Uskumatu, kuidas ajakirjanikud kohe kõike teada tahavad ja midagi ei usu. Niikui saan blogisse paar postitust teha, kohe helistavad, et kas see olen ikka mina. Ja kohe kõik korraga. Keegi oli lausa nii segi, et oli helistanud Keskerakonna kontorisse ja sealt uurinud, kas tegemist ei ole mitte Jaan Kundla tagasimeelitamise kampaaniaga!!! No eks nad sealt kontorist muidugi kohe helistasid mulle. Muidu koridoris ei tereta, aga kui vaja teada kas ma tõesti olen suuteline blogi kirjutama, siis kohe telefon pihku.
Muidugi eitasin kõike. Mina ei kirjuta mingit blogi. Heh, heh.
Muuseas, ega kõik Keskerakonnast mind niiväga vihkagi, seal parteis on igasugu fruktidega lepitud. Tallinna linnapea sõbr ma ei ole, aga otsest vihkamist ma ei ole temas ka märganud. Ainult Arvo Sarapuu juhib minuvastast ristikäiku, kuna kui ma riigikogust lahkuksin, siis saaks kohevarsti tema naine sisse. Peres ikka raha vaja, suurepäraselt sobiks kogu perega Toompeale kolida. Aga ma veel ei lähe kuhugi. Üürnike ees vabandasin, Marrandi aitasin ka meediasse ja istusin Rahvaliidust eemale, rahvale tasun vaikselt suvel tööga. Sarapuu pere peab osa kulusid veel Paide linna kraes hoidma ja küllusliku kooseluga valimisteni ootama. Või kuni Statoil nutab ja maksab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar