Jõu näitamine tõstab partei populaarsust, seega on mõnedele parteidele kõrges kaares seaduste peale laskmine osa valimiskampaaniast.
Kui Savisaar valesti pargib, siis ta ei vabanda - ta laseb parkimiskoha tingimusi muuta ja pargib seal ka edaspidi. Vabandamine, vea tunnistamine näitab nõrkust. K-kohukeste kampaania kandis sama sõnumit: "teie tehke oma seaduseid seal riigis, mina elan enda seaduste järgi".
Milline show on tulemas neil KOV valimistel?
Suvilasse sõites nägin linnas Keskerakonna valimisreklaame, kus linnaosavanem ütleb midagi, näiteks et kuhugi tuleb mingi asi või avalik ehitis ning neil reklaamidel ei ole Keskerakonna logo ega viiteid valmistele. Ja siis tekkis mul mõte, et äkki need ei olegi valimisreklaamid? Äkki need on linnaosade rahade eest ostetud kommunikatsioon? Linnaosalehed ju ka ei olevat propaganda! Mis siis kui ka Vakra välireklaam lihtsalt informeerib nõmmekaid Nõmme turu olemasolust?
Saame näha. Kui teised valmiste välireklaamid maha võetakse ja need üles jäävad, siis alles hakkab nalja saama, kuna need reklaamid saavad kõik jubedasti meediat läbi artiklite. Ning kõigis neis artiklites mis siis sõimavad Keskerakonda alatus poliitikas mainitakse ühtlasi ära linnaosavanemate saavutusi, nimesid jne. Ning mis põhiline - näidatakse taas jõudu. Tegite seaduse mis piirab midagi? HAHAHAAAAaaa naerame teie ponnistuste üle!
Kohtus ei saa nad kaotada. See ju ei ole valmisreklaam. Valmisreklaam kutsub kedagi valima ning räägib parteidest. Tõestage, et see reklaam kus seisavad linnaosavanemad ja mis tutvustab linnaosade saavutusi kodanikele ning mille eest maksab linnaosavalitsus on valimisreklaam. Kapo kaebab linnaosad (mida juriidiliselt peaaegu olemas ei ole) kohtusse?
Muidugi on minu jutt fiktsioon ning ilmselt nii ei lähe. Ilmselt on erakonna nimi reklaamidelt puudu vaid selle pärast, et Tarandil ka ei olnud ja vaadake kui hästi tal läks. Ma tahaks loota.
esmaspäev, 31. august 2009
Päeva lärm - erakorralised valimised
Keskerakonnal on kalender täis igasugu asju, millega saab lärmata õigetel päevadel. Kui päev kätte jõuab, siis koostab staap teksti ja saadab poliitikutele laiali, et mis nad sel päeval peavad rääkima. See on rutiin, sisseharjunud ja kvaliteetne süsteem, mitte rapsimine.
Mina ei usu, et see rumal jutt, et teeme erakorralised valimised, oleks neil mingite muude asjade varjamiseks tehtud, nagu süüdistatakse. See on tavaline päeva teema, paika pandud juba aasta alguses kalendri koostamisel. "Piltisaamise teemad enne valimisi, punkt 3" - nõuame erakorralisi. Teema on aktuaalne alati, põhjuse leiab alati. Ainult liiga tihti ei tohi nõuda, muidu ei ületa enam künnist. Seega siis säästetakse teema valimiste ajaks.
Erakorralised valimised ei annaks ju mitte midagi. Tõsi, Riigikogust kaoks minema Rahvaliit, mõned sostid/rohelised ja no... no ma ise ka vist ei viitsiks enam kandideerida. Aga Reformierakond ja IRL jätkaks võimsamana kui seni. Ilmselt saaksid nad kokku koalitsiooni siis isegi kahekesi. Erakorralised valimised oleks seega a) olemasoleva võimu kindlustamine b) jube raharaiskamine c) pensionäride tööhõive halvendamine (minu kaasus). Seda Keskerakond ei taha, uskuge mind. Päevateemat ei oleks tõstatatud, kui see vähegi reaalne oleks olnud.
Mina ei usu, et see rumal jutt, et teeme erakorralised valimised, oleks neil mingite muude asjade varjamiseks tehtud, nagu süüdistatakse. See on tavaline päeva teema, paika pandud juba aasta alguses kalendri koostamisel. "Piltisaamise teemad enne valimisi, punkt 3" - nõuame erakorralisi. Teema on aktuaalne alati, põhjuse leiab alati. Ainult liiga tihti ei tohi nõuda, muidu ei ületa enam künnist. Seega siis säästetakse teema valimiste ajaks.
Erakorralised valimised ei annaks ju mitte midagi. Tõsi, Riigikogust kaoks minema Rahvaliit, mõned sostid/rohelised ja no... no ma ise ka vist ei viitsiks enam kandideerida. Aga Reformierakond ja IRL jätkaks võimsamana kui seni. Ilmselt saaksid nad kokku koalitsiooni siis isegi kahekesi. Erakorralised valimised oleks seega a) olemasoleva võimu kindlustamine b) jube raharaiskamine c) pensionäride tööhõive halvendamine (minu kaasus). Seda Keskerakond ei taha, uskuge mind. Päevateemat ei oleks tõstatatud, kui see vähegi reaalne oleks olnud.
reede, 14. august 2009
Eetika, see olen mina.
Andsin Delfile arvamuse, et eetikakoodeksit ei ole vaja. Tahaksin lisada, et minuarust on tegemist oksüümoroniga. Meile, eetika etalonidele, ei saa nii piiranguid seada.
Riigikogu liikme kui rahva poolt valitud esindaja käitumine ongi see standard millest ühiskond peab lähtuma. Ja lähtubki, kui (krimi)uudiseid jälgida! See ongi meie rahva eetikakoodeks, enesemääramine ning pereväärtus. Ühena 101st kroonijuveelist tunnen seda igapäevaselt.
Eetikakoodeks oleks nagu umbusaldusavaldus. Nagu kahtleks keegi riigikogulaste käitumisvõimes, ehkki Põhiseadus ütleb, et Riigikogu liige on oma otsustes vaba. Kui on vaba, siis on ju põhiseaduse vastane hakata seletama, et Leinatamm ei peaks enam orkestri ees kätega signaliseerima ning peaks hakkama tööl käima. Või mõni teine ei tohiks omale eraldatud "koolikatuserahaga" vehkides vallavolikokku kandideerida. Tohib, vehib ja kandideerib. Korralekutsumiseks on hääletussedel, mitte ebamäärane koodeks.
Valimiste võtmes on eetikakoodeks aga ülisuur konkurentsieelis persevestidele, ehk eetikat mittehindavatele indiviididele, keda samuti vahel poliitikamaastikule satub. Hakkaksid ju seda koodeksit jälgima eetilised inimesed, need teised aga reklaamivad kohupiima edasi. Lepitakse näiteks kokku, et riigikogu liikmed ei kandideeri KOV valimistel ja siis üks, kes on seda ka nii plaaninud, kandideerib. Eksib koodeksi vastu. No mis siis on? Ise veel teatab, et unustas avalduse tagasi võtta, et ta ei tahtnud, aga ei ole enam midagi teha. Või et ta ei teadnud, et partei ta esitab. Või et Oliver Kruuda esitas ta, temal ei ole asjaga midagi pistmist, hääled võtab siiski vastu.
Õigus jääb muidugi eetilistele inimestele, hääled lähevad paraku nendele teistele.
Niisiis, rahvas, jätkake parem käitumismodellide jälgimist ja ärge püüdke meile päitseid kirja panna. Käige parem valimas!
(pildil käitumisetalon David, theage.com.au)
Riigikogu liikme kui rahva poolt valitud esindaja käitumine ongi see standard millest ühiskond peab lähtuma. Ja lähtubki, kui (krimi)uudiseid jälgida! See ongi meie rahva eetikakoodeks, enesemääramine ning pereväärtus. Ühena 101st kroonijuveelist tunnen seda igapäevaselt.
Eetikakoodeks oleks nagu umbusaldusavaldus. Nagu kahtleks keegi riigikogulaste käitumisvõimes, ehkki Põhiseadus ütleb, et Riigikogu liige on oma otsustes vaba. Kui on vaba, siis on ju põhiseaduse vastane hakata seletama, et Leinatamm ei peaks enam orkestri ees kätega signaliseerima ning peaks hakkama tööl käima. Või mõni teine ei tohiks omale eraldatud "koolikatuserahaga" vehkides vallavolikokku kandideerida. Tohib, vehib ja kandideerib. Korralekutsumiseks on hääletussedel, mitte ebamäärane koodeks.
Valimiste võtmes on eetikakoodeks aga ülisuur konkurentsieelis persevestidele, ehk eetikat mittehindavatele indiviididele, keda samuti vahel poliitikamaastikule satub. Hakkaksid ju seda koodeksit jälgima eetilised inimesed, need teised aga reklaamivad kohupiima edasi. Lepitakse näiteks kokku, et riigikogu liikmed ei kandideeri KOV valimistel ja siis üks, kes on seda ka nii plaaninud, kandideerib. Eksib koodeksi vastu. No mis siis on? Ise veel teatab, et unustas avalduse tagasi võtta, et ta ei tahtnud, aga ei ole enam midagi teha. Või et ta ei teadnud, et partei ta esitab. Või et Oliver Kruuda esitas ta, temal ei ole asjaga midagi pistmist, hääled võtab siiski vastu.
Õigus jääb muidugi eetilistele inimestele, hääled lähevad paraku nendele teistele.
Niisiis, rahvas, jätkake parem käitumismodellide jälgimist ja ärge püüdke meile päitseid kirja panna. Käige parem valimas!
(pildil käitumisetalon David, theage.com.au)
Tellimine:
Postitused (Atom)