esmaspäev, 29. september 2008

Miks parteid rahastamist varjavad?

Esimene põhjus on muidugi see, et siis saab toetuse vastu osutada korruptiivseid teeneid ja keegi ei saa tõestada, et vastavad otsused ja rahakanded kuidagi seotud on. Kuid peale selle on veel üks põhjus, mis on täiesti labane, madal ning ma oletan, et enamuse selliste peidetud toetamiste taga.

See on lihtlabane maksupettus!

Ettevõtjad tahavad parteisid toetada läbi firmade, et mitte maksta raha ettevõttest väljavõtmisel tulumaksu (ning sotsiaalmaksu)! Ettevõtjatest võin ma veel aru saada, eks nad otsivad pidevalt veidigi juriidiliselt vettpidavaid teid kuidas makse vähem maksta. Piinlik on aga poliitikute pärast, kes päeva ajal võitlevad riigieelarve täitmise eest ning öösel kohvikutes kirjutavad oma sihtasutuste nimel välja fiktiivseid reklaamiarveid.

Ei teagi kohe mida teha selles asjas. Oh, oleks Jõkski siin!

PS. Istun nüüd toas üksi, Enn Eesmaa kolis minema. Olgu tal hea minna, mina viha ei pea.

laupäev, 27. september 2008

J. Vilmis sihtasutus toetas mind!

Olen Brüsseilst tagasi ja näe, vahepeal on kodumaal asunud võimsad skandaalid lehvima. Simmi teemale ei ole mul hetkel midagi lisada, ta pidi uurijatele ise kõike rääkima, aga minu endise kodupartei teemadel paar sõna oleks.

Äripäev avastas, et üllatus-üllatus, sihtasutuste kaudu toetavad firmad salaja parteisid. Farmaatisatehas ostis nimelt linnas ainuvõimu omavalt Keskerakonnalt positiivse otsuse, et võivad oma krundile pilvelõhkujaid ehitada küll. Maksid J. Vilmis sihtasutusele pool miljonit (mis kuulu järgi olevat päris kallis, selliseid otsuseid olevat Reiljani aegadel ka 300 000 eest saanud) ja linn muutiski oma otsuse. Ma ei hakka arutama abilinnapea Aasa kombel, et kas on võimalik, et linnavalitsus teeb seda mis ainuvõimu omav partei käseb, või on see täiesti võimatu. Küll aga tahaks ma selgitada siinkohal kuidas Vilmisi sihtasutusele raha kandmine on partei toetamine.

Nimelt on Kesknädal partei ajaleht ning selle trükkimine ning ülal pidamine ülisuur reklaamikulu. Kui keegi selle kinni maksab, siis on see partei toetamine. Kui see keegi selle eest täies mahus reklaami vastu saab, siis võiks veel veidigi mingist JOKK teemast rääkida, et äkki tal oligi mingi kaup müüa, mida tahtis just Keskerakonna valijatele reklaamida (Farmaatsiatehasel võib midagi sellist täitsa olla), aga antud juhul kanti lihtsalt pool miljonit partei promomise kulude katteks. Siiski saab iga mõtlev inimene aru, et Kesknädal on täies mahus parteiline reklaam ning lugejate ajupesu. Teistel parteidel on olemas samasuguseid lehti, kuid nad maksavad need ise kinni (st oma eelarvest, põhiliselt maksumaksja rahaga muidugi). Vilmsi sihtasutusele rah akandmine ON Keskerakonna toetamine. Miks Äripäev seda selget lauset oma lehes ei avaldanud, ma ei tea.

Nagu ikka ei saa seadusega Keskerakonna kraesse hakata, kuna juriidiliselt on suudetud Kesknädala ajaleht Keskerakonnast lahus hoida. Sama moodi ei suudetud ju tõestada, et K-Kohuke on Keskerakonna reklaam ja et Kruuda selle kuluga Keskerakonda toetas. Äripäevale võiks teha kummarduse, et esimest korda on nad suutnud midagi sellist faktilist välja koukida, kuid ma kahtlustan, et neile see info siiski tilgutati täispaketina ja nende enda uurimistööd on seal taga vähe. Loodan, et eksin selles.

Vilmis sihtasutus toetas muuseas hiljuti ka mind - kirjutas minust oma loos positiivse lause, et minu esinemist Riigikogus saatis aplaus. Tõsi, ülejäänu on ilmselt nende nägemus satiirilisest solvamisest, niiet ma neile selle eest midagi võlgu ei ole, kuid ühelauselise PR-i nad siiski tegid. Tasuta.

kolmapäev, 10. september 2008

Endiselt asja sees

Olen juba mitu päeva lossis, aga alles nüüd saan blogisse kirjutama hakata, kuna paroolid olid suvega kaotsi läinud. Tegelikult muidugi ei olnud, olin nad ise sahtlisse pannud, kuid hetkeks suutsin juba blogiga hüvasti jätta mõttes. Vaatasin ka Ennu kahtlustavalt korraks, kuid süüdistama õnneks ei hakanud ja varsti leidsingi sahtlist õige paberi.

Keskerakond ei väsi mu promomisest ja tänud neile, iga artikkel tähendab valimistel mitut häält. Hoolimata, et ma olen lahkunud nende erakonnast juba iidamast ajast, pühendavad nad mulle oma ajalehes endiselt suuri pindu. Muidugi mitte koos kiitustega, kuid eks see olekski veidi palju soovida. Oma seisukohad ma ütlesin saalis puldist maha ja kordasin täna veel meediale üle. Ükskõik mis nad minu kohta ka ei kirjutaks, siiski peaks nüüd ka Kesknädala lugejatel selge olema, et sellest august lihtsalt (ja puhtalt) välja ei saa. Aga sellega on nagu tänaval asja sisse astumisega, ega kedagi teist peale enda süüdistada ei ole, tuleb jalge ette vaadata.

Veidi ka väiksematest teemadest kui riigijuhtimine - olen noort Jaak Jusket ammu mõttes kiitnud asjaliku linna tegevuste jälgimise eest, aga nüüd pean ma ka kirjalikult tal kätt suruma. Nimelt väga tasakaaluka seisukohavõtu eest mošee rajamise kohta Tallinnasse. Tegemist on väga valgustatud katoliiklasega (või vähemalt nii on mulle tema usust mulje jäänud). Kindlasti tuleb kuskilt nüüd rünnak, et poiss valmistub valimisteks ja püüab moslemite hääli. Kui peaks tulema, siis naerame siin blogis koos.