Esmaspäev, 19. oktoober 2009

Tallinnas tuleb ilmselt kaksikvõim.

Uudis Sotsdest Tallinna koalitsioonis ei ole mingi uudis, kokkulepped tehti enne valimisi. Siis, kui veel Kesk ei olnud üldsegi kindel nii suures võidus.

Nüüd tagantjärele on muidugi imelik, et miks nii võimas võitja kellegi veel enda kõrvale võtab, kuid põhjuseid on mitmeid.

1) Savisaar ei planeeri kunagi tänast päeva. Tänased kokkulepped tegi ta juba ammu, praegu vaid vormistatakse. Täna planeeritakse võimu Toompeal ja presidendivalimisi.
2) Savisaare taktika on "jaga ja valitse" mis Eesti kontekstis tähendab alati nõrgeima toetamist. Halvim mis juhtuda saab on Sotside hääbumine Eestis, mis paratamatult kahe aastaga juhtuks, kui neil ei ole staabitöötajaid kuhugi palgale panna peale Brüsseli kontori. Ka Pihli pereeelarve ei kanna töötut hallpead välja liiga pikalt, abilinnapea koht aga paneks partei paika sobivasse kohta.
3) Sotside toel saab koalitsiooni välja kaubelda veel mitmes muus omavalitsuses ning seda jõupositsioonilt, keskkontori lepetega, mitte kohapealse lehmakauplemisega.
4) Presidendivalimised, valijamehed jne. Kombinatoorika nõuab liitlaseid ka tugevale.

Lihtne ja tõhus.

Suur küsimus minu jaoks on, et mis meil siin Riigikogus nüüd juhtuma hakkab. Koalitsioon püsib ainult Roheliste toel, arvavad kõik. Kuid tegelikult seisab Roheliste seljataga veel minu tagasihoidlik isik. Rohelistele ilmselt juba on helistatud, minule veel mitte. Arvan, et võimu murdmine riigis siiski tuleb. Muidugi mitte varem kui majanduse tõusma hakkamine kindel on.

HILJEM: Mõnus huumor Pihli poolt suhtlemise teemadel

Kolmapäev, 14. oktoober 2009

Mul on piinlik, et mul on õigus

Nägin ette, et see juhtub, aga ma poleks iial uskunud, et Rohelised! St, et NEED rohelised. JOKK-reklaam on tänavail.

Taas on mul siiralt kurb tõdeda, et mul on õigus. Nagu mulle sümpaatne detektiiv Monk armastab öelda, et asjad on nii, kui ma just ei eksi, mida ma paraku kunagi ei tee.

Ma väga-väga tahaks loota, et tulevad eksperdid ja tõlgendavad roheliste partei plakatid roheliste partei plakatiteks ja reklaami valimiste ajal valimisreklaamiks. Eriti õpetlik oleks, kui nad disklaffi saaks ja nende nimekirjade hääled läheks teistele, kuid ma tean, et ma lihtsalt unistan ärritunult. Advokaadid on palgatud, riigikogulaste esinduskulude raha kulub, rohelised jäävad õigeks ja tervislikuks.

Igatahes - avaldan kaastunnet, Roheliste valijad. Saitegi Rahvaliidu, nagu lubatud.

PS. Kiidan Pihli, kes on nüüd avalikult Keskerakonnaga käed löönud ja lähevad koos edasi. On palju-palju eetilisem seda öelda enne valimispäeva, kui peale valimispäeva. Muidugi oleks veel eetilisem öelda seda ka enne eelvalimisi, kuid tühja sest. Vähesed poliitikud oleks seda nüüdki maininud. Viidatud uudis on küll natuke Savisaar-ütles-et-Pihl-tunnustas stiilis, kuid Pihl ei ole kuskil seda teemat ka ümber lükanud. Näinud on ta seda kindlasti.

HILJEM: Õudne mis räägivad.
«Nendel ei ole kandidaadi numbrit, mis oleks üks kindel klausel ja nendel ei ole partei logo,» märkis politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Anne Osvet. «Me ei saa lugeda neid poliitiliseks välireklaamiks.»

Minu kommentaar: Partei juhtpoliitiku pilt koos partei nimega valimiste ajal suurel reklaamplakatil on siis misasi? Tootereklaam? Aga tomatil ei ole ju hinda juures! Imagoreklaam? Partei imagoreklaam valmiste ajal on ka valimisreklaam. Teaser-reklaam? Jah, ilmselt see. Kiusu on selles ruutmeetrite kaupa :(

Esmaspäev, 12. oktoober 2009

Lasteaedade raha on seal kus kana pissib

Suurparteid teevad seda jälle - seekord lasteaedade rahaga. Lärmatakse nagu ratta peal ja nopitakse hääli sõltumata sellest, et kas lapsed saavad lõunaks kartuliputru või klaasi vett.

Kui võõra naisega vahele jääd, siis ütle, et pole teinud. Sinu kaasa tahab uskuda ja usub mis ütled, ükskõik mida silm tunnistab. Sellise targutuse rääkis mulle kunagi Eesti Energia päevil üks elektrik, kes oli pidevalt kangesti särtsu täis. Ma ei uskunud väga, kuid nüüd aastaid hiljem poliitikat vaadates jääb mulje, et vanapoisil oli õigus.

Kaks suuremat erakonda karjuvad võimalikult kõvasti, et nemad pole võtnud ja teine pool andku lasteaedadele raha tagasi. Tulemuseks on:
- Reformi valijad usuvad, et Kesk võttis ja hääletavad Reformi poolt;
- Keski valijad usuvad et Reform võttis ja valivad Keski;
- IRL ja Sotside senised valijad usuvad, et kas Kesk või Reform võttis ja valivad vastavalt seda kes raha tagasi nõuab;
- Laseaiad mingit raha tagasi ei saa, riigi- ja linnaeelrvesse jääb vastavalt rohkem raha nõunikele maksta.

On ju vahva mäng? Ega poliitikat ei saa teha, kui sul ei ole sparringupartnerit. Kui keegi vastu ei karju, siis jääb ju kaagutamine märkamata, sõltumata muna suurusest. Aga kui sul on hea vastane, siis suudad ka tühja pesa pealt sellise möllu üles lüüa, et isegi Toompeal hakkab lipp lehvima. Reform ja Keskerakond teevad seda mängu juba mitmendat korda ja tulemuslikult. Viimati olid nad isegi koos valitsuses, kui asusid Pronksmehe teemal põrgatama. Üks, et jäägu ja teine, et mingu. Nii see teema suureks saigi. Jääb vaid vargsi loota, et seekord saavad lapsed lõpuks siiski ka midagi hamba alla.

Reede, 9. oktoober 2009

Kärajatel selgus, et tehtud on vigu

Toimusid presidendi kärajad, kus poliitikud tunnistasid, et on tehtud vigu. Las ma tõlgin.

- Andrus Ansip tunnistas, et on teinud vigu;
- Mart Laar nõustus, et Ansip tõesti on teinud vigu;
- Strandberg tõdes, et poliitikas tehakse tihti vigu;
- Savisaar täpsustas mis vallas poliitikud tihti vigu teevad;
- Rüütli tunnistas, et ta on poliitik ja seeläbi kaudselt süüdi;
- Pihl ei soovinud konkreetseid vigu välja tuua.

Neljapäev, 8. oktoober 2009

Delfi, sa ei tea kui palju ma räägin!

Delfi on alustanud minuvastast rünnakut, ilmselt kogemata ja arusaamatusest.

Nimelt väidab lugupeetud veebileht, et ma ei lobise telefoniga, mis on absoluutne laim ja ei vasta tõele. Nimelt on algaja ajakirjanik teinud järelduse mobiiliarve järgi, mis kajastab vaid seda kui palju ma välja helistan, mitte seda kui palju ma räägin. Kui Riigikogu liikmel on väike telefoniarve, siis see näitab lihtsalt, et ta on nõutud poliitik ja kõik helistavad temale, mitte tema ei helista teistele.

Mul on telefon kogu aeg punane, tähtsad kõned aina tulevad. Vaevu üks kõne lõpeb, kui kohe on uus peal, et ole hea aita seda ja seda asja hääletada. Ja ma ei ole kiire jutuga - lasen ära seletada, et mis seadusega on tegu, miks seda vaja on, küsin küsimusi jne. Kust mul see aeg, et välja helistada? Kõik see kõnelemine on Delfi eest varjul!

Igale numbrile ma üldse ei vasta ka, näiteks kihutajatega Rahvaliidust ei ole mul midagi rääkida. Kui tahab auto peale saada, siis hääletagu tee ääres. Ma ei ole mingi takso, et helistad ja siis saad Tallinna.

Peale selle õpetas Gräzin (vaadake tema arvet!) mulle hea nipi, mille ta ise õppis oma üliõpilastelt - helista, lase 1 kord kutsuda ja vajuta siis kinni. Helistavad tagasi ja ongi nende arve mis kulub! Gräzin teeb nii ainult pika jutuga inimestega nagu Ansip ja muidugi Maripuu. Mina ainult Ansipi puhul.

Teisipäev, 6. oktoober 2009

Pihl reklaamiga ei tegele

No täpselt see millest ma hiljutises postis rääkisin! Parteisid valimised ei huvita, selleks on reklaamibürood.

Miks küll riigi 90 miljonit siis parteidele antakse? Miks ei tehta riigihankeid reklaamibüroodele selle raha peale. Miks võivad parteid selle summa pealt "vahelt teha"?

SDE esimees Jüri Pihl jäi vastuolu kommenteerimisega hätta: «No vaat... me ei tegele ju sellega».

Teab mis räägib.

Ülle Laas eksib!

Politsei pressiesindaja väidab, et Arvo Sarapuule võib load tagasi anda juba 17 oktoobril. Ei või! Mitte kunagi ei või!

Hull sõidab ju kellegi veel surnuks nii! Muudkui paarutab meil siin Paide vahel, sada rauas. Eks ta nägi, et mõõdavad ja pidurdas alla. Mina võtaks sellelt ülbitsejalt ja külakurnajalt load ära päriseks. Ma võiks teda vahel kasvõi oma autoga Toompeale visata, võtaks tee äärest hääletamast peale küll, aga sellist jubedat rullnokatsemist meie teedel vaja ei ole.

Esmaspäev, 5. oktoober 2009

Tublid koerad kergitavad oma saba ise. Kiitus.

Tore noor mees on omale kena video teinud. Palub reklaamida, toetan.

Aga tahan kirjutada ka selle reklaami varjupoolest - mis on valesti? Nimelt see, et õunakampaania varjus ei ole aru saada, et tegemist on Rahvaliitlasega. Selle eest suur häbi ja minu häält ei saa! No ma ei valigi Tallinnas, aga isegi mõttelist häält ei saa.

Niimoodi ilma parteita võivad rääkida ikka ainult need, kes ei ole parteis. Mina näiteks. Vastasel juhul on tegemist inimeste petmisega. See oleks nagu siga pintsakus müüa, võiks teravasti öelda. Ma ei pea siin silmast otseselt seda Laurit, tema reklaam on tõesti kena ja ma usun, et noormees ise ka tubli.

Positiivne selle reklaami puhul on see, et kandidaat reaalselt midagi ise teeb. Läheb kodunt välja, kohtub inimestega ja filmib. Pärast veel koos sõpradega kleebib filmirulli õigesti kokku ja lisab efektid. See on pühendumine, mida viimasel ajal poliitikas liiga harva näeb. Riigikassast voolavad miljonid parteide arvetele, sealt otse reklaamibüroodesse, kandidaadid ise tihti sõidavad valimisperioodil Mauritiusele puhkama, kuna kodumaal ei ole telekast peale iseenda reklaamide midagi vaadata.