist.
Oleks ju loogiline, et kui ka tegelikult on oht, et haldusreform viib koalitsoonilt kõvasti hääli minema, siis asuks mõni opositisioonipartei seda toetama, et tehke jah, tehke jah?
Ehk siis ei ole ka ebaratsionaalseid põhjuseid, miks mitte haldusreformiga edasi minna. Ei saa öelda, et "kui teeme reformi, siis kliima soojeneb" või "haldusreform hävitab samblikud" või "kui teeme haldusreformi, siis ei saa enam keegi ühtegi häält". Tegelikud põhjused selles tagurluses on hoopis haldussuutmatus ning ahnus.
Esimene avaldub selles, et täna ei ole kellelgi aega ega tahtmist isiklikult selle reformiga tegeleda, kuna on vaja kõnesid koostada, plakateid trükkida ja tänavatele minna kommi ning lilli jagama. Riigiisad plaanivad kohe-kohe töö kõrvale visata ning hääli lunima suunduda. Nad lihtsalt tunnevad, et ei saa veel ühe reformiga hakkama. Tänasest kuni sügiseni kavatsetakse tegeleda selliste asjadega mis hääli otse sisse ei too minimaalselt. Ja Haldusreform toob hääli juurde vaid Kiislerile ja võib-olla mõne ka Ansipile, kuid üldiselt on sellega ikkagi tööd palju rohkem kui otsest ja kindlat hääletulu.
Ahnus aga ei avaldu mitte häältekaotamise hirmus vaid vastupidi - lootuses sama palju hääli saada ning siis omad joped pukki sokutada. Kümnes vallas sokutad pukki 10 käsilast, aga kui on 1 vald, siis ei ole tähtis palju hääli said, selle eest saad ikka ühe töökoha oma kambale. See aga teeb ühe töökoha hinna jube kalliks. See ei tule nii enam palgast tagasi. Arvuta kuidas tahad, rahad ei klapi.
kolmapäev, 4. märts 2009
Peidetud ajakirjaniku nali.
Vaba ühiskonna päeval moodustasid 12 ajakirjanikku, poliitikut, teadlast, ühiskonna- ja majandustegelast Tallinnas Pirita Kosel Vaba Ühiskonna Liikumise.
Liikumise loojateks olid Allan Alaküla, Peeter Ernits, Andres Kollist, Cilja Laud, Toomas Lepp, Peeter Rebane, Mailis Repš, Rein Ruutsoo, Edgar Savisaar, Ain Seppik, Ester Šank ja Rein Veidemann.
Selline huumoriuudis oli Delfis. Hea lugeja, aita leida nimekirjast ajakirjanik. Ma ise ikka veel otsin.
Palju parem nali oleks muidugi olnud, kui nad oleks näiteks Keskerakonna asutanud. Eks muidugi aprillini on aega, vara veel tippkalambuure lauale lüüa.
Liikumise loojateks olid Allan Alaküla, Peeter Ernits, Andres Kollist, Cilja Laud, Toomas Lepp, Peeter Rebane, Mailis Repš, Rein Ruutsoo, Edgar Savisaar, Ain Seppik, Ester Šank ja Rein Veidemann.
Selline huumoriuudis oli Delfis. Hea lugeja, aita leida nimekirjast ajakirjanik. Ma ise ikka veel otsin.
Palju parem nali oleks muidugi olnud, kui nad oleks näiteks Keskerakonna asutanud. Eks muidugi aprillini on aega, vara veel tippkalambuure lauale lüüa.
Tellimine:
Postitused (Atom)
