Teatavasti ei puhka Riigikogu suvel ja peab puhkamata rügama kuni valimisteni. Mina seda ei karda, olen harjunud töötama, aga mul on mure Riigikogu nooremate liikmete pärast, mõnel alles kasvav organism, puhkuseta elu võib ennast hiljem kätte maksta. Ei oleks mõtet oma organismi nii koormata enne, kui lapsed tehtud, pere loodud ja vanus juba nii kõrge, et on isegi kogemusi jagada.
Muidugi väidavad paljud, et riigikogulase töö on nii põnev, et selle kõrval ei ole vajagi puhata. Mina arvan, et see vastab tõele vaid esmapilgul. Muidugi on neid, kes nii oskavad sättida, näiteks meie jõmmikütt Sven Sester leiab kindlasti rannas skuutritel silma peal hoides hetke ka silma looja lasta ja Vilja Savisaar käib oma uut Põhja-Tallinna kuurortit üle vaadates ise samuti ujumas. Siiski on need vaid mõned näited. Reaalselt on iga töö teatava stressiga ning kui tahad tervet mõistust säilitada siinse ameti lõpuks, siis ei piisa sellest, et istud saalis minust eemale. Peab jääma ka hetki enda tarvis.
Muidugi on ka neid, kes ikka puhkavad nimetades seda tööks. No jutuga, et selleks et head seadusloomet teha pean rekreatiivselt mõtisklema ning parimad juriidilised nüansid selguvad, kui maal oma talu aknalauda hööveldan. Eks neidki on meil siin Toompeal vast 30-40, ma arvan.
Aga mina otsustasin vähemalt osa aega panna blogimisse, sest oma mõtete avaldamine on igal juhul riigikogulase ülesanne, ehkki mul on seda seni tihti keelatud teha. Siiski ma ei saa keelajaid süüdistada, ise oleksin pidanud sirgema seljaga käima. Edaspidi lihtsalt ei tee välja igasugu saiadest ja sepikutest. Niisiis edasi positiivselt ja kerge kuraasiga!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Sõna "riigikogulane" kirjutatakse väikese tähega, olgu see kirjutaja Jaan Kundla siis päris või tema liba.
Tänud märkamast, prandasin ära. Kirjutades on mõtted sisul, eks vigu tuleb ikka.
Postita kommentaar