Vahel võib fanatseerida, et mõtted kiramaks saaks. Riigijuhtimisel võiks olla riigi ja KOV tasandil ühine kvoot, kui mitu inimest tohivad juhtida ning siis saab neid vastavalt vajadusele ühelt toolilt teisele liigutada, kus rohkem tööd parasjagu on.
Lihtne mõte, selline haldusreform. Näiteks lepime kokku, et iga riigikogu liige vastab pöördvõrdeliselt, ehk miinus kolmele kohalikule omavalitsusele. Vastavalt, et kui meil on riigikogus 101 liiget, siis on riigis 1 omavalitsus, kui 99 liiget, siis 4 omavalitsust jne. Leitagu tasakaal ilma, et peaks minema teise äärmusesse, et 3 riigikogu liiget ja 295 KOV-i.
Kui mu see idee peaks läbi minema, siis... mul on kahju, kaaskodanikud, jääb vist ikka ainult üks omavalitsus :)
kolmapäev, 18. märts 2009
neljapäev, 12. märts 2009
Reinsalu on tegelikult hea kamraad
See, et ta kogu aeg seadustes susib on tingitud vanusest. Õigemini selle puudumisest.Lase olla, poiss. Põhiseadus on hea, inimesed on pahad. Ükskõik mis sinna ka kirjutada, ikka keerab keegi mõne käki kokku ja pärast laseb advokaadil selle ära vormistada.
Ütlen seda hea Urmase kaitseks. Viimasel ajal muudkui tümitatakse teda raadios ja muidu meedias.
Tegelikult ma kirjutasin selle posti hoopis, et teile öelda, et twitterikasutajate keskmine vanus just praegu tõusis. Tegin omale sinna konto.
teisipäev, 10. märts 2009
Ma ei saa head teha, kuna siis keegi ei vali mind!
Haldusreformi läbiviimise vastu ei ole mitte ainult ühtegi ratsionaalset põhjendust, nagu Oviir on analüüsinud, vaid napib ka ebaratsionaalseid.
Paljud poliitikud valitsuses ei taha teha haldusreformi, ajavad sõrad vastu. Küll ei ole aega, küll ei ole kokkuhoidu. Plära-lära. Ja erinevad analüütikud alates Muulist ja lõpetades riigikontrolöriga arvavad, et selle taga on hirm hääli kaotada. See aga on rumal jutt. Ei ole võimalik, et kui sa teed midagi positiivset ja päästad riiki, siis lähevad sinu hääled minema. Paar häält ehk lähevad, aga vähemalt sama palju tuleb ka asemele. Häälte tulekul ja minekul ei ole reformide vastu olemisega kuigi palju pistmist.
Oleks ju loogiline, et kui ka tegelikult on oht, et haldusreform viib koalitsoonilt kõvasti hääli minema, siis asuks mõni opositisioonipartei seda toetama, et tehke jah, tehke jah?
Ehk siis ei ole ka ebaratsionaalseid põhjuseid, miks mitte haldusreformiga edasi minna. Ei saa öelda, et "kui teeme reformi, siis kliima soojeneb" või "haldusreform hävitab samblikud" või "kui teeme haldusreformi, siis ei saa enam keegi ühtegi häält". Tegelikud põhjused selles tagurluses on hoopis haldussuutmatus ning ahnus.
Esimene avaldub selles, et täna ei ole kellelgi aega ega tahtmist isiklikult selle reformiga tegeleda, kuna on vaja kõnesid koostada, plakateid trükkida ja tänavatele minna kommi ning lilli jagama. Riigiisad plaanivad kohe-kohe töö kõrvale visata ning hääli lunima suunduda. Nad lihtsalt tunnevad, et ei saa veel ühe reformiga hakkama. Tänasest kuni sügiseni kavatsetakse tegeleda selliste asjadega mis hääli otse sisse ei too minimaalselt. Ja Haldusreform toob hääli juurde vaid Kiislerile ja võib-olla mõne ka Ansipile, kuid üldiselt on sellega ikkagi tööd palju rohkem kui otsest ja kindlat hääletulu.
Ahnus aga ei avaldu mitte häältekaotamise hirmus vaid vastupidi - lootuses sama palju hääli saada ning siis omad joped pukki sokutada. Kümnes vallas sokutad pukki 10 käsilast, aga kui on 1 vald, siis ei ole tähtis palju hääli said, selle eest saad ikka ühe töökoha oma kambale. See aga teeb ühe töökoha hinna jube kalliks. See ei tule nii enam palgast tagasi. Arvuta kuidas tahad, rahad ei klapi.
Paljud poliitikud valitsuses ei taha teha haldusreformi, ajavad sõrad vastu. Küll ei ole aega, küll ei ole kokkuhoidu. Plära-lära. Ja erinevad analüütikud alates Muulist ja lõpetades riigikontrolöriga arvavad, et selle taga on hirm hääli kaotada. See aga on rumal jutt. Ei ole võimalik, et kui sa teed midagi positiivset ja päästad riiki, siis lähevad sinu hääled minema. Paar häält ehk lähevad, aga vähemalt sama palju tuleb ka asemele. Häälte tulekul ja minekul ei ole reformide vastu olemisega kuigi palju pistmist.
Oleks ju loogiline, et kui ka tegelikult on oht, et haldusreform viib koalitsoonilt kõvasti hääli minema, siis asuks mõni opositisioonipartei seda toetama, et tehke jah, tehke jah?
Ehk siis ei ole ka ebaratsionaalseid põhjuseid, miks mitte haldusreformiga edasi minna. Ei saa öelda, et "kui teeme reformi, siis kliima soojeneb" või "haldusreform hävitab samblikud" või "kui teeme haldusreformi, siis ei saa enam keegi ühtegi häält". Tegelikud põhjused selles tagurluses on hoopis haldussuutmatus ning ahnus.
Esimene avaldub selles, et täna ei ole kellelgi aega ega tahtmist isiklikult selle reformiga tegeleda, kuna on vaja kõnesid koostada, plakateid trükkida ja tänavatele minna kommi ning lilli jagama. Riigiisad plaanivad kohe-kohe töö kõrvale visata ning hääli lunima suunduda. Nad lihtsalt tunnevad, et ei saa veel ühe reformiga hakkama. Tänasest kuni sügiseni kavatsetakse tegeleda selliste asjadega mis hääli otse sisse ei too minimaalselt. Ja Haldusreform toob hääli juurde vaid Kiislerile ja võib-olla mõne ka Ansipile, kuid üldiselt on sellega ikkagi tööd palju rohkem kui otsest ja kindlat hääletulu.
Ahnus aga ei avaldu mitte häältekaotamise hirmus vaid vastupidi - lootuses sama palju hääli saada ning siis omad joped pukki sokutada. Kümnes vallas sokutad pukki 10 käsilast, aga kui on 1 vald, siis ei ole tähtis palju hääli said, selle eest saad ikka ühe töökoha oma kambale. See aga teeb ühe töökoha hinna jube kalliks. See ei tule nii enam palgast tagasi. Arvuta kuidas tahad, rahad ei klapi.
kolmapäev, 4. märts 2009
Peidetud ajakirjaniku nali.
Vaba ühiskonna päeval moodustasid 12 ajakirjanikku, poliitikut, teadlast, ühiskonna- ja majandustegelast Tallinnas Pirita Kosel Vaba Ühiskonna Liikumise.
Liikumise loojateks olid Allan Alaküla, Peeter Ernits, Andres Kollist, Cilja Laud, Toomas Lepp, Peeter Rebane, Mailis Repš, Rein Ruutsoo, Edgar Savisaar, Ain Seppik, Ester Šank ja Rein Veidemann.
Selline huumoriuudis oli Delfis. Hea lugeja, aita leida nimekirjast ajakirjanik. Ma ise ikka veel otsin.
Palju parem nali oleks muidugi olnud, kui nad oleks näiteks Keskerakonna asutanud. Eks muidugi aprillini on aega, vara veel tippkalambuure lauale lüüa.
Liikumise loojateks olid Allan Alaküla, Peeter Ernits, Andres Kollist, Cilja Laud, Toomas Lepp, Peeter Rebane, Mailis Repš, Rein Ruutsoo, Edgar Savisaar, Ain Seppik, Ester Šank ja Rein Veidemann.
Selline huumoriuudis oli Delfis. Hea lugeja, aita leida nimekirjast ajakirjanik. Ma ise ikka veel otsin.
Palju parem nali oleks muidugi olnud, kui nad oleks näiteks Keskerakonna asutanud. Eks muidugi aprillini on aega, vara veel tippkalambuure lauale lüüa.
esmaspäev, 23. veebruar 2009
Idee valimised ühendada leidis kvaliteetset vastukaja
Andrus Ansip pakkus täna oma kõnes mu idee välja. Muidugi, nagu ikka viitamata, kuid mis minul vanainimesel sellest, peaasi, et tehtud saab.
Kahjuks ei olnud Tartu poisil niipalju tarmukust, et see kokkuhoid kohe, praegusel raskel ajal ära teha. Aga parem hilja kui mitte kunagi.
Paljud küsivad minult, et miks ma seda blogi pean. Loomulikult selle pärast, et seda loevad olulised inimesed. Ma ei ole nagu delfi, kes loeb vaid koguarvu - mina hindan oma publiku kvaliteeti. Ansip, president, 100 kolleegi... rohkem tegelikult ei oskagi tahta. Postitus siia, ning kõigil on kiiresti info käes (ja mõni päev hiljem juba ka teostus aastapäevakõnes välja hõigatud). Aga kui ma oma ideid Riigikogu kõnepuldist esitama pean, siis reeglina on pool saali tühi ning stenogramme ei loe niisama siin mäe peal küll keegi.
Niiet kolleegid, minu soovitus teilegi - blogige!
Kahjuks ei olnud Tartu poisil niipalju tarmukust, et see kokkuhoid kohe, praegusel raskel ajal ära teha. Aga parem hilja kui mitte kunagi.
Paljud küsivad minult, et miks ma seda blogi pean. Loomulikult selle pärast, et seda loevad olulised inimesed. Ma ei ole nagu delfi, kes loeb vaid koguarvu - mina hindan oma publiku kvaliteeti. Ansip, president, 100 kolleegi... rohkem tegelikult ei oskagi tahta. Postitus siia, ning kõigil on kiiresti info käes (ja mõni päev hiljem juba ka teostus aastapäevakõnes välja hõigatud). Aga kui ma oma ideid Riigikogu kõnepuldist esitama pean, siis reeglina on pool saali tühi ning stenogramme ei loe niisama siin mäe peal küll keegi.
Niiet kolleegid, minu soovitus teilegi - blogige!
5 riigikohtunikku astugu tagasi!
Riigikohtu ülesehituse mõte on selles, et otsus oleks kollektiivne, milline nende (minu poolt ennustatud) otsus ju ka oli. Riigikohtu otsus on seadus. Nüüd aga ütleb ports kohtunikke et seadus on vale. Sellise avaldusega peaks käima kaasas tagasiastumine.
Riigikohus tegi riigikogulaste palkade osas otsuse, et lähtuvalt põhiseaduse otsesest sõnastusest ja mõttest, enda palka muuta ei saa. Viis riigikohtu liiget pidasid vajalikuks esitada eriarvamuse. Leian, et need kohtunikud ei anna endale päriselt aru kui rumal see tegu on.
Esiteks nad seavad ennast seadusest kõrgemale. Lihtsalt teatavad, et seadus on vale, kuna nemad nii leiavad. Ometi on nad ise olnud nõus olema Riigikohtu kohtunikud ning seal otsuseid langemata, aktsepteerides selle asutuse toimimise põhimõtteid. Seda vormi poolelt.
Teiseks, sisu poolelt, püüavad nad monopoliseerida omale põhiseaduse mõtte mõistmist väites, et nad teavad mida põhiseadusega mõeldi, kui seda tehti. Kui põhiseadust tehti, siis ega ikka ei peetud küll silmas seda, et ainult tõsta ei tohi. Keeluga oma palga kallale minna püüti ka vältida võimalust, et mõni poliitik hakkab populismi praktiseerima ja nõudma palkade vähendamist. Mis muuseas ka käesoleval hetkel toimus.
Kui parteid tegelikult ka tahaks oma sissetulekuid vähendada, siis oleks nad seda saanud teha kümnel erineval moel, alates minu väljapakutud ideega kärpida parteide raha ja lõpetades põhiseaduse muutmisega. Aga nii ei tehtud, kuna see ei olnud väljavalitute soov.
Ja nüüd on need viis ullikest lasknud ennast mässida partide libekeelte jutuvõrku ning lörtsivad oma institutsiooni mainet, seades kõrgeima kohtuvõimu otsuse legitiimsuse suurima kahtluse alla.
Ma arvan, et nad peaks tagasi astuma kohtuniku kohalt, kuna
1) nad ei tunnista selle süsteemi toimivust ja
2) nad on veidi liiga ullikesed olema nii tähtsate otsuste langetamise juures.
Riigikohus tegi riigikogulaste palkade osas otsuse, et lähtuvalt põhiseaduse otsesest sõnastusest ja mõttest, enda palka muuta ei saa. Viis riigikohtu liiget pidasid vajalikuks esitada eriarvamuse. Leian, et need kohtunikud ei anna endale päriselt aru kui rumal see tegu on.
Esiteks nad seavad ennast seadusest kõrgemale. Lihtsalt teatavad, et seadus on vale, kuna nemad nii leiavad. Ometi on nad ise olnud nõus olema Riigikohtu kohtunikud ning seal otsuseid langemata, aktsepteerides selle asutuse toimimise põhimõtteid. Seda vormi poolelt.
Teiseks, sisu poolelt, püüavad nad monopoliseerida omale põhiseaduse mõtte mõistmist väites, et nad teavad mida põhiseadusega mõeldi, kui seda tehti. Kui põhiseadust tehti, siis ega ikka ei peetud küll silmas seda, et ainult tõsta ei tohi. Keeluga oma palga kallale minna püüti ka vältida võimalust, et mõni poliitik hakkab populismi praktiseerima ja nõudma palkade vähendamist. Mis muuseas ka käesoleval hetkel toimus.
Kui parteid tegelikult ka tahaks oma sissetulekuid vähendada, siis oleks nad seda saanud teha kümnel erineval moel, alates minu väljapakutud ideega kärpida parteide raha ja lõpetades põhiseaduse muutmisega. Aga nii ei tehtud, kuna see ei olnud väljavalitute soov.
Ja nüüd on need viis ullikest lasknud ennast mässida partide libekeelte jutuvõrku ning lörtsivad oma institutsiooni mainet, seades kõrgeima kohtuvõimu otsuse legitiimsuse suurima kahtluse alla.
Ma arvan, et nad peaks tagasi astuma kohtuniku kohalt, kuna
1) nad ei tunnista selle süsteemi toimivust ja
2) nad on veidi liiga ullikesed olema nii tähtsate otsuste langetamise juures.
neljapäev, 19. veebruar 2009
Parteide rahastamine - kas tõesti vähendavad?
Vastus on tõenäoliselt "ei".
Sotsidest oli siiski kena, et nad ühepoolselt osast rahast loobuvad. Tõsi, vaja oleks rohkemast loobuda, kuid alustuseks on pool miljonit ka raha. Näitab meelsust. Nüüd on ka Õiguskantslerid minuga seisukohta jagama hakanud.
Ehk tuleb keegi viimasel hetkel veel mu valimiste ühendamise ideega kaasa? Kui nüüd mingi imega suudetaksegi parteide rahastamist kärpida, siis peaks idee ju kandepinda leidma küll - parteidel lihtsalt ei oleks raha, et kahtesid valimisi läbi viia!
Parteid on oma rahastamise pika aja peale ära planeerinud, laenud peale võtnud ning laekuvad summad reklaamiks arvestanud. Sellest ka Tsahkna plära, et summad on kuidagi külmutatud. Need rahavood ei ole mitte külmutatud, vaid ära lubatud, et saada laenu kahtede valimiste läbi viimiseks. Nüüd tuleb ümber lubada. Ja kui puudu jääb, siis teha ainult üks diskopidu, mitte kaks.
Ja väita, et prateidele reklaamiraha andmine endas kuidagi demokraatiat kannab on täielik jama! Suured parteid saavad ju rohkem raha kui väikesed, mina isiklikult ei saa sentigi (peale küllusliku palga muidugi). Sama moodi ei ole ühtegi põhjendust, miks need kahed valimised eraldi pidada on kuidagi demokraatlikum kui koos läbi viia.
Kui on mingi teema millega inimesed tänavale parlamendi pihta kive loopima lähevad, siis kahtlemata on see parteide rahastamine. Just riigi raha endale ahnitsemine parlamentääride poolt viis asja nii kaugele mujal Balti riikides. Peamine mis meid siiski naabritest eristab on, et seal oli opositisoon rahva poolel, kuid Eestis näitab ka Keskerakond rahvale trääsa.
Sotsidest oli siiski kena, et nad ühepoolselt osast rahast loobuvad. Tõsi, vaja oleks rohkemast loobuda, kuid alustuseks on pool miljonit ka raha. Näitab meelsust. Nüüd on ka Õiguskantslerid minuga seisukohta jagama hakanud.
Ehk tuleb keegi viimasel hetkel veel mu valimiste ühendamise ideega kaasa? Kui nüüd mingi imega suudetaksegi parteide rahastamist kärpida, siis peaks idee ju kandepinda leidma küll - parteidel lihtsalt ei oleks raha, et kahtesid valimisi läbi viia!
Parteid on oma rahastamise pika aja peale ära planeerinud, laenud peale võtnud ning laekuvad summad reklaamiks arvestanud. Sellest ka Tsahkna plära, et summad on kuidagi külmutatud. Need rahavood ei ole mitte külmutatud, vaid ära lubatud, et saada laenu kahtede valimiste läbi viimiseks. Nüüd tuleb ümber lubada. Ja kui puudu jääb, siis teha ainult üks diskopidu, mitte kaks.
Ja väita, et prateidele reklaamiraha andmine endas kuidagi demokraatiat kannab on täielik jama! Suured parteid saavad ju rohkem raha kui väikesed, mina isiklikult ei saa sentigi (peale küllusliku palga muidugi). Sama moodi ei ole ühtegi põhjendust, miks need kahed valimised eraldi pidada on kuidagi demokraatlikum kui koos läbi viia.
Kui on mingi teema millega inimesed tänavale parlamendi pihta kive loopima lähevad, siis kahtlemata on see parteide rahastamine. Just riigi raha endale ahnitsemine parlamentääride poolt viis asja nii kaugele mujal Balti riikides. Peamine mis meid siiski naabritest eristab on, et seal oli opositisoon rahva poolel, kuid Eestis näitab ka Keskerakond rahvale trääsa.
kolmapäev, 18. veebruar 2009
Hoiaks kokku küll, aga partnerid ei luba
Sotsid näppasid mu idee ja esitlevad seda kui enda oma, et kärbime parteide rahastamist. Kirjutas Delfi.
Aga sellest ei ole midagi - ma ei pahanda. Peaasi, et kärbe tehtud saaks. Paraku ei ole sotsid nii haldussuutlik seltskond, et poliitikas tegelikult ka kärbe läbi suruda. Lobitööööö!!! Miks tegema?! Ah? Ja PR?
Nüüd näitavad näpuga, et meie tahtsime, aga teised on ahned. No ega ei olnud ikka endal ka siirast soovi. Ainult poliitpunkti võtmine. Kui ikka sirge seljaga öleda, et nüüd kärbime endalt ka poole, siis saab ka kärbitud. Nüüd aga tegid sotsid "riigikogulase palga kärpimist". Valisid välja viisi kuidas kindlasti asjast asja ei saa ja asusidki asja kallale.
Aga sellest ei ole midagi - ma ei pahanda. Peaasi, et kärbe tehtud saaks. Paraku ei ole sotsid nii haldussuutlik seltskond, et poliitikas tegelikult ka kärbe läbi suruda. Lobitööööö!!! Miks tegema?! Ah? Ja PR?
Nüüd näitavad näpuga, et meie tahtsime, aga teised on ahned. No ega ei olnud ikka endal ka siirast soovi. Ainult poliitpunkti võtmine. Kui ikka sirge seljaga öleda, et nüüd kärbime endalt ka poole, siis saab ka kärbitud. Nüüd aga tegid sotsid "riigikogulase palga kärpimist". Valisid välja viisi kuidas kindlasti asjast asja ei saa ja asusidki asja kallale.
teisipäev, 17. veebruar 2009
Kõik kardavad suurt looma linnas
Eks meil Paides ole ikka juhtunud, et põder varahommikul linna eksib ja kedagi ehmatab. Aga sellist paanikat mis ninasarvik pealinnas teinud on, siinkandis küll nähtud ei ole!
Muidugi on Savisaar võimekas poliitik ja ohtlik vastane valimisvõitluses. Aga ühtki lahingut ei võideta paanikas ringi joostes. Nüüd võtab Riigikogu vastu seaduse "Edgar Savisaare isiklike häälte vähendamisest" ehk siis ei lubata tal kandideerida linnalaiuselt, kuna nii tooks ta liiga palju hääli kokku.
Paanikas sahmijad koalitsioonis ei saa aru, et Savisaare kuvand on tugev juht, kartmatu kalju. Jõud on omadus mille juurde rahvas hääled toob, mitte Hirm. Selle lahingu on Savisaar ja Keskerakond juba ette võitnud, isegi siis kui ta ei saa kandideerida kogu linnas. Lihtsalt ühe eelnõu ettepanekuga on Vitsut Savisaare nimel keeranud kogu riigi tähelepanu majanduskriisilt kuninga naba peale ning sinna tehakse "rätsepatööna" seadus. See on ju võlur, mitte poliitik! Olla mees, keda kardab terver riik, valitsus ja Riigikogu käsikäes. Võimas! Kui ma teda vähegi salliksin, siis ma ilmselt viiksin oma hääle ka temale.
Oleks sellest lihtsalt üle oldud ning jätkatud linna majandamise kritiseerimisega, pankrotti minevast linnakassast uudiste kommunikeerimisega, oleks Savisaart linnas võimalik võita. Hirmust ulgumise saatel talle tara ümber ehitamisega paraku mitte. Antakse sellega ju au tervele parteile läbi tema liidri. Ja Savisaarel on ju bränd esindatud mitems linnaosas Maria ja Vilja näol. Ma ei imestaks kui veel mõni sarviku pesakonnast valitudsaamise ealiseks vahepeal saanud.
Muidugi on Savisaar võimekas poliitik ja ohtlik vastane valimisvõitluses. Aga ühtki lahingut ei võideta paanikas ringi joostes. Nüüd võtab Riigikogu vastu seaduse "Edgar Savisaare isiklike häälte vähendamisest" ehk siis ei lubata tal kandideerida linnalaiuselt, kuna nii tooks ta liiga palju hääli kokku.
Paanikas sahmijad koalitsioonis ei saa aru, et Savisaare kuvand on tugev juht, kartmatu kalju. Jõud on omadus mille juurde rahvas hääled toob, mitte Hirm. Selle lahingu on Savisaar ja Keskerakond juba ette võitnud, isegi siis kui ta ei saa kandideerida kogu linnas. Lihtsalt ühe eelnõu ettepanekuga on Vitsut Savisaare nimel keeranud kogu riigi tähelepanu majanduskriisilt kuninga naba peale ning sinna tehakse "rätsepatööna" seadus. See on ju võlur, mitte poliitik! Olla mees, keda kardab terver riik, valitsus ja Riigikogu käsikäes. Võimas! Kui ma teda vähegi salliksin, siis ma ilmselt viiksin oma hääle ka temale.
Oleks sellest lihtsalt üle oldud ning jätkatud linna majandamise kritiseerimisega, pankrotti minevast linnakassast uudiste kommunikeerimisega, oleks Savisaart linnas võimalik võita. Hirmust ulgumise saatel talle tara ümber ehitamisega paraku mitte. Antakse sellega ju au tervele parteile läbi tema liidri. Ja Savisaarel on ju bränd esindatud mitems linnaosas Maria ja Vilja näol. Ma ei imestaks kui veel mõni sarviku pesakonnast valitudsaamise ealiseks vahepeal saanud.
reede, 13. veebruar 2009
Leidsin Eestile veel 100 miljonit!
Kokku saab hoida, kui teha kahe diskoõhtu asemel üks. Tänavused kahed valimised tuleb kokku viia. Kaks korda väiksemad kulud nii riigil, kui ka parteidel.Ei ole mingit sisuga põhjendust, miks peab ühel aastal mõnekuulise vahega korraldama kaks valimisorgiat. Et valijad ei saa keskenduda? Et nad ei saa aru keda valivad? Rumal jutt! Aga ikkagi, kui kellelegi seda siin Riigikogus räägin, siis vaatavad ja pomisevad midagi nagu "liiga hilja tänavu", "parteidel kõik planeeritud" ja "fraktsioonid ei oleks nõus".
Kõik mis on vaja teha, on tuua kohalike omavalitsuste valimised veidi ettepoole, samale päevale Europarlamendi valimistega. KOVi kuningad las olla võimul oma planeeritud aja, lihtsalt uued tulijad otsustataks veidi varem ära. Inimesed tuleks valimiskastide juurde ning täidaks kaks paberit ühe asemel. Nii lihtne see ongi.
Kokkuhoid oleks üüratu. Kas teate kui palju maksavad üleriigilised valimised? Varandusi! Kui palju parteid valimistel seintele määrivad, ületab sellegi kulu. Minu pealkirjas märgitud 100 miljonit kokkuhoidu on väga pessimistlik prognoos, tegelik sääst võib osutuda hulga suuremaks. Kuigi parteid on siin-seal maininud, et teevad tänavu väiksema kampaania, siis Riigikogu koridorides olen kuulnud, et tegemist on ellujäämisvalimistega ning letile lüüakse siiski kõik, mis olemas on. Kogu see ära põletatav raha on valijate oma.
Minu arvamust, et kas tohiks parteidele rahva raha niimoodi raisata anda te juba teate. Valimiste info leiate vastavalt kodulehelt.
Eespool kasutatud pildi leidsin internetist, Virumaa Teataja lehelt. Foto: Tairo Lutter
Mis teha, mis teha? Tehke süüa!
Hädakisa kaigub üle meediamaastiku ning kaigub vastu pankade klaasist seintelt. Olen ise samuti siin blogis päris pessimistlik olnud, siiski ei tasuks nädalavahetusele vastu minna liiga kurvalt.
Meie majanduse probleem ei ole mitte laenuraha puudumine vaid veidi vale profileeritus ning puusse suunatud haridus. Selle hariduse endaga on nagu enam-vähem, kuid süsteem toodab neid toredaid inimesi vales koguses. Juriste läheb ikka vaja, kuid mõistuse piires. Peale minu ma ei teagi meil Paides eriti kes neile sellist tööd annaks, mis vahel lehte jõuaks.
Langus on meie jama lihtsalt värvikalt välja toonud. Aga oleme väike ja paindlik riik ning õpime ümber! Mu poiss räägib, et juristist programmeerijaks õppida on kõige lihtsam - samasugune struktuurne mõtlemismudel. Ainult tahtmist peab olema.
Põllumajandus läheb nüüd ju ka korda. Hinnad tõusevad koos sisetarbimisega ja palkade langus teeb võimalikuks isegi lehmade karjatamise, lüpsmisest rääkimata. Mõni kroomitud lüpsimasin ehk läheb panga bilanssi, kuid ega nad seda Saksamaale tagasi tari.
Algava aasta suurimad võitjad on toiduainetööstuses ning põllunduses, kui ma ei eksi. Kruuda äri piimatööstuse müügil läks nässu, kuid ühel päeval ta veel teeb neile investeerimispankureile õlle välja.
Ja head lugejad - kui majoneesi ostate, siis ikka Eesti oma! Sisetarbimine tööle, väliskaubanduse tasakaal meie kasuks ja hopp - olemegi mäel!
Meie majanduse probleem ei ole mitte laenuraha puudumine vaid veidi vale profileeritus ning puusse suunatud haridus. Selle hariduse endaga on nagu enam-vähem, kuid süsteem toodab neid toredaid inimesi vales koguses. Juriste läheb ikka vaja, kuid mõistuse piires. Peale minu ma ei teagi meil Paides eriti kes neile sellist tööd annaks, mis vahel lehte jõuaks.
Langus on meie jama lihtsalt värvikalt välja toonud. Aga oleme väike ja paindlik riik ning õpime ümber! Mu poiss räägib, et juristist programmeerijaks õppida on kõige lihtsam - samasugune struktuurne mõtlemismudel. Ainult tahtmist peab olema.
Põllumajandus läheb nüüd ju ka korda. Hinnad tõusevad koos sisetarbimisega ja palkade langus teeb võimalikuks isegi lehmade karjatamise, lüpsmisest rääkimata. Mõni kroomitud lüpsimasin ehk läheb panga bilanssi, kuid ega nad seda Saksamaale tagasi tari.
Algava aasta suurimad võitjad on toiduainetööstuses ning põllunduses, kui ma ei eksi. Kruuda äri piimatööstuse müügil läks nässu, kuid ühel päeval ta veel teeb neile investeerimispankureile õlle välja.
Ja head lugejad - kui majoneesi ostate, siis ikka Eesti oma! Sisetarbimine tööle, väliskaubanduse tasakaal meie kasuks ja hopp - olemegi mäel!
neljapäev, 5. veebruar 2009
Õnge asemel veidi toorest liha
Nüüd läksid krokud küll liiale. Hoolimata konkreetsest lubadusest investeeringud ja riigi arendamine alles jätta, otsustas (tõenäoliselt) Ansipi näoga krokodill hoopis pensione tõsta. Sellist laksu ei oleks isegi mina oodanud.
Ma kartsin hoopis vastupidi, et nad lähevad oma sõnapidamisega liiale ja kukuvad ostma. Aga nemad hoopis tegid vastupidi ja valisid äraproovitud luisketee. Tõsi, päris nad ei valetanud ka - selge sõnaga öeldi, et KÕIK on laual. Ja keegi ei vihjanud, et roheliste reptiilide eesmärgiks võiks olla jätkusuutlik eelarve või riigi säilitamine. Lollil pööblil (ja ka minul) lasti seda lihtsalt oletada.
Tulemus on tagasi vaadates ootuspärane. Roomajatel kõhud täis ja tiik verine. Õpetajatel palk maha, ettevõtete rahastamist kärpide jne!
Ilusat innovatsiooniaastat, kallid kaasantiloobid!
Ma kartsin hoopis vastupidi, et nad lähevad oma sõnapidamisega liiale ja kukuvad ostma. Aga nemad hoopis tegid vastupidi ja valisid äraproovitud luisketee. Tõsi, päris nad ei valetanud ka - selge sõnaga öeldi, et KÕIK on laual. Ja keegi ei vihjanud, et roheliste reptiilide eesmärgiks võiks olla jätkusuutlik eelarve või riigi säilitamine. Lollil pööblil (ja ka minul) lasti seda lihtsalt oletada.
Tulemus on tagasi vaadates ootuspärane. Roomajatel kõhud täis ja tiik verine. Õpetajatel palk maha, ettevõtete rahastamist kärpide jne!
Ilusat innovatsiooniaastat, kallid kaasantiloobid!
teisipäev, 3. veebruar 2009
Miljardid kaovad, opositsioon ainult iitsatab
On selge, et valitsuse nii kiireks reageerimiseks ei olnud keegi valmis ning saan vaid tunnustada. Kõvemini kiita on muidugi vara, kuna hetkel on näha vaid kiirust, mitte tulemust. Võimalik, et finišijoone taha jõuab vaid teatepulk, mitte terve sportlane.
Tempo on igatahes võimas. Kui enne kraamiti paarisadat miljonit kuu aega, siis nüüd praalivad, et 8 miljardit on sisuliselt maha nüsitud vähem kui nädalaga. Pean siin oma lugejatele nõu andma, et mida jälgida.
Esiteks tasub huumorisõpradel, kes ma ka ise olen väikest viisi, vaadata opositsiooni tegutsemist. Ma kujutan ette, et nad olid kõik oma tegevused plaaninud märtsi lõppu, kuna keegi ei oleks uskunud nii kiiret tegutsemist koalitsioonist. See mis täna Keskerakonnast kostab on sama mis hääletaja huulil Lennujaama juures. Peamiselt juuksed lehvivad, kui midagi mööda vuhises. Ei olda isegi ära otsustanud, et mis rahvale parem paistaks, et kas peaks turmtuld andma või äkki tulemused ära ootama.
Teiseks muidugi peab vaatama, et kes kärbivad. Vaatama ja meelde jätma. Et kui keegi teile kunagi räägib, et see või teine inimene on mingil puhul oluline, et ta ju oli isegi minister tol pöörangulisel 2008andamal, siis saate vastata, et tol perioodil ei olnud mitte ainutl Riigikogu kummitemplid, vaid samast materjalist olid ka ministrid. Isetegevust vaikeriigis ei sallitud ja üle 70 punktise IQga võis olla vaid kaitseminister, kuna temal takistas avalikkusega asjast rääkimist riigisaladuse seadus.
Kolmandaks hoidke silm peal jutul, et raskel ajal peab riik investeeringutega jätkama. Kui eelarvest antakse raha alustavatele tehnoloogiaäridele, siis on asjal sisu, aga kui nad nüüd selle va Eesti Õhu ära ostavad ja raudtee kõrvale riiulisse pistavad, siis no... no mis siis ikka. Mis ma ikka kummipoiste vastu teha saan.
Tempo on igatahes võimas. Kui enne kraamiti paarisadat miljonit kuu aega, siis nüüd praalivad, et 8 miljardit on sisuliselt maha nüsitud vähem kui nädalaga. Pean siin oma lugejatele nõu andma, et mida jälgida.
Esiteks tasub huumorisõpradel, kes ma ka ise olen väikest viisi, vaadata opositsiooni tegutsemist. Ma kujutan ette, et nad olid kõik oma tegevused plaaninud märtsi lõppu, kuna keegi ei oleks uskunud nii kiiret tegutsemist koalitsioonist. See mis täna Keskerakonnast kostab on sama mis hääletaja huulil Lennujaama juures. Peamiselt juuksed lehvivad, kui midagi mööda vuhises. Ei olda isegi ära otsustanud, et mis rahvale parem paistaks, et kas peaks turmtuld andma või äkki tulemused ära ootama.
Teiseks muidugi peab vaatama, et kes kärbivad. Vaatama ja meelde jätma. Et kui keegi teile kunagi räägib, et see või teine inimene on mingil puhul oluline, et ta ju oli isegi minister tol pöörangulisel 2008andamal, siis saate vastata, et tol perioodil ei olnud mitte ainutl Riigikogu kummitemplid, vaid samast materjalist olid ka ministrid. Isetegevust vaikeriigis ei sallitud ja üle 70 punktise IQga võis olla vaid kaitseminister, kuna temal takistas avalikkusega asjast rääkimist riigisaladuse seadus.
Kolmandaks hoidke silm peal jutul, et raskel ajal peab riik investeeringutega jätkama. Kui eelarvest antakse raha alustavatele tehnoloogiaäridele, siis on asjal sisu, aga kui nad nüüd selle va Eesti Õhu ära ostavad ja raudtee kõrvale riiulisse pistavad, siis no... no mis siis ikka. Mis ma ikka kummipoiste vastu teha saan.
esmaspäev, 2. veebruar 2009
Kui riigikogulase töö konti murrab, miks nad siis kandideerisid?
Isegi mina, vanainimene, saan hakkama. Palgata mu sajale kolleegile veel sada lapsukest abiks on riigi raha raiskamine. Eriti kuna viimasel ajal tööd on niigi väheks jäänud ja enamus kolleegidest voorivad vaid puhveti ja puhkenurga vahet.
Ise vuhin tööd teha, saan palka, lähtun põhiseadusest ning olen oma otsustes vaba. Ma ei ole kohanud tööd, kus ma ei suuda infost üle käia ja peaksin mingit teksti nii palju välja trükkima, et mul oleks vaja abitöötajat, kes paberipakiga printeri vahet jookseks. Ja muid töid siin ei ole!
Miks ma peaks kellegi palkama oma isiklikku blogi kirjutama? Või saatma valijatega kohtumiseks valmistudes poodi sisseoste tegema?
See inimeste palkamine on parteide lootus oma noored kotkad ja edgarjuugendid lihtsalt kuludega maksumaksja kaela määrida.
Neile lugejaile, kes arvavad, et 101 tegelast täna ilma ühegi abita mööda suure lossi tühje koridore uitavad, võin kinnitada, et abi on maja niigi punnis täis. Igal erakonnal on sekretariaat, siis on veel alalised komisjonid
Mina olen siin ainus kel ei ole abiks sekretariaati ja kes peab kõik ise tegema. Ja ma ütlen, unustage need abid! Mis siis, et odav, et ainult 30 miljonit palgakulusid! MILLEKS? Looge need töökohad parem kuhugi tootmisettevõttesse.
Ise vuhin tööd teha, saan palka, lähtun põhiseadusest ning olen oma otsustes vaba. Ma ei ole kohanud tööd, kus ma ei suuda infost üle käia ja peaksin mingit teksti nii palju välja trükkima, et mul oleks vaja abitöötajat, kes paberipakiga printeri vahet jookseks. Ja muid töid siin ei ole!
Miks ma peaks kellegi palkama oma isiklikku blogi kirjutama? Või saatma valijatega kohtumiseks valmistudes poodi sisseoste tegema?
See inimeste palkamine on parteide lootus oma noored kotkad ja edgarjuugendid lihtsalt kuludega maksumaksja kaela määrida.
Neile lugejaile, kes arvavad, et 101 tegelast täna ilma ühegi abita mööda suure lossi tühje koridore uitavad, võin kinnitada, et abi on maja niigi punnis täis. Igal erakonnal on sekretariaat, siis on veel alalised komisjonid
Mina olen siin ainus kel ei ole abiks sekretariaati ja kes peab kõik ise tegema. Ja ma ütlen, unustage need abid! Mis siis, et odav, et ainult 30 miljonit palgakulusid! MILLEKS? Looge need töökohad parem kuhugi tootmisettevõttesse.
neljapäev, 22. jaanuar 2009
Riigikogu palgatõusu saab võtta parteide arvelt!
Riigikogu palkade teema on Riigikohtus. Riigikohus räägib muidugi sama juttu mis mina ja president. No miks, kui te ka TEGELIKULT tahtsite oma palka vähendada valisite selleks ainsa tee, millel te pidite teadma, et edu ei ole?
Ma ei tahtnud seda siin alguses kirja pannagi, kuna see kõik on nii... "nomajuütlesin" teema. Aga nüüd mõned päevad hiljem, ma ei saa ka kuidagi ilma kirjutamata olla. Ma ei hakka parastama, toon vaid mõned tsitaadid ära inimeste jutust, keda hoolimata sellest, et nad on minust nooremad, peetakse täiskasvanuteks. Tsitaadid teemal "koer sõi mu koolitöö", ehk miks me ei vähendanud oma palkasid:
Riigikogulane: "Mõned fraktsioonid on pakkunud võimaluse vähendada kuluhüvitiste kasutamise võimalusi, kuid konsensust selleks pole"
Minister: "tõstatasin säärase idee ka ministeeriumis, ent sellest ei saanud asja"
Riigikogulane: "põhiseaduse kiireloomulise muutmise võimalust arutati ka mõnes riigikogu fraktsioonis, ent idee ei leidnud suuremate fraktsioonide toetust"
Nüüd on veel ka teatatud, et palgatõusuks ei ole raha. Selle mõtte on välja öelnud rahandusminister, mitte mõne maakooli majandusalajuhataja. RAHANDUSminister! Suure portfelliga minister, mitte (Mongoolia moodi) sõltumatu minister Kiisler näiteks. Ta ei ütle, et "ma ei anna raha" või et "ei ole mõistlik palku tõsta" vaid "ei ole raha", teades suurepäraselt, et ta kirjutab sellele rahaeraldusele alla ja see palk tõuseb, kuna enam ei jõua seadust muuta. Ja ta teab suurepäraselt, kus raha ON!
Minu ettepanek, et kärbiks parteide toetuseid, on endiselt olemas, ma ei ole sellele patenti võtnud ega midagi. Riigikogulaste palgatõusuks on vaja 25 miljonit. Hei RAHANDUSminister! See raha on siin! Võta parteidelt 45 mijonit ja maksa sellest rahast parteilastele 25 miljonit. Ülejäävad 20 miljonit kuluvad sulle ka ära, usu mind!
Mis aga juhtub siis, kui Padar mu blogi ei loe (mida ma ei usu)? Minu ja minu saja kamraadi palk võetakse väikelaste suu kõrvalt ning need 45 miljonit kleebitakse lihtsalt Eesti Vabariigi seintele.
Ma ei tahtnud seda siin alguses kirja pannagi, kuna see kõik on nii... "nomajuütlesin" teema. Aga nüüd mõned päevad hiljem, ma ei saa ka kuidagi ilma kirjutamata olla. Ma ei hakka parastama, toon vaid mõned tsitaadid ära inimeste jutust, keda hoolimata sellest, et nad on minust nooremad, peetakse täiskasvanuteks. Tsitaadid teemal "koer sõi mu koolitöö", ehk miks me ei vähendanud oma palkasid:
Riigikogulane: "Mõned fraktsioonid on pakkunud võimaluse vähendada kuluhüvitiste kasutamise võimalusi, kuid konsensust selleks pole"
Minister: "tõstatasin säärase idee ka ministeeriumis, ent sellest ei saanud asja"
Riigikogulane: "põhiseaduse kiireloomulise muutmise võimalust arutati ka mõnes riigikogu fraktsioonis, ent idee ei leidnud suuremate fraktsioonide toetust"
Nüüd on veel ka teatatud, et palgatõusuks ei ole raha. Selle mõtte on välja öelnud rahandusminister, mitte mõne maakooli majandusalajuhataja. RAHANDUSminister! Suure portfelliga minister, mitte (Mongoolia moodi) sõltumatu minister Kiisler näiteks. Ta ei ütle, et "ma ei anna raha" või et "ei ole mõistlik palku tõsta" vaid "ei ole raha", teades suurepäraselt, et ta kirjutab sellele rahaeraldusele alla ja see palk tõuseb, kuna enam ei jõua seadust muuta. Ja ta teab suurepäraselt, kus raha ON!
Minu ettepanek, et kärbiks parteide toetuseid, on endiselt olemas, ma ei ole sellele patenti võtnud ega midagi. Riigikogulaste palgatõusuks on vaja 25 miljonit. Hei RAHANDUSminister! See raha on siin! Võta parteidelt 45 mijonit ja maksa sellest rahast parteilastele 25 miljonit. Ülejäävad 20 miljonit kuluvad sulle ka ära, usu mind!
Mis aga juhtub siis, kui Padar mu blogi ei loe (mida ma ei usu)? Minu ja minu saja kamraadi palk võetakse väikelaste suu kõrvalt ning need 45 miljonit kleebitakse lihtsalt Eesti Vabariigi seintele.
teisipäev, 6. jaanuar 2009
Täna oleks solidaarsus röövimine
Pangad asuvad nüüd asja kallale, nagu ma ka enne kirjutanud olen, kuid hetkeks tuli neil veel üks hea mõte. Inimestel küll raha ei ole, aga riigil ometi on! Selle peaks omale saama!
Nii saigi Padar päevakäsu, et tehku ettepanek, et riik maksab pankadele raha ning selle eest pangad ei kirjuta neid laene omale kahjumisse ning naudivad edasi stabiilseid rahavooge. Padar ütles asja välja ning sai Rehe käest ka kohe kiita, kuna väike kiitus mõjub sellises situatsioonis isegi paremini kui niisama piitsalaksu puudumine.
Ma ikka veel loodan tegelikult, et meil, poliitikutel, jätkub nürimeelsust tegeleda tänavu populismi ja valimistega ning hoida oma näpud majandusest eemal. Muidugi on õige, et targad maksumaksjad, kes üle võimete ei laenanud, võiks kinni maksta ülejäänute lahmimise, kuid seda ei tohi vaadata kontekstiväliselt. Meil, kast teate, on majanduskriis siin käsil ja probleemid on kõigil, mitte ainult eluasemelaenuvõtjatel. Et külmutame pensionid ja maksame lõhkilaenanute lolluseid kinni?
Kui rääkida solidaarsest vastutusest rootsi pankade ees, siis võiks juba kogu riigi neile kinkida ja vastu saada 20 - 30 protsenti osalust. Siis oleks vähemalt läbipaistev. Igatahes Padar - trüki omale valimisteks kalendreid, pea blogi või tee midagi muud võimutoovat, aga ära, pagan, tänavu pärisotsustega jama!
Viimases lõigus läksin veidi sarkastiliseks, siiski tahaks lõpetada positiivse noodiga. Nimelt lugupeetud lõhkilaenanud - ärge kartke! Tänavale ei tõsteta teid ka siis, kui riik teie eest võlga maksma ei hakka! Nagu Rehe ka ütles, neil ei ole midagi nende majadega peale hakata. Nad mõnelt ülbemalt ehk võtavad korteri ära ja püüavad müüa, aga kui teil midagigi neile maksta on, siis nad elavad sellega. Kogu palka nad omale võtta niikuinii ei saa. Ütlete, et raha ei ole ja maksate niipalju kui võimalik on. Küll nad kannatavad!
Nii saigi Padar päevakäsu, et tehku ettepanek, et riik maksab pankadele raha ning selle eest pangad ei kirjuta neid laene omale kahjumisse ning naudivad edasi stabiilseid rahavooge. Padar ütles asja välja ning sai Rehe käest ka kohe kiita, kuna väike kiitus mõjub sellises situatsioonis isegi paremini kui niisama piitsalaksu puudumine.
Ma ikka veel loodan tegelikult, et meil, poliitikutel, jätkub nürimeelsust tegeleda tänavu populismi ja valimistega ning hoida oma näpud majandusest eemal. Muidugi on õige, et targad maksumaksjad, kes üle võimete ei laenanud, võiks kinni maksta ülejäänute lahmimise, kuid seda ei tohi vaadata kontekstiväliselt. Meil, kast teate, on majanduskriis siin käsil ja probleemid on kõigil, mitte ainult eluasemelaenuvõtjatel. Et külmutame pensionid ja maksame lõhkilaenanute lolluseid kinni?
Kui rääkida solidaarsest vastutusest rootsi pankade ees, siis võiks juba kogu riigi neile kinkida ja vastu saada 20 - 30 protsenti osalust. Siis oleks vähemalt läbipaistev. Igatahes Padar - trüki omale valimisteks kalendreid, pea blogi või tee midagi muud võimutoovat, aga ära, pagan, tänavu pärisotsustega jama!
Viimases lõigus läksin veidi sarkastiliseks, siiski tahaks lõpetada positiivse noodiga. Nimelt lugupeetud lõhkilaenanud - ärge kartke! Tänavale ei tõsteta teid ka siis, kui riik teie eest võlga maksma ei hakka! Nagu Rehe ka ütles, neil ei ole midagi nende majadega peale hakata. Nad mõnelt ülbemalt ehk võtavad korteri ära ja püüavad müüa, aga kui teil midagigi neile maksta on, siis nad elavad sellega. Kogu palka nad omale võtta niikuinii ei saa. Ütlete, et raha ei ole ja maksate niipalju kui võimalik on. Küll nad kannatavad!
neljapäev, 11. detsember 2008
Ettepanekud majanduse päästmiseks: sahmiks õige niisama?
Juba küsitakse, et miks ma ainult kritiseerin, miks ei paku välja lahendusi. No ma proovin nõu anda. Aeg on paras, esimene riigieelarve on vastu võetud ning paranduseelarved on juba töös.
Eesti majanduses on häda majas, kuid me ei ole üksi. Me oleme osa suurest Euroopa majanduse vereringest ning häda on igal pool. Meie poliitika ülesanne ei ole mitte keerata vastuvoolu ning ujuda helge õnne poole oaasina Euroopas vaid saada hakkama suures pildis nii, et me ka viie aasta pärast riigina olemas oleksime, võimalusel ehk isegi heal järjel koos teiste E-liidu riikidega.
On kena pärnukandi ütlemine, et kui metsas näljane karu ründab, siis sa ei pea jooksma kiiremini kui karu, sa pead lihtsalt jooksma kiiremini kui su sõber. Samasugune positsioon peaks olema ka meie majanduspoliitikas. Oleme väike riik ning suudame reageerida palju kiiremini kui võimsad EU üksused Saksamaa või UK. Meil on kolm ülihead stardipositsiooni finantskriisis: 1) meil ei ole oma pangandust; 2) meil on ülinõrgad ametiühingud ja 3) meil ei ole suurfirmasid, kelle koondamistega terved regioonid välja surevad. Jah, meil on kohati risk, et paarsada siin-seal jäävad tööta, kuid ei midagi sellist mida riigi sotsiaalpool tegelikult kanda ei jõuaks. Kolmanda punkti võtmes on rahvastiku vananemine palju muret tekitavam käesolev küsimus kui hetkeline finkriis.
Niisiis selle info pealt peabki tegema otsused. Esimene on, et ärme rapsi, vaatame kui kiiresti siis sõbrad jooksevad. Meil juba on hea maksusüsteem, niiet me ei pea viskuma seda muutma, koormust ei alandama ega suurendama. Meil on kohti kust kokku hoida, niiet me ei pea viskuma ka maailmast raha laenama. Ma usun, et laenamisjutu puhujad suudame siin Riigikogus lämmatada, kui vaja, siis siis uue valitsuse moodustamise hinnaga.
Muidugi võib minna ka teist pidi - ahnus saab võidu ja laenud võetakse ning kanditakse kuhu vaja. Politsei hoiatab, et languse ajal korruptsioon suureneb. Naaberriigi pangad on meie rahva juba täis laenanud, nüüd pakutakse, et riigike, võta sina ka ja anna see meile finantssektori ja pankade päästmise nime all kohe tagasi. Paljudel on ikka jube kihelus selle raha järele, siis ju ei peaks ministeeriumites ka eriti kokku hoidma ja enne valimisi oluliste sektorite eelarveid rüüstama. Palugem meile meelekindlust.
Peamine asi, mida võiks hetkel juba ära tehtud tegudest (kriisi ajal, mitte selle tekitamisel) valitsusele ette heita, ongi see tsirkus ja pläramine. Valetatakse nii hullusti, et keegi isegi ei pahanda enam, kui pressiteadete kaupa mingit vahtu Toompealt alla voolab. Rahvas ei ole ju nii rumal, et rahulikult rääkida ei võiks. No nagu see laenuga hirmutamine on, et võiks üldise maailmakampaaniaga kaasa minna, mõned või kümme miljardit võtta ja siis need kuidagi kohapeal laiali jagada.
Teine asi on, et see Langi... ah ma ei pidanud ju siin kritiseerima vaid pidin lahendusi pakkuma.
Just hetkel tuligi hea mõte. Valitsuskriis! Või isegi erakorralised valimised, kui algaval aastal veel olemasolevatest kahtedest väheks jääb! Siis oleks meil poliitikutel käed tegemist täis ning ohtlikke otsuseid ei saaks keegi enne vastu võtta, kui majanduskriis juba aasta pärast lahenema hakkab. On ju loogiline? Kui täna on kõik hästi (süsteemiliselt, mitte rahaliselt) siis on ainus võimalus poliitikute näpud töötavast asjast eemal hoida, kui neile tegevust anda. Ja ainus asi mida me peale seadustega susserdamise tõeliselt valdame on üksteise avalikkuse ees tümitamine, mille õilsaim teostusavaldus ongi valimised.
Ja uskuge - kui nüüd algavatel segastel aegadel suurriigid visklevad ja veidraid populistlikke otsuseid teevad, siis võib paindlikust Eestist varsti rahu oaas saada, kus on soodsad maksud, ilus loodus, töötud kogenud programmeerijad ja taas odavad hinnad - puhkuseks ning investeeringuteks parim.
Kohe kahju, et ma ise mõnes parteis ei ole, saaks plaanid veerema lükata.
Eesti majanduses on häda majas, kuid me ei ole üksi. Me oleme osa suurest Euroopa majanduse vereringest ning häda on igal pool. Meie poliitika ülesanne ei ole mitte keerata vastuvoolu ning ujuda helge õnne poole oaasina Euroopas vaid saada hakkama suures pildis nii, et me ka viie aasta pärast riigina olemas oleksime, võimalusel ehk isegi heal järjel koos teiste E-liidu riikidega.
On kena pärnukandi ütlemine, et kui metsas näljane karu ründab, siis sa ei pea jooksma kiiremini kui karu, sa pead lihtsalt jooksma kiiremini kui su sõber. Samasugune positsioon peaks olema ka meie majanduspoliitikas. Oleme väike riik ning suudame reageerida palju kiiremini kui võimsad EU üksused Saksamaa või UK. Meil on kolm ülihead stardipositsiooni finantskriisis: 1) meil ei ole oma pangandust; 2) meil on ülinõrgad ametiühingud ja 3) meil ei ole suurfirmasid, kelle koondamistega terved regioonid välja surevad. Jah, meil on kohati risk, et paarsada siin-seal jäävad tööta, kuid ei midagi sellist mida riigi sotsiaalpool tegelikult kanda ei jõuaks. Kolmanda punkti võtmes on rahvastiku vananemine palju muret tekitavam käesolev küsimus kui hetkeline finkriis.
Niisiis selle info pealt peabki tegema otsused. Esimene on, et ärme rapsi, vaatame kui kiiresti siis sõbrad jooksevad. Meil juba on hea maksusüsteem, niiet me ei pea viskuma seda muutma, koormust ei alandama ega suurendama. Meil on kohti kust kokku hoida, niiet me ei pea viskuma ka maailmast raha laenama. Ma usun, et laenamisjutu puhujad suudame siin Riigikogus lämmatada, kui vaja, siis siis uue valitsuse moodustamise hinnaga.
Muidugi võib minna ka teist pidi - ahnus saab võidu ja laenud võetakse ning kanditakse kuhu vaja. Politsei hoiatab, et languse ajal korruptsioon suureneb. Naaberriigi pangad on meie rahva juba täis laenanud, nüüd pakutakse, et riigike, võta sina ka ja anna see meile finantssektori ja pankade päästmise nime all kohe tagasi. Paljudel on ikka jube kihelus selle raha järele, siis ju ei peaks ministeeriumites ka eriti kokku hoidma ja enne valimisi oluliste sektorite eelarveid rüüstama. Palugem meile meelekindlust.
Peamine asi, mida võiks hetkel juba ära tehtud tegudest (kriisi ajal, mitte selle tekitamisel) valitsusele ette heita, ongi see tsirkus ja pläramine. Valetatakse nii hullusti, et keegi isegi ei pahanda enam, kui pressiteadete kaupa mingit vahtu Toompealt alla voolab. Rahvas ei ole ju nii rumal, et rahulikult rääkida ei võiks. No nagu see laenuga hirmutamine on, et võiks üldise maailmakampaaniaga kaasa minna, mõned või kümme miljardit võtta ja siis need kuidagi kohapeal laiali jagada.
Teine asi on, et see Langi... ah ma ei pidanud ju siin kritiseerima vaid pidin lahendusi pakkuma.
Just hetkel tuligi hea mõte. Valitsuskriis! Või isegi erakorralised valimised, kui algaval aastal veel olemasolevatest kahtedest väheks jääb! Siis oleks meil poliitikutel käed tegemist täis ning ohtlikke otsuseid ei saaks keegi enne vastu võtta, kui majanduskriis juba aasta pärast lahenema hakkab. On ju loogiline? Kui täna on kõik hästi (süsteemiliselt, mitte rahaliselt) siis on ainus võimalus poliitikute näpud töötavast asjast eemal hoida, kui neile tegevust anda. Ja ainus asi mida me peale seadustega susserdamise tõeliselt valdame on üksteise avalikkuse ees tümitamine, mille õilsaim teostusavaldus ongi valimised.
Ja uskuge - kui nüüd algavatel segastel aegadel suurriigid visklevad ja veidraid populistlikke otsuseid teevad, siis võib paindlikust Eestist varsti rahu oaas saada, kus on soodsad maksud, ilus loodus, töötud kogenud programmeerijad ja taas odavad hinnad - puhkuseks ning investeeringuteks parim.
Kohe kahju, et ma ise mõnes parteis ei ole, saaks plaanid veerema lükata.
kolmapäev, 10. detsember 2008
Majanduskriis 2009, peale avamist
Kirjutasin majanduskriisist juba varem, kuid üleeile kuulutas president selle ka välja. Pasilk aeg on teha vahekokkuvõtteid.
Üldiselt on kõik nagu ma kirjeldasin, mängitakse, et hinnad on nagu on, tehakse vaid allahindluseid. Kaubanduskeskustes seal kohati 20-30%. Lang on pankade tellimusel seaduse valmis saanud ja see võetakse kohe vastu.
Mulle tundub, et nagu ikka, ma ei eksi. Asi on kontrolli all, otsused tehakse rootsis. Tähelepanu pälvis ÄP lugu Swedbänki käitumisest omale kuulva kinnisvaraga. Loost jäi mulle mulje, et ajakirjanik ei saanud aru mis toimub, aga ei tihanud küsida ka - suured härrad kõik ütlevad, et nii tehaksegi... ilmselt siis tehaksegi. Lori puha!
Kui Swedbänk tahab oma hapude laenude kantimisega tütarfirmasse suurendada läbipaistvust ning vältida hindade järsku kukkumist kinnisvaraturul siis... ma ei oska isegi küsida midagi selle jabura väite kohta. Kui uue juriidilise kehandi loomine suurendab läbipaistvust, siis miks nad neid juba rohkem ei tee? Tegelikult on asi nii, et tütarfirma kaudu saab hinnad kinnisvaraturul lüüa sinna kus nad olema peavad, kuid panga majandusnäitajad püsivad sellest hoolimata (ja läipaistmatult) mõnda aega normaalsed. Kõik majad ja korterid on OÜ sees ja OÜ maksab nende eest raha pangale neid otsast müües. Ei paista, et mis hinnaga ja kui palju müüakse ning kuni raha panka laekub ei pea paanikat tegema. Kui tagatised müüdud saavad, siis läheb OÜ muidugi pankrotti, kuid see ei pruugi panga veel järgmise aasta bilansis avalduda. Muidugi on tegemist minu paranoiaga, kuid see jutt mis pangad räägivad on ikka veel imelikum. "Soomes ka tehti"... häh.
Vahepeal käis Ansip veel meil Riigikogus oma riigist rääkimas, aga tema kõnest ei oska nagu midagi välja tuua. Neil seal Marsil on kõik endiselt enam-vähem, protsent sinna-tänna, kadedaks teeb.
--
Samal teemal: Majanduskriis 2009, enne pidulikku avamist
Üldiselt on kõik nagu ma kirjeldasin, mängitakse, et hinnad on nagu on, tehakse vaid allahindluseid. Kaubanduskeskustes seal kohati 20-30%. Lang on pankade tellimusel seaduse valmis saanud ja see võetakse kohe vastu.
Mulle tundub, et nagu ikka, ma ei eksi. Asi on kontrolli all, otsused tehakse rootsis. Tähelepanu pälvis ÄP lugu Swedbänki käitumisest omale kuulva kinnisvaraga. Loost jäi mulle mulje, et ajakirjanik ei saanud aru mis toimub, aga ei tihanud küsida ka - suured härrad kõik ütlevad, et nii tehaksegi... ilmselt siis tehaksegi. Lori puha!
Kui Swedbänk tahab oma hapude laenude kantimisega tütarfirmasse suurendada läbipaistvust ning vältida hindade järsku kukkumist kinnisvaraturul siis... ma ei oska isegi küsida midagi selle jabura väite kohta. Kui uue juriidilise kehandi loomine suurendab läbipaistvust, siis miks nad neid juba rohkem ei tee? Tegelikult on asi nii, et tütarfirma kaudu saab hinnad kinnisvaraturul lüüa sinna kus nad olema peavad, kuid panga majandusnäitajad püsivad sellest hoolimata (ja läipaistmatult) mõnda aega normaalsed. Kõik majad ja korterid on OÜ sees ja OÜ maksab nende eest raha pangale neid otsast müües. Ei paista, et mis hinnaga ja kui palju müüakse ning kuni raha panka laekub ei pea paanikat tegema. Kui tagatised müüdud saavad, siis läheb OÜ muidugi pankrotti, kuid see ei pruugi panga veel järgmise aasta bilansis avalduda. Muidugi on tegemist minu paranoiaga, kuid see jutt mis pangad räägivad on ikka veel imelikum. "Soomes ka tehti"... häh.
Vahepeal käis Ansip veel meil Riigikogus oma riigist rääkimas, aga tema kõnest ei oska nagu midagi välja tuua. Neil seal Marsil on kõik endiselt enam-vähem, protsent sinna-tänna, kadedaks teeb.
--
Samal teemal: Majanduskriis 2009, enne pidulikku avamist
teisipäev, 2. detsember 2008
Tegevus kui eesmärk
Riigikogu võttis palgakülmutamise uuesti vastu. Nüüd läheb asi ilmselt kohtusse ja kohus tühistab selle taas. Raskel ajal ongi see riigi ülesanne: tuleb inimestele tööd anda, tähelepanu raskelt olukorralt kõrvale juhtida.
Tavalisele parteisõdurile on see ülikasulik protsess. Kogu aja oled pildis, võitled rahva poolel iseenda palga langetamiseks, kõigil on käed tööd täis ja päeva lõpuks - palgas ka ei kaota.
PS. Ega ma kurda. Olen samuti pildis, üksi kogu Riigikogu vastu, muudkui võitlen. Ehkki keegi täpselt ei kuula mis ma räägin, on teada ainult, et võitlen enda palga eest. Ma ei pea seda tegema, selle eest võitlevad juba president ja riigikohus, aga igav oleks ilma. Vanemad olijad saavad aru, muigavad, ainult noored poisid nagu Karel Rüütli punastavad ja ei tea kuhu käsi peita, kui mööda lähevad.
Tavalisele parteisõdurile on see ülikasulik protsess. Kogu aja oled pildis, võitled rahva poolel iseenda palga langetamiseks, kõigil on käed tööd täis ja päeva lõpuks - palgas ka ei kaota.
PS. Ega ma kurda. Olen samuti pildis, üksi kogu Riigikogu vastu, muudkui võitlen. Ehkki keegi täpselt ei kuula mis ma räägin, on teada ainult, et võitlen enda palga eest. Ma ei pea seda tegema, selle eest võitlevad juba president ja riigikohus, aga igav oleks ilma. Vanemad olijad saavad aru, muigavad, ainult noored poisid nagu Karel Rüütli punastavad ja ei tea kuhu käsi peita, kui mööda lähevad.
laupäev, 29. november 2008
Kuulutus: Kiiresti pakkuda Eesti riigile 45 miljonit.
No ja nüüd pidevalt noritakse mu kallal siin Riigikogus, et ma palkade külmutamise vastu hääletasin. Eesmaa Enn uuris koguni, et "noh, kas tõesti kartsid, et muidu läheb läbi või?" Mis sellistele ikka põhimõtetest rääkida...Seoses sellega otsustasin välja pakkuda idee, kuidas veel tänagi saab Riigikogu kulud kontrolli alla ja seda ilma Põhiseadust rikkumata ning presidenti lolliks tegemata - vähendagem parteide toetust riigieelarvest poole võrra!!! Võit 45 miljonit, mis on enam kui palgakärped andnud oleks!
Järgmisel aastal annab riik lihtsalt niisama parteidele 90 miljonit krooni. Parteid aga ei kuluta seda raha mitte asjalikuks kommunikatsiooniks vaid trükivad selle eest suures koguses oma liikmete näopilte ning kleebivad need seintele. Trükitööstuse arendamine on tore, aga kas on vaja majanduslanguse harjal seda just nii suures mahus teha?
Palju räägitakse, et piirame reklaami valimiste ajal. Aga see on ju keeruline ning need kes tahavad seadustele sülitada võtavad ikka suu magusat kohupiima täis ja sülitavadki. Palju kindlam on lasta piirata neil endil reklaami seeläbi, et lihtsalt ei annan neile selliseks laristamiseks maksumaksja raha! Või õigemini, las kleebivad oma pilte, aga maksavad selle eest oma palgast, mida me presidendiga kärpida ei lubanud.
Olen Riigikogu liige ja paljud nüüd arvavad, et mis ma siin mulisen, miks seadusemuudatust sisse ei anna. Paraku on Eestis lood nii, et ma ei saa. Ma saan oma ettepaneku anda vaid oma komisjonis arutamiseks, aga kui see seal toetust ei leia, siis saali hääletamisele ei jõua. Niisiis saavad toas istuma üks parteitu ettepaneku tegija ning kari parteilaseid, kelle rahakotti mu ettepanek kärbiks, ning peab (kabinetivaikuses, ilma avalikkuse tähelepanuta) hääletama, et kas võtta parteide rahastamist enne laristamise algust vähemaks või mitte.
Enne ronib Kapoti-Arvo ise masinalt maha kui mu see ettepanek toetust leiab :(
neljapäev, 27. november 2008
Väljapressijatele tuleks järele anda
Kolleeg Marko väidab, et SASi ultimaatum ei ole vastuvõetav, et olelegem edasi oma rahvuliku Õhu otsas. Milleks küll? Ega siis kõik asjad mille nimes on sees Eesti ei pea kohe esimeses päästmisnimekirjas olema!
Ettekujutus, et Eesti riik on juhtinud EÕ-d kogu selle aja on ju rumal jutt. EÕ on olnud täiesti teadlikult halvasti juhtid SASi poolt kindla plaaniga see firma välja suretada ja BalticAir korralikuks monopoliks teha piirkonnas. Isegi suhtekorraldus on firmas nagu õpikust maha loetud - kui on mõni hea uudis olnud, siis on seda pomisenud pressiesindaja, kui aga totaalne ämber või nälgivad reisijad lennujaamas, siis astub alati lavale juht ja teatab, et kohe-kohe rendime Türgist mõne muldvana risu ja sõidame! Ühe juhi kes firmas midagi reaalselt arendada tahtis ma mäletan lasid vist üleöö lahti. Mitte ühtegi turundusvõtet oma firma maine halvendamiseks ei ole kasutamata jäätud. Ning olgem ausad - pingutused on vilja kandnud. Midagi halba oskab Eesti Õhust rääkida iga inimene, isegi need kes kunagi ei lenda. Küsige kellelt tahate, et kas Eesti Õhul on pidevalt hilineva lennuliini maine? Kas on kõige vanemad lennukid? Muidugi!
Kõige selle tõttu leian, et praegu on täiesti hilja SASile vastu hakata. Pressib välja küll, kuid tal on selleks ka võimalused olemas. SASile osaluse eest raha andmine on kõige jaburam. Normaalne oleks neile see osalus maha müüa, saaks mingigi raha. Niikuinii panevad firma kinni ja annavad kaubamärgi AirBalticule opereerida. Siiski on olemas ka piiiisikene šanss, et äkki hakkavadki arendama ja panustama ja meie värske Lennu nimeline jaam jääbki kaardile.
Igatahes kõige jaburam oleks SASile väljasuretatud firma eest raha anda ja ise proovida selles äris kunstlikku hingamist teha.
Kolmas meetod on vana hea meil Riigikogus ära proovitud juntimine, ehk mõttetu edasi jonnimine. Siis läheb firma lõpuks pankrotti ja SAS kontrollib ikkagi turgu, kuid selle vahega, et kõigil on tuju rikutud, riigi raha on kulunud ja meie kõigi maine veelgi madalam.
Ettekujutus, et Eesti riik on juhtinud EÕ-d kogu selle aja on ju rumal jutt. EÕ on olnud täiesti teadlikult halvasti juhtid SASi poolt kindla plaaniga see firma välja suretada ja BalticAir korralikuks monopoliks teha piirkonnas. Isegi suhtekorraldus on firmas nagu õpikust maha loetud - kui on mõni hea uudis olnud, siis on seda pomisenud pressiesindaja, kui aga totaalne ämber või nälgivad reisijad lennujaamas, siis astub alati lavale juht ja teatab, et kohe-kohe rendime Türgist mõne muldvana risu ja sõidame! Ühe juhi kes firmas midagi reaalselt arendada tahtis ma mäletan lasid vist üleöö lahti. Mitte ühtegi turundusvõtet oma firma maine halvendamiseks ei ole kasutamata jäätud. Ning olgem ausad - pingutused on vilja kandnud. Midagi halba oskab Eesti Õhust rääkida iga inimene, isegi need kes kunagi ei lenda. Küsige kellelt tahate, et kas Eesti Õhul on pidevalt hilineva lennuliini maine? Kas on kõige vanemad lennukid? Muidugi!
Kõige selle tõttu leian, et praegu on täiesti hilja SASile vastu hakata. Pressib välja küll, kuid tal on selleks ka võimalused olemas. SASile osaluse eest raha andmine on kõige jaburam. Normaalne oleks neile see osalus maha müüa, saaks mingigi raha. Niikuinii panevad firma kinni ja annavad kaubamärgi AirBalticule opereerida. Siiski on olemas ka piiiisikene šanss, et äkki hakkavadki arendama ja panustama ja meie värske Lennu nimeline jaam jääbki kaardile.
Igatahes kõige jaburam oleks SASile väljasuretatud firma eest raha anda ja ise proovida selles äris kunstlikku hingamist teha.
Kolmas meetod on vana hea meil Riigikogus ära proovitud juntimine, ehk mõttetu edasi jonnimine. Siis läheb firma lõpuks pankrotti ja SAS kontrollib ikkagi turgu, kuid selle vahega, et kõigil on tuju rikutud, riigi raha on kulunud ja meie kõigi maine veelgi madalam.
neljapäev, 20. november 2008
Me marss ei peatu
Eile olin presidendiga veel kahekesi, kuid teadsin, et meie arvuline vähesus saab tasakaalustatud meie meelekindlusega ja meie selja taha asub lähiajal terve armee. Täna siis tuli Ansip.
kolmapäev, 19. november 2008
Riigikogu palk nüüd veidi jahe
Arvate, et ma jäin Riigikogule alla ja palk külmus? Ei ole nii. See on vaid ennast nurka mänginud parteipoliitikute kompromiss. Olen veendunud, et see seadus ei jõustu. No eks saame siis näha mis president otsustab.
Nüüd on mu küsimused sellised:
- Kas need poliitikud, kes täna külmutamist toetavad, annetavad oma palga, kui seadus ei jõustu, ikkagi ära?
- Kas need poliitikud, kes täna kahepalgeliselt oma arvamust varjasid, loobuvad oma palgast abivajajate kasuks, kui president käsib neile suur palk siiski välja maksta?
Mina, kes ma täna ainsana vastu hääletasin, teen oma palgaga seda mis vajalikuks pean. On ikka mõus küll parteitu olla. Hääletad kuidas õigeks pead ja vaid muigad kui Gräzin jälle konjak näpus praalima tuleb oma põhimõttekindluse jutuga.
Nüüd on mu küsimused sellised:
- Kas need poliitikud, kes täna külmutamist toetavad, annetavad oma palga, kui seadus ei jõustu, ikkagi ära?
- Kas need poliitikud, kes täna kahepalgeliselt oma arvamust varjasid, loobuvad oma palgast abivajajate kasuks, kui president käsib neile suur palk siiski välja maksta?
Mina, kes ma täna ainsana vastu hääletasin, teen oma palgaga seda mis vajalikuks pean. On ikka mõus küll parteitu olla. Hääletad kuidas õigeks pead ja vaid muigad kui Gräzin jälle konjak näpus praalima tuleb oma põhimõttekindluse jutuga.
Riigikogu palga hääletamine
Woohoo! Täna otsustame nii, et palka me nüüd küll kärpima ei hakka! Elagu Reform!
No minu seisukoht on ilmselt ammu selge - kui on kokkulepe, et palk on niisugune, siis ei hakka me seda poolepealt ümber tegema, et nüüd on palk naasugune. Põhiseadus on täitmiseks.
Aga lõbus on vaadata hoopis meil siin seda showpoolt! Nimelt on ju terve trobikond poliitikuid praalinud valijate eest, et nemad on suuremad kui seadus ja kärbivad riigikogulaste palga ära niks-naks. Iga riigikogulane kes nii rääis usukus siiralt, et ega keegi teine küll nii ei tee ja vaevalt, et asi riigikogust läbi läheb. Kuni hiljuti - üllatus, üllatus - hakkas tunduma, et Riigikogus ei tulegi hääli kokku, et asi maha hääletada. Veidi vaadati siis teineteisele tõsiselt otsa kuni Reformierakond silmad maha lõi ning palgakärbetelt toe ära võttis. Et President olevat käskinud. No sama hästi võiks nad väita, et mina käskisin, kuna ka president viitas vaid Põhiseadusele. Lihtsalt mainis, et ta ei kuuluta ebaseaduslikku seadust välja. On ikka pisiasjades norija, eks?
Kallid valijad, ei jää te vaesemaks midagi. Kui meil kevadel palk ka tõuseb taas kenakesti, siis juba järgmisel korral kukume koos teiega.
No minu seisukoht on ilmselt ammu selge - kui on kokkulepe, et palk on niisugune, siis ei hakka me seda poolepealt ümber tegema, et nüüd on palk naasugune. Põhiseadus on täitmiseks.
Aga lõbus on vaadata hoopis meil siin seda showpoolt! Nimelt on ju terve trobikond poliitikuid praalinud valijate eest, et nemad on suuremad kui seadus ja kärbivad riigikogulaste palga ära niks-naks. Iga riigikogulane kes nii rääis usukus siiralt, et ega keegi teine küll nii ei tee ja vaevalt, et asi riigikogust läbi läheb. Kuni hiljuti - üllatus, üllatus - hakkas tunduma, et Riigikogus ei tulegi hääli kokku, et asi maha hääletada. Veidi vaadati siis teineteisele tõsiselt otsa kuni Reformierakond silmad maha lõi ning palgakärbetelt toe ära võttis. Et President olevat käskinud. No sama hästi võiks nad väita, et mina käskisin, kuna ka president viitas vaid Põhiseadusele. Lihtsalt mainis, et ta ei kuuluta ebaseaduslikku seadust välja. On ikka pisiasjades norija, eks?
Kallid valijad, ei jää te vaesemaks midagi. Kui meil kevadel palk ka tõuseb taas kenakesti, siis juba järgmisel korral kukume koos teiega.
kolmapäev, 12. november 2008
Majanduskriis 2009, enne pidulikku avamist
Jutt käimasolevast majanduskriisist Eestis on veidi üle pingutatud. Tegelikult on majanduskriisini veel paar kuud aega, täna toimuvad vaid ettevalmistused.Soros ütleb, et nii hullu majanduskriisi pole veel nähtud. Eestis koondab riik 4% töötajaid, töötuid tuleb juurde vaid ääri-veeri ning tuntud firmasid läheb pankrotti korra kuus, mitte korra päevas. Siin tunduvad infos nagu käärid olema... kus siis majanduskriis on?
Vastust teavad meil Toompeal pea kõik, samuti panganduse inimesed ja paljud ärimehed. Ma arvan, et teavad ka ajakirjanikud, kuid mingil põhjusel ei kirjuta sellest. Majanduskriisi hoitakse kunstlikult kinni! Tegemist on ilmselt ajaloo esimese kontrollitava majanduskriisiga, kus riigid ja finantssektor käsikäes võtavad omale aega, et kriisiks valmistuda.
Kinnisvara hind küll langeb, kuid mitte järsult, erilist müügisurvet ei ole. Pankadele kuuluvad vähekasutatud autod seisavad platsidel, nende hind pole eriti kukkunud. Kesklinna büroohooned küsivad endiselt 300 krooni ruutmeetrist ning üürijaid on. Ehitatakse juurdegi - detsembris valmivad äripinnad Marienthali Keskus, Rotermanni Keskus, siis see ümmargune seal Falcki maja kõrval jne. On ülioluline, et kõik majad valmiks veel selle aasta numbri sees. Ehitajad noogutavad ja rügavad, just nagu buumi ajal.
On kokku lepitud, et kriis algab neljapäeval, 1. jaanuaril 2008. Selleks ajaks olgu ettevalmistused tehtud ning alles siis võib reaalsel elul lina pealt tõmmata. Pankadel on vaja näidata oma aastatulemustes ilusamaid numbreid kui elu ning seetõttu ei hinnata oma bilansisolevad varasid alla turuhinna juurde vaid hoitakse turuhind kunstlikult kõrgel - las auto seisab platsil ja las inimene elab veel korteris, lisatagatisi küsime paari kuu pärast.
Samal ajal peavad ka riigid ette valmistama olukorra, et pankadele võlgu olevad firmad saaks maksimaalse osa oma võlast ära maksta. Enne, kui kriis pidulikult avatakse, peab Langil valmis olema koondamist lihtsustav seadus ning töötturgu ei tohi üle ujutada koondatavate riigiametnikega, et paanikat ei tekiks.
Kui seadused on valmis ja pankade aasta ärinumbrid on lukku löödud, siis võib kriis alata. Varad hinnatakse nende õige väärtuse juurde ja müüakse maha, jõuliselt. Algab kaupade hinnaralli allapoole, firmades tööjõukulud optimeeritakse, tarbimisjõud kukub. Kas riikide valuutad seisma jäävad on täna raske hinnata, kuid selge on see, et ka riigisektor alustab reaalsete koondamistega.
Et mida tegema peaks?
No kui te Riigikogus just ei istu, siis soovitan kokku hoida. Jäänud on ometi veel kaks kuud ja paljudel ka mingid jõulupreemiad! Ärge lööge raha läbi - ärge ostke jõuludeks mitte midagi ning loobuge välisreisist. Säästke ja pange raha kõrvale rasketeks aegadeks. Ärge muretsege, see raha ei pea pikalt kopitama.
esmaspäev, 13. oktoober 2008
Bussijuhtide palgad tõusevad hiljem kui Riigikogu omad.
Gräzin ja Meie Mees arutasid TV3-s minu personaalküsimust, vana kamraad muidugi toetas mind, aga Riisalu muudkui edendas aga oma erakonna antud agendat, et mul ei olegi mingit uut hingamist ja et mu esinemised ei näita veel midagi. Muidugi ei näita! Ikka sisuline töö näitab, mida teen päevast päeva ja kogu aeg. See viimane esinemine oli mul lihtsalt kantud murest, et riigiröövel Sarapuu liiga ülbeks ei läheks, mitte sellest, et ennast näidata. Blogi jälgijad on ehk märganud, et me ei käi Arvoga koos luurel.
Mu mure on siiras. Kui riigikogu liikmele kuulub bussifirma ja siis ta karjub, et vireleb vaid paarikümnemiljonilises kasumis ning riik peaks aina juurde kandma talle ja nii lähebki, siis... no otse korruptsioon ei ole, aga... jube tühine tundub selle kõrval see sada tonni, mis härra järgmisel aastal riigikogus rohkem teenib.
Nagu ka mina! Ennustan, et järgmisel aastal saan ma rohkem palka, täpselt nagu plaanitud ja seda hoolimata sellest plärast, mis asja ümber käib. Ma ei hakka kellelegi valetama, et ma ei taha rohkem palka saada ja ma ise küll tahaks vähem saada, aga näe, president sunnib muudkui juurde krahmama. Kui ma oma palgaga rahul ei oleks, siis ma võiks selle ju annetada kuhugi, näiteks bussifirmade dotatsioonideks. Aga milleks selline silmakirjalikkus? Kas need meie valitute seast, kes sellist muljet püüavad jätta tõesti arvavad, et valijad õnge lähevad?
Esimene riigikogulane kes sellel teemal ei valeta kandku Sarapuule dotatsioonina kasvõi 1000 krooni ning näidaku mulle maksekorraldust! Siis kuulutan ta siin blogis ausaks.
Pakkumine ei kehti Sarapuule endale.
Mu mure on siiras. Kui riigikogu liikmele kuulub bussifirma ja siis ta karjub, et vireleb vaid paarikümnemiljonilises kasumis ning riik peaks aina juurde kandma talle ja nii lähebki, siis... no otse korruptsioon ei ole, aga... jube tühine tundub selle kõrval see sada tonni, mis härra järgmisel aastal riigikogus rohkem teenib.
Nagu ka mina! Ennustan, et järgmisel aastal saan ma rohkem palka, täpselt nagu plaanitud ja seda hoolimata sellest plärast, mis asja ümber käib. Ma ei hakka kellelegi valetama, et ma ei taha rohkem palka saada ja ma ise küll tahaks vähem saada, aga näe, president sunnib muudkui juurde krahmama. Kui ma oma palgaga rahul ei oleks, siis ma võiks selle ju annetada kuhugi, näiteks bussifirmade dotatsioonideks. Aga milleks selline silmakirjalikkus? Kas need meie valitute seast, kes sellist muljet püüavad jätta tõesti arvavad, et valijad õnge lähevad?
Esimene riigikogulane kes sellel teemal ei valeta kandku Sarapuule dotatsioonina kasvõi 1000 krooni ning näidaku mulle maksekorraldust! Siis kuulutan ta siin blogis ausaks.
Pakkumine ei kehti Sarapuule endale.
teisipäev, 7. oktoober 2008
Jah, jõime!
Mu kabinetist astus läbi vana tuttav ja asetas lauale konjaki. Teatavasti meie puhvetis siin Riigikogu lossis alkoholi enam ei müüda ja nii peavadki kõik 101 püha meest kogu materjali ise majja sisse smuugeldama. Kui ma ütlen konjak, siis riigikogulase mõistes on see muidugi XO, kuna madalamat taset siin ei tunta. Ega keegi siis ise osta, meile ikka kingitakse vahel. Minule mitte nii tihti, aga läbiastuja oli hr Gräzin ja tema on võimuparteist.
Tegime kaks napsu riigi vabaduse terviseks ja meenutasime kurja sõnaga neid kes ei hooli meie riigikorra alustest ja Põhiseadusest.
Mina ei tea kas ta jõi pärast edasi või hakkas tal see vähene sarve (ikkagi ennelõuna, tühja kõhu peale) või tõesti läks see teema suurele mehele nii südamesse, aga veidi segane sai tema blogipost, kus ta meie arutatud temad kokku võttis. Andke meile andeks. Põhiseadusele sülitatakse liigagi tihti, selles olen ma hr teadlasega nõus.
Hiljem: EE selgitas välja, et süüdi oli rahvaasemiku liigsel üles erutamisel hoopis Erki Nool, mitte mina.
Tegime kaks napsu riigi vabaduse terviseks ja meenutasime kurja sõnaga neid kes ei hooli meie riigikorra alustest ja Põhiseadusest.
Mina ei tea kas ta jõi pärast edasi või hakkas tal see vähene sarve (ikkagi ennelõuna, tühja kõhu peale) või tõesti läks see teema suurele mehele nii südamesse, aga veidi segane sai tema blogipost, kus ta meie arutatud temad kokku võttis. Andke meile andeks. Põhiseadusele sülitatakse liigagi tihti, selles olen ma hr teadlasega nõus.
Hiljem: EE selgitas välja, et süüdi oli rahvaasemiku liigsel üles erutamisel hoopis Erki Nool, mitte mina.
esmaspäev, 29. september 2008
Miks parteid rahastamist varjavad?
Esimene põhjus on muidugi see, et siis saab toetuse vastu osutada korruptiivseid teeneid ja keegi ei saa tõestada, et vastavad otsused ja rahakanded kuidagi seotud on. Kuid peale selle on veel üks põhjus, mis on täiesti labane, madal ning ma oletan, et enamuse selliste peidetud toetamiste taga.
See on lihtlabane maksupettus!
Ettevõtjad tahavad parteisid toetada läbi firmade, et mitte maksta raha ettevõttest väljavõtmisel tulumaksu (ning sotsiaalmaksu)! Ettevõtjatest võin ma veel aru saada, eks nad otsivad pidevalt veidigi juriidiliselt vettpidavaid teid kuidas makse vähem maksta. Piinlik on aga poliitikute pärast, kes päeva ajal võitlevad riigieelarve täitmise eest ning öösel kohvikutes kirjutavad oma sihtasutuste nimel välja fiktiivseid reklaamiarveid.
Ei teagi kohe mida teha selles asjas. Oh, oleks Jõkski siin!
PS. Istun nüüd toas üksi, Enn Eesmaa kolis minema. Olgu tal hea minna, mina viha ei pea.
See on lihtlabane maksupettus!
Ettevõtjad tahavad parteisid toetada läbi firmade, et mitte maksta raha ettevõttest väljavõtmisel tulumaksu (ning sotsiaalmaksu)! Ettevõtjatest võin ma veel aru saada, eks nad otsivad pidevalt veidigi juriidiliselt vettpidavaid teid kuidas makse vähem maksta. Piinlik on aga poliitikute pärast, kes päeva ajal võitlevad riigieelarve täitmise eest ning öösel kohvikutes kirjutavad oma sihtasutuste nimel välja fiktiivseid reklaamiarveid.
Ei teagi kohe mida teha selles asjas. Oh, oleks Jõkski siin!
PS. Istun nüüd toas üksi, Enn Eesmaa kolis minema. Olgu tal hea minna, mina viha ei pea.
laupäev, 27. september 2008
J. Vilmis sihtasutus toetas mind!
Olen Brüsseilst tagasi ja näe, vahepeal on kodumaal asunud võimsad skandaalid lehvima. Simmi teemale ei ole mul hetkel midagi lisada, ta pidi uurijatele ise kõike rääkima, aga minu endise kodupartei teemadel paar sõna oleks.
Äripäev avastas, et üllatus-üllatus, sihtasutuste kaudu toetavad firmad salaja parteisid. Farmaatisatehas ostis nimelt linnas ainuvõimu omavalt Keskerakonnalt positiivse otsuse, et võivad oma krundile pilvelõhkujaid ehitada küll. Maksid J. Vilmis sihtasutusele pool miljonit (mis kuulu järgi olevat päris kallis, selliseid otsuseid olevat Reiljani aegadel ka 300 000 eest saanud) ja linn muutiski oma otsuse. Ma ei hakka arutama abilinnapea Aasa kombel, et kas on võimalik, et linnavalitsus teeb seda mis ainuvõimu omav partei käseb, või on see täiesti võimatu. Küll aga tahaks ma selgitada siinkohal kuidas Vilmisi sihtasutusele raha kandmine on partei toetamine.
Nimelt on Kesknädal partei ajaleht ning selle trükkimine ning ülal pidamine ülisuur reklaamikulu. Kui keegi selle kinni maksab, siis on see partei toetamine. Kui see keegi selle eest täies mahus reklaami vastu saab, siis võiks veel veidigi mingist JOKK teemast rääkida, et äkki tal oligi mingi kaup müüa, mida tahtis just Keskerakonna valijatele reklaamida (Farmaatsiatehasel võib midagi sellist täitsa olla), aga antud juhul kanti lihtsalt pool miljonit partei promomise kulude katteks. Siiski saab iga mõtlev inimene aru, et Kesknädal on täies mahus parteiline reklaam ning lugejate ajupesu. Teistel parteidel on olemas samasuguseid lehti, kuid nad maksavad need ise kinni (st oma eelarvest, põhiliselt maksumaksja rahaga muidugi). Vilmsi sihtasutusele rah akandmine ON Keskerakonna toetamine. Miks Äripäev seda selget lauset oma lehes ei avaldanud, ma ei tea.
Nagu ikka ei saa seadusega Keskerakonna kraesse hakata, kuna juriidiliselt on suudetud Kesknädala ajaleht Keskerakonnast lahus hoida. Sama moodi ei suudetud ju tõestada, et K-Kohuke on Keskerakonna reklaam ja et Kruuda selle kuluga Keskerakonda toetas. Äripäevale võiks teha kummarduse, et esimest korda on nad suutnud midagi sellist faktilist välja koukida, kuid ma kahtlustan, et neile see info siiski tilgutati täispaketina ja nende enda uurimistööd on seal taga vähe. Loodan, et eksin selles.
Vilmis sihtasutus toetas muuseas hiljuti ka mind - kirjutas minust oma loos positiivse lause, et minu esinemist Riigikogus saatis aplaus. Tõsi, ülejäänu on ilmselt nende nägemus satiirilisest solvamisest, niiet ma neile selle eest midagi võlgu ei ole, kuid ühelauselise PR-i nad siiski tegid. Tasuta.
Äripäev avastas, et üllatus-üllatus, sihtasutuste kaudu toetavad firmad salaja parteisid. Farmaatisatehas ostis nimelt linnas ainuvõimu omavalt Keskerakonnalt positiivse otsuse, et võivad oma krundile pilvelõhkujaid ehitada küll. Maksid J. Vilmis sihtasutusele pool miljonit (mis kuulu järgi olevat päris kallis, selliseid otsuseid olevat Reiljani aegadel ka 300 000 eest saanud) ja linn muutiski oma otsuse. Ma ei hakka arutama abilinnapea Aasa kombel, et kas on võimalik, et linnavalitsus teeb seda mis ainuvõimu omav partei käseb, või on see täiesti võimatu. Küll aga tahaks ma selgitada siinkohal kuidas Vilmisi sihtasutusele raha kandmine on partei toetamine.
Nimelt on Kesknädal partei ajaleht ning selle trükkimine ning ülal pidamine ülisuur reklaamikulu. Kui keegi selle kinni maksab, siis on see partei toetamine. Kui see keegi selle eest täies mahus reklaami vastu saab, siis võiks veel veidigi mingist JOKK teemast rääkida, et äkki tal oligi mingi kaup müüa, mida tahtis just Keskerakonna valijatele reklaamida (Farmaatsiatehasel võib midagi sellist täitsa olla), aga antud juhul kanti lihtsalt pool miljonit partei promomise kulude katteks. Siiski saab iga mõtlev inimene aru, et Kesknädal on täies mahus parteiline reklaam ning lugejate ajupesu. Teistel parteidel on olemas samasuguseid lehti, kuid nad maksavad need ise kinni (st oma eelarvest, põhiliselt maksumaksja rahaga muidugi). Vilmsi sihtasutusele rah akandmine ON Keskerakonna toetamine. Miks Äripäev seda selget lauset oma lehes ei avaldanud, ma ei tea.
Nagu ikka ei saa seadusega Keskerakonna kraesse hakata, kuna juriidiliselt on suudetud Kesknädala ajaleht Keskerakonnast lahus hoida. Sama moodi ei suudetud ju tõestada, et K-Kohuke on Keskerakonna reklaam ja et Kruuda selle kuluga Keskerakonda toetas. Äripäevale võiks teha kummarduse, et esimest korda on nad suutnud midagi sellist faktilist välja koukida, kuid ma kahtlustan, et neile see info siiski tilgutati täispaketina ja nende enda uurimistööd on seal taga vähe. Loodan, et eksin selles.
Vilmis sihtasutus toetas muuseas hiljuti ka mind - kirjutas minust oma loos positiivse lause, et minu esinemist Riigikogus saatis aplaus. Tõsi, ülejäänu on ilmselt nende nägemus satiirilisest solvamisest, niiet ma neile selle eest midagi võlgu ei ole, kuid ühelauselise PR-i nad siiski tegid. Tasuta.
kolmapäev, 10. september 2008
Endiselt asja sees
Olen juba mitu päeva lossis, aga alles nüüd saan blogisse kirjutama hakata, kuna paroolid olid suvega kaotsi läinud. Tegelikult muidugi ei olnud, olin nad ise sahtlisse pannud, kuid hetkeks suutsin juba blogiga hüvasti jätta mõttes. Vaatasin ka Ennu kahtlustavalt korraks, kuid süüdistama õnneks ei hakanud ja varsti leidsingi sahtlist õige paberi.
Keskerakond ei väsi mu promomisest ja tänud neile, iga artikkel tähendab valimistel mitut häält. Hoolimata, et ma olen lahkunud nende erakonnast juba iidamast ajast, pühendavad nad mulle oma ajalehes endiselt suuri pindu. Muidugi mitte koos kiitustega, kuid eks see olekski veidi palju soovida. Oma seisukohad ma ütlesin saalis puldist maha ja kordasin täna veel meediale üle. Ükskõik mis nad minu kohta ka ei kirjutaks, siiski peaks nüüd ka Kesknädala lugejatel selge olema, et sellest august lihtsalt (ja puhtalt) välja ei saa. Aga sellega on nagu tänaval asja sisse astumisega, ega kedagi teist peale enda süüdistada ei ole, tuleb jalge ette vaadata.
Veidi ka väiksematest teemadest kui riigijuhtimine - olen noort Jaak Jusket ammu mõttes kiitnud asjaliku linna tegevuste jälgimise eest, aga nüüd pean ma ka kirjalikult tal kätt suruma. Nimelt väga tasakaaluka seisukohavõtu eest mošee rajamise kohta Tallinnasse. Tegemist on väga valgustatud katoliiklasega (või vähemalt nii on mulle tema usust mulje jäänud). Kindlasti tuleb kuskilt nüüd rünnak, et poiss valmistub valimisteks ja püüab moslemite hääli. Kui peaks tulema, siis naerame siin blogis koos.
Keskerakond ei väsi mu promomisest ja tänud neile, iga artikkel tähendab valimistel mitut häält. Hoolimata, et ma olen lahkunud nende erakonnast juba iidamast ajast, pühendavad nad mulle oma ajalehes endiselt suuri pindu. Muidugi mitte koos kiitustega, kuid eks see olekski veidi palju soovida. Oma seisukohad ma ütlesin saalis puldist maha ja kordasin täna veel meediale üle. Ükskõik mis nad minu kohta ka ei kirjutaks, siiski peaks nüüd ka Kesknädala lugejatel selge olema, et sellest august lihtsalt (ja puhtalt) välja ei saa. Aga sellega on nagu tänaval asja sisse astumisega, ega kedagi teist peale enda süüdistada ei ole, tuleb jalge ette vaadata.
Veidi ka väiksematest teemadest kui riigijuhtimine - olen noort Jaak Jusket ammu mõttes kiitnud asjaliku linna tegevuste jälgimise eest, aga nüüd pean ma ka kirjalikult tal kätt suruma. Nimelt väga tasakaaluka seisukohavõtu eest mošee rajamise kohta Tallinnasse. Tegemist on väga valgustatud katoliiklasega (või vähemalt nii on mulle tema usust mulje jäänud). Kindlasti tuleb kuskilt nüüd rünnak, et poiss valmistub valimisteks ja püüab moslemite hääli. Kui peaks tulema, siis naerame siin blogis koos.
esmaspäev, 4. august 2008
Kulka vs maailm
Maailmas on nii, et kui tahad midagi näha, siis pole vaja muud kui piisavalt kaua elada - varem või hiljem jääb soovitu silma. Piisas mul vaid üle seitsme aastakümne otsivalt ringi vaadata, kui leidsingi internetist Jürgen Ligi arvamuse, millega pea täies mahus nõus olen. Lugege ka. Soga on palju, igasugu veidraid sõnamänge jne, aga seal on sisu sees! Ärge ainult käega lööge kui kohe aru ei saa. Minge vajadusel lõigu algusesse ja proovige uuesti. Minul kulus ka palju kordi. Õnneks on lõpus kokkuvõte, seda saab keerulisemate kohtadega kõrvutada.
Igatahes asun selles kulka ja meedia sõjas pigem meedia poolele. Esiteks seetõttu, et nad esindavad suuresti tervet mõistust ning teiseks seetõttu, et nad ei lahmi. Justnimelt, lugesite õigesti! Süüdistatakse neid muidugi kõiges, aga tegelikult nad vaid tõid välja faktid ning küsisid kommentaare. Ei olnud kultuuriasjus pädevad ja küsisid valedelt inimestelt? Vastupidi! Majandusjakirjanik oli vägagi pädev just oma alal ja küsis just õigetelt inimestelt, kes paraku olid ehk veidi ebakompetentsed, kuid vast seetõttu andisid ka asjast sellise pildi, nagu tegelikult kulisside taga on.
Minu (loodetavasti mitte ajutine) lugupidamine, ajakirjanikud ja Jürgen Ligi!
Igatahes asun selles kulka ja meedia sõjas pigem meedia poolele. Esiteks seetõttu, et nad esindavad suuresti tervet mõistust ning teiseks seetõttu, et nad ei lahmi. Justnimelt, lugesite õigesti! Süüdistatakse neid muidugi kõiges, aga tegelikult nad vaid tõid välja faktid ning küsisid kommentaare. Ei olnud kultuuriasjus pädevad ja küsisid valedelt inimestelt? Vastupidi! Majandusjakirjanik oli vägagi pädev just oma alal ja küsis just õigetelt inimestelt, kes paraku olid ehk veidi ebakompetentsed, kuid vast seetõttu andisid ka asjast sellise pildi, nagu tegelikult kulisside taga on.
Minu (loodetavasti mitte ajutine) lugupidamine, ajakirjanikud ja Jürgen Ligi!
kolmapäev, 30. juuli 2008
Näitlejate majoneesireisid
Kuluhüvitiste teema on taas kuum. Kaudselt. Sest mis muud see "kulka" toetus turismiks on - mõeldud asja ette, kulutatud mõnulemiseks. See on täpselt sama lugu ju, mis meie, riigikogu liikmete tsekkidega. Kas majonees võib olla esinduskulu? Minu puhul oli, kuna serveerisin seda Hiina saadikule ja tema naisele Eesti rahvusliku köögi osana. Sama moodi võib ka kauge reis olla nii kultuurile vajalik kulu kui ka tavaosa perekond Kanguri pere-eelarvest.
Mäletan, et Elmo Nüganen käis enne tüki Ronk lavale toomist koos kogu trupiga Itaalias vaatamas Giorgio Strehleri lavastust. Suurepärane! Olen kindel, et rahva teatrielamus oli selle võrra kvaliteetsem, et näitlejad olid ise näinud kuidas commedia delll’arte täpselt käib. Oli etenduse plaan, leiti raha, viidi ellu!
Aga meil Riigikogus, kinos ja lavalaudadelgi on paraku ka teistsuguseid inimesi. Kurvastan koos meediaga, et kultuurivõimetu minister on lasknud sellel sinna areneda ning et Riigikogu esimehel ei käi saalist jõud piisavalt üle. Samas - ise me (rahvas meid, meie oma juhid) sellised valisime.
Mäletan, et Elmo Nüganen käis enne tüki Ronk lavale toomist koos kogu trupiga Itaalias vaatamas Giorgio Strehleri lavastust. Suurepärane! Olen kindel, et rahva teatrielamus oli selle võrra kvaliteetsem, et näitlejad olid ise näinud kuidas commedia delll’arte täpselt käib. Oli etenduse plaan, leiti raha, viidi ellu!
Aga meil Riigikogus, kinos ja lavalaudadelgi on paraku ka teistsuguseid inimesi. Kurvastan koos meediaga, et kultuurivõimetu minister on lasknud sellel sinna areneda ning et Riigikogu esimehel ei käi saalist jõud piisavalt üle. Samas - ise me (rahvas meid, meie oma juhid) sellised valisime.
laupäev, 19. juuli 2008
Tehke armastust, mitte sõda!
Veel enne suure suve algust arvasin, et riigikogu liige (kes ju suvel ei puhka) võiks töötada blogis. Minu ideest võeti kohe kinni, kuid konstruktiivse debati asemel algas jube lahmimine. Ei avaldata mitte oma arvamust vaid võisteldakse kes keda peenemalt ning sõnaosavamalt solvab. Jürgen Ligist ei ole mõtet rääkidagi, tema ongi selline, suudab ka suusõnal sappi pritsida, mitte ainult veebis. Aga teised! Saalis kui tallekesed, koridoris naeratavad teineteisele, suruvad kättki! Ja siis, üksi oma kodulehel, rõkkab õel naer ning kui piimakiri triikraua alt ilmuvad ilged sõnad.
Tuleb muidugi tunnistada, et meediale mölalõuad meeldivad. Kui midagi öelda ei ole, siis õige meediamees ei vaiki, vaid murrab ikka uudisruumi. Siiski püüan näidata head eeskuju ning siinkohal ei järgne ühtegi solvangut. Lähen teen parem päevaga midagi mõistlikku.
Tuleb muidugi tunnistada, et meediale mölalõuad meeldivad. Kui midagi öelda ei ole, siis õige meediamees ei vaiki, vaid murrab ikka uudisruumi. Siiski püüan näidata head eeskuju ning siinkohal ei järgne ühtegi solvangut. Lähen teen parem päevaga midagi mõistlikku.
reede, 11. juuli 2008
Hundisilmal seda va krõbisevat ikka jagub
Alles see oli kui Hr Savisaar informeeris avalikkust oma puhkuseplaanidest ning üle keskmise kelmikast kirjanduse valikust selleks perioodiks oma öökapil. Paljud naljahambad muidugi vangutasid pead ning ilkusid, et ei tea kas ka Vilja kaasa läheb - on ta ju ise ka tunnitsanud, et see kooselu on juba kitsaks jäänud. Aga vaata! Kohe järgnes pildiga tõestatud uudis, et mõlemat, hii härrat kui prouat on nähtud kodu lähedl valesti parkimas. Läheb põnevamaks, onju? Kaasas on raamat, naine ning sellega ei piirduta! Veel keegi kolmas, kes poes käib ja teenindab! Ilmselt siis autojuht või Hr Jõgeva. Kinky, nagu ameeriklased tavatsevad öelda!
Mis on võimsast elust veel puudu? Raha muidugi! Ma ei oleks seda posti hakanud kirjutama, kui täna poleks selgunud laekumised parteikassasse, miljonist kolmandik taas perre tõmmatud. Tulemas on ilus puhkus.
Tõsiselt rääkides aga tekkis mul aga mõte, et paljud inimesed ei oska üldse perspekiivi panna, et kui suur summa on 360 000 krooni parteikassas. Mina tean, et see on valimistevälisel ajal ning lisaks suvel päris suur summa, ehkki enne valimisi ei paistaks eriti kuidagi silma. Siiski ei ole ka mina jälginud kuidas üldised rahakogumise trendid on.
Postimees! Kelle asi on, Laanet andis 11365 krooni??? Kirjutage uudis perspektiiviga, koos graafikuga, et millised parteid ja kui palju on viimastel kuudel kogunud!!! Mis pressiteadete äratrükkimise komme see on! Kas teil on suvel toimetuses nii kiire, et ei ole mahti veidi töödki teha? See oleks ülevaatlik ja kena uudis, mida saaks avaldada igal kuul koos graafikuga, kui alguses veidi väljavõtteid teha. Võtke koguni ajalooga kuni pool aastat enne eelmiseid valimisi ja pange lehte. Ilmekas pilt saaks olema.
Lähen nüüd taas muru niitma. Kena suve teilegi, lugejad!
Mis on võimsast elust veel puudu? Raha muidugi! Ma ei oleks seda posti hakanud kirjutama, kui täna poleks selgunud laekumised parteikassasse, miljonist kolmandik taas perre tõmmatud. Tulemas on ilus puhkus.
Tõsiselt rääkides aga tekkis mul aga mõte, et paljud inimesed ei oska üldse perspekiivi panna, et kui suur summa on 360 000 krooni parteikassas. Mina tean, et see on valimistevälisel ajal ning lisaks suvel päris suur summa, ehkki enne valimisi ei paistaks eriti kuidagi silma. Siiski ei ole ka mina jälginud kuidas üldised rahakogumise trendid on.
Postimees! Kelle asi on, Laanet andis 11365 krooni??? Kirjutage uudis perspektiiviga, koos graafikuga, et millised parteid ja kui palju on viimastel kuudel kogunud!!! Mis pressiteadete äratrükkimise komme see on! Kas teil on suvel toimetuses nii kiire, et ei ole mahti veidi töödki teha? See oleks ülevaatlik ja kena uudis, mida saaks avaldada igal kuul koos graafikuga, kui alguses veidi väljavõtteid teha. Võtke koguni ajalooga kuni pool aastat enne eelmiseid valimisi ja pange lehte. Ilmekas pilt saaks olema.
Lähen nüüd taas muru niitma. Kena suve teilegi, lugejad!
esmaspäev, 7. juuli 2008
Täna sööme kommi ja homme sööme kommi
Kuna muru kasvab suvilas aeglaselt, siis on vahel mahti ka kirjutada. Oleks ainult millest kirjutada.
Ansip ei leia, et Riigikogu peaks hakkama vene piirileppe preambulat läbi vaatama. No seda on hea teada, kuid mingil juhul ei peaks arvama, et Ansip nüüd see otsustaja on, et mida Riigikogu arutab ja mida mitte. Meil on hetkel (mitte)puhkus ja kui vaja, siis koguneme erakorralisele ja arutame kasvõi Ansipi enda pädevust, peambulatest rääkimata.
Sisuliselt on see piirilepingule lisatud vidin muidugi nõme nipp, mida meiesugune riik võiks ninanipsuna mängida mõnele endast väiksemale riigile, kuid Venemaale oli solvang seda suurem. Tõsi, preambula ei muuda lepingu sisu, kuid seda tunnustades tunnustaks Venemaa üht-teist muud, mida tal ei olnud plaanis selle lepinguga tunnustada. See oleks nagu siis, kui lähed poest kommi ostma ja kui maius on kaalutud-pakitud teatab müüjatädi, et ainult lollid ostavad komme. Kommitehingut see ei puuduta, kuid kui sa nüüd raha ulatad, siis sa ikkagi kaudselt aktsepteerid, et oled loll või midagi. Piirilepingu puhul oli veel nii, et müüjatädi oli eelnevalt ligi 10 aastat luninud, et palun osta minult kommi, annan pooled kommid veel poolmuidu lisaks. Ainult osta!
No ja tegelikult oli ka kommiostja kviitungile juba allkirjagi ära pannud, kui müüjamutt suu lahti tegi...
Rohkem nagu polegi midagi Riigikogusse puutuvat kirjutada. Keskerakonna juhtkonna alkoholilembusest kirjutan siis, kui hakkab selguma, et Peeter Võsa täis peaga autoroolimise eest partei poolt karistada ei saagi. Muidu ikka otsustab sealne "au"kohus inimeste saatuse üle isegi siis kui nad juba organisatsioonist lahkunud on. Saame näha kas ja kuidas telemees selle mõõga eest pääseb.
Ansip ei leia, et Riigikogu peaks hakkama vene piirileppe preambulat läbi vaatama. No seda on hea teada, kuid mingil juhul ei peaks arvama, et Ansip nüüd see otsustaja on, et mida Riigikogu arutab ja mida mitte. Meil on hetkel (mitte)puhkus ja kui vaja, siis koguneme erakorralisele ja arutame kasvõi Ansipi enda pädevust, peambulatest rääkimata.
Sisuliselt on see piirilepingule lisatud vidin muidugi nõme nipp, mida meiesugune riik võiks ninanipsuna mängida mõnele endast väiksemale riigile, kuid Venemaale oli solvang seda suurem. Tõsi, preambula ei muuda lepingu sisu, kuid seda tunnustades tunnustaks Venemaa üht-teist muud, mida tal ei olnud plaanis selle lepinguga tunnustada. See oleks nagu siis, kui lähed poest kommi ostma ja kui maius on kaalutud-pakitud teatab müüjatädi, et ainult lollid ostavad komme. Kommitehingut see ei puuduta, kuid kui sa nüüd raha ulatad, siis sa ikkagi kaudselt aktsepteerid, et oled loll või midagi. Piirilepingu puhul oli veel nii, et müüjatädi oli eelnevalt ligi 10 aastat luninud, et palun osta minult kommi, annan pooled kommid veel poolmuidu lisaks. Ainult osta!
No ja tegelikult oli ka kommiostja kviitungile juba allkirjagi ära pannud, kui müüjamutt suu lahti tegi...
Rohkem nagu polegi midagi Riigikogusse puutuvat kirjutada. Keskerakonna juhtkonna alkoholilembusest kirjutan siis, kui hakkab selguma, et Peeter Võsa täis peaga autoroolimise eest partei poolt karistada ei saagi. Muidu ikka otsustab sealne "au"kohus inimeste saatuse üle isegi siis kui nad juba organisatsioonist lahkunud on. Saame näha kas ja kuidas telemees selle mõõga eest pääseb.
teisipäev, 1. juuli 2008
Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011, lühidalt
Valitus tegi nüüd kava, kus väidavad, et on 9 mõõdetavat punkti. "Mõõdetav" siiski ei tähenda, et nad seal midagi olulist ka mõõta kavatseks. Käisin kava kiirelt läbi, nagu ikka on soe õhk ja tegevused umbes pooleks. Tumedalt tõin välja punktid, mis ei ole tegevuses ja kvaliteedis mõõdetamatu plära, ehkki ei ole ka mingid eriti mõõdetavad majandusmeetmed. Loodan, et aitan selles segases kavas orienteeruda.
1. kava väljatöötmine
2. kava väljatöötamine
3.1 Kaubandustööstuskoda võiks teha midagi euroraha eest
3.2 EASi välisesinduses ettevõtjale töökoha (ekspordiinkubaatori) võimaluse pakkumine, mis sisaldaks nii töövahendeid, nõustamist ja mentorlust ning ligipääsu infomaterjalidele ja kontaktidele.
4.1 kavade koostamine
4.2 Maareservi seaduse muutmine võimaldamaks riigil rentida pikaajaliselt maad investoritele, kes soovivad teha olulist (alates kokku lepitud investeeringu mahust) investeeringut tootmisüksuse rajamiseks.
4.3 paindliku toetuste kombineerimise ja pakkumise võimaluse loomine
5. võrgustike arendamine ja toetamine
6. väikeettevõtlust vähem kontrollimine
7. ööseks tuled kustu valitsuse hoonetes (sic!) ja sellele tegevusele eesmärkide seadmine
8.1 Tallinna linnas lennujaama, reisirongiliiklust ja kohalikku ühistransporti (sh rööbastransporti) ühendava ühistranspordi keskuse rajamine (näiteks Ülemiste piirkonda).
8.2 arendamine ja kvaliteedi tõstmine
9.1. paindliku komponendi rakendamine kohanemise hõlbustamiseks
9.2 osakaalu suurendamine ilma vahenditeta
9.3 Tasemeõppe erisoodustusmaksust vabastamine.
9.4 täiendavate meetmete väljatöötamine
9.5 Ettevõtjate ettepanek: kõigile osalise õppemaksu kehtestamine
10 Ettevõtete kaasamine neid puudutavas õppetöö osas, praktika võimaldamine firmades
11 karjäärinõustamise rakendamine
12 See Reformi hull idee, mis Pentus üksvahe välja käis
13.1 Teatud ametigruppide rotatsiooni käivitamine
13.2 Töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks maksusoodustuste rakendamine nendele ettevõtetele, kus tagatakse väikelaste vanematele lapsehoiu teenus tööandja poolt (nt lastetuba ettevõtte ruumides jms).
13.3 Naiste tööhõive jätkuvaks tõstmiseks naiste (osalise) töötamise võimaldamine vanemahüvitise saamise perioodil hüvitise suuruses kaotamata.
Isegi tumendatult esitatu ei veena, et meil nüüd selle najal hakkaks majandus õitsema, kuid eks kava on alles algusjärgus, ehk mõtlevad omale veel midagi välja, et veidi oma olemasolu põhjendada. Kavas on ju palju kavasid välja töötada, ehk mõni neistki on asjalik.
PS. Ma ei usu, et isegi boldidest viiakse ellu punkte, mis ei oma rahakat huvigruppi või omavad ilmseid vastaseid - 8.1, 9.5, 13.3
1. kava väljatöötmine
2. kava väljatöötamine
3.1 Kaubandustööstuskoda võiks teha midagi euroraha eest
3.2 EASi välisesinduses ettevõtjale töökoha (ekspordiinkubaatori) võimaluse pakkumine, mis sisaldaks nii töövahendeid, nõustamist ja mentorlust ning ligipääsu infomaterjalidele ja kontaktidele.
4.1 kavade koostamine
4.2 Maareservi seaduse muutmine võimaldamaks riigil rentida pikaajaliselt maad investoritele, kes soovivad teha olulist (alates kokku lepitud investeeringu mahust) investeeringut tootmisüksuse rajamiseks.
4.3 paindliku toetuste kombineerimise ja pakkumise võimaluse loomine
5. võrgustike arendamine ja toetamine
6. väikeettevõtlust vähem kontrollimine
7. ööseks tuled kustu valitsuse hoonetes (sic!) ja sellele tegevusele eesmärkide seadmine
8.1 Tallinna linnas lennujaama, reisirongiliiklust ja kohalikku ühistransporti (sh rööbastransporti) ühendava ühistranspordi keskuse rajamine (näiteks Ülemiste piirkonda).
8.2 arendamine ja kvaliteedi tõstmine
9.1. paindliku komponendi rakendamine kohanemise hõlbustamiseks
9.2 osakaalu suurendamine ilma vahenditeta
9.3 Tasemeõppe erisoodustusmaksust vabastamine.
9.4 täiendavate meetmete väljatöötamine
9.5 Ettevõtjate ettepanek: kõigile osalise õppemaksu kehtestamine
10 Ettevõtete kaasamine neid puudutavas õppetöö osas, praktika võimaldamine firmades
11 karjäärinõustamise rakendamine
12 See Reformi hull idee, mis Pentus üksvahe välja käis
13.1 Teatud ametigruppide rotatsiooni käivitamine
13.2 Töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks maksusoodustuste rakendamine nendele ettevõtetele, kus tagatakse väikelaste vanematele lapsehoiu teenus tööandja poolt (nt lastetuba ettevõtte ruumides jms).
13.3 Naiste tööhõive jätkuvaks tõstmiseks naiste (osalise) töötamise võimaldamine vanemahüvitise saamise perioodil hüvitise suuruses kaotamata.
Isegi tumendatult esitatu ei veena, et meil nüüd selle najal hakkaks majandus õitsema, kuid eks kava on alles algusjärgus, ehk mõtlevad omale veel midagi välja, et veidi oma olemasolu põhjendada. Kavas on ju palju kavasid välja töötada, ehk mõni neistki on asjalik.
PS. Ma ei usu, et isegi boldidest viiakse ellu punkte, mis ei oma rahakat huvigruppi või omavad ilmseid vastaseid - 8.1, 9.5, 13.3
Mäe otsas, muutusteta
Sain just e-maili, et miks ma nii vähe kirjutan. Asi selles, et püüan kajastada siin elu Riigikogus, seda inimestele veidigi lähemale tuua. Püüan anda õukonnaintriigidest ning mõnede sündmuste tagamaadest adekvaatsemat pilti, kui meedia ja parteilased seda teevad. Paraku ei juhtu suvel Riigikogus midagi ning nii peangi suve kulutama veidi igavamatele teemadele, näiteks Sarapuule ja muudele molkustele.
Näiteks kas teadsite, et Tamkivi umbusalduse üks põhjuseid oli see, et ta tahtis Sarapuule trahvi teha tema majalobudiku ikka veel ebaseadusliku püstiseismise eest? No mina ei tea, võib-olla ta tegigi trahvi, mul ei ole hetkel seda kuskilt välja uurida. Aga siin õukonnas võetakse selliseid asju isikliku solvanguna. 101 on kõik võrdsed vaid ametlikult. Tegelikult pead sa teadma kellele võid karistamatult trahvi teha ja kellele mitte.
Või siis Vilja, kes laenab raha eraisikutelt ja ei ütle kes andis. Ma tean Järvamaal ühte meest kes on poe kõrval kogu aeg purjus ja kui ta naine küsib, et kust raha said, kas varastasid, siis teatab mees, et ei, laenasin. Ja ei ütle kellelt laenas! Naisele jäävad omad kahtlused, küla sosistab, et midagi ei või laokile enam jätta, aga tõestada ei saa midagi. Ja äkki laenaski! Samas - see poe kõrval mees ei mõjuta kuidagi Eesti elu. Kui ta mõjutaks, siis ma arvan, et ta peaks nii naisele kui avalikkusele täpselt ütlema kes ja miks talle laenas.
Vilja õnneks muidugi lubas valiaega kohtudes neile personaalselt öelda.
Näiteks kas teadsite, et Tamkivi umbusalduse üks põhjuseid oli see, et ta tahtis Sarapuule trahvi teha tema majalobudiku ikka veel ebaseadusliku püstiseismise eest? No mina ei tea, võib-olla ta tegigi trahvi, mul ei ole hetkel seda kuskilt välja uurida. Aga siin õukonnas võetakse selliseid asju isikliku solvanguna. 101 on kõik võrdsed vaid ametlikult. Tegelikult pead sa teadma kellele võid karistamatult trahvi teha ja kellele mitte.
Või siis Vilja, kes laenab raha eraisikutelt ja ei ütle kes andis. Ma tean Järvamaal ühte meest kes on poe kõrval kogu aeg purjus ja kui ta naine küsib, et kust raha said, kas varastasid, siis teatab mees, et ei, laenasin. Ja ei ütle kellelt laenas! Naisele jäävad omad kahtlused, küla sosistab, et midagi ei või laokile enam jätta, aga tõestada ei saa midagi. Ja äkki laenaski! Samas - see poe kõrval mees ei mõjuta kuidagi Eesti elu. Kui ta mõjutaks, siis ma arvan, et ta peaks nii naisele kui avalikkusele täpselt ütlema kes ja miks talle laenas.
Vilja õnneks muidugi lubas valiaega kohtudes neile personaalselt öelda.
reede, 27. juuni 2008
Sarapuust kirjutamine on mulle puhkus
Mina niidan oma muru ise ja naudin seda. Minu noorusajal oli paljudes peredes kits, kes peale piima andmise ja murupinna mõnusalt sile hoidis. Keskerakond on aga kitsest hoopis kärneri teinud.
Muidugi on jutt jälle vanast kolleegist Arvo Sarapuust, kes on meil maaelu komisjoni liige. Nad peaks tegelema sellega, et keegi avaliku huvi vastaselt majalobudikke Satoili maa peal ei hoiaks. Aga näe, komisjoni liige käib pea püsti ja aina ülbitseb.
Kõik arvavad muidugi, et minu pahameele põhjuseks on tema pidevad kurjad teod minu isiku suhtes, aga tegelikult see nii ei ole. No võib-olla on ka, aga see ei puutu asjasse. Mind häirib hoopis uue musta augu tekkimine meie poliitikataevasse. See käis jube kähku. Astus minu toonasesse erakonda vaid mõni kuu enne valimisi ning pandi kohe nimekirjas vanadest liikmetest ettepoole nimekirjas ning nüüd istub, vihkab ja nõuab bussidotatsioonide tõstmist. Tal on jah ka bussifirma, naine ju Paide linnapea.
Sain nüüd ära öeldud. Ma kirjutan temast lähiajal veel, sest mul on peas tekkinud vandenõuteooria, et just tema oli ka keskkonnaministri ülepeakaela umbusaldamise taga, aga pean paari tegelase käest veel tausta uurima. See ei ole lihtne, kuna meil on maja täiesti tühi, ehkki puhkuseid ei pidanud ju olema.
Muidugi on jutt jälle vanast kolleegist Arvo Sarapuust, kes on meil maaelu komisjoni liige. Nad peaks tegelema sellega, et keegi avaliku huvi vastaselt majalobudikke Satoili maa peal ei hoiaks. Aga näe, komisjoni liige käib pea püsti ja aina ülbitseb.
Kõik arvavad muidugi, et minu pahameele põhjuseks on tema pidevad kurjad teod minu isiku suhtes, aga tegelikult see nii ei ole. No võib-olla on ka, aga see ei puutu asjasse. Mind häirib hoopis uue musta augu tekkimine meie poliitikataevasse. See käis jube kähku. Astus minu toonasesse erakonda vaid mõni kuu enne valimisi ning pandi kohe nimekirjas vanadest liikmetest ettepoole nimekirjas ning nüüd istub, vihkab ja nõuab bussidotatsioonide tõstmist. Tal on jah ka bussifirma, naine ju Paide linnapea.
Sain nüüd ära öeldud. Ma kirjutan temast lähiajal veel, sest mul on peas tekkinud vandenõuteooria, et just tema oli ka keskkonnaministri ülepeakaela umbusaldamise taga, aga pean paari tegelase käest veel tausta uurima. See ei ole lihtne, kuna meil on maja täiesti tühi, ehkki puhkuseid ei pidanud ju olema.
kolmapäev, 18. juuni 2008
Keegi ei kaitse mind oravate eest
Kesknoored kinkisid Riigikogu liikmetele vihmavarje, kaitseks oravate eest. Mina jäin ilma, ilmselt ainsa mittereformikana. No neil on muidugi see Toobali teooria, et ma olengi Reformist. Väga ebaviisakas neist muidugi, nii väiklane. Siret Kotka vaatas mind, kuid ei öelnud midagi. Siiski lugesin tema pilgust: "Blogi eest!".
Jaanipäevaeelne rahunemine saalis
Olen elus läbinud paar meediakoolitust ning veendunud, et poliitikule on halb kuulsus parem kui kuulsusetus. Seepärast ei saa ma kuidagi Rahvaliitu taas hukka mõista ning jälgin neid distantsilt vaikse kiitusega.
Kui eelmisel nädalal junditi kõik koos, siis näha oli sellest ainult Keskerakonna osa. Kõneles Seppik, otsustas Keskerakonna fraktsioon jne. Rahvaliidu magamata ööd jäid kõik meedias märkamata. Ehkki suht noored, et ole mu ees istujad enam kahekümnesed ning selline ohverdus oma magamisrütmis võib tervisele mõjuda veel terve järgmise nädala. Niisiis otsustas Rahvaliit ka oma meediakajastused sisse kasseerida ning tegid eila lõppu veel öö jagu oma juntimist. Täitsa iseenda oma!
Küll Seppik turtsus ja Kesk kiitis isegi palgajäätumised suure vihaga heaks. Aga päästa ei olnud enam midagi. Kajastused meedias olid juba alanud ning täna sai ka Rahvaliit relvad maha panna. Mis seal enam juntida, kui juba kirutavad, ehk nagu nad ise nimetavad, diskussioon on alanud. Au pressiesindaja Manuelale! Neiu on Rahvaliidus head tööd teinud.
Järgmistel valimistel võtan võib-olla ta oma tiimi. Kui ta tuleb, sest ilmselt läheb kaduva partei paremate pärlite peale kõva pakkumine enne valimisi lahti. Manuela, ma tean sa loed seda - minu assistendi töökoht (kui need Riigikokku luuakse) igatahes ootab sind.
Kui eelmisel nädalal junditi kõik koos, siis näha oli sellest ainult Keskerakonna osa. Kõneles Seppik, otsustas Keskerakonna fraktsioon jne. Rahvaliidu magamata ööd jäid kõik meedias märkamata. Ehkki suht noored, et ole mu ees istujad enam kahekümnesed ning selline ohverdus oma magamisrütmis võib tervisele mõjuda veel terve järgmise nädala. Niisiis otsustas Rahvaliit ka oma meediakajastused sisse kasseerida ning tegid eila lõppu veel öö jagu oma juntimist. Täitsa iseenda oma!
Küll Seppik turtsus ja Kesk kiitis isegi palgajäätumised suure vihaga heaks. Aga päästa ei olnud enam midagi. Kajastused meedias olid juba alanud ning täna sai ka Rahvaliit relvad maha panna. Mis seal enam juntida, kui juba kirutavad, ehk nagu nad ise nimetavad, diskussioon on alanud. Au pressiesindaja Manuelale! Neiu on Rahvaliidus head tööd teinud.
Järgmistel valimistel võtan võib-olla ta oma tiimi. Kui ta tuleb, sest ilmselt läheb kaduva partei paremate pärlite peale kõva pakkumine enne valimisi lahti. Manuela, ma tean sa loed seda - minu assistendi töökoht (kui need Riigikokku luuakse) igatahes ootab sind.
teisipäev, 17. juuni 2008
Riigikogust kirjutan kui on mida kirjutada
Riigikogus on olnud kiire päev, aga rahvast see vaevalt eriti huvitab, tavaline juntimine ja nädala lõpuks punased silmad. Seepärast ma ei peatu eelarvemängudel vaid lähen kohe asja juurde - minu üürnikud on taas fookuses. Nimetasin neid kuidas ma nimetasin, viga tuli ikka sisse kui teatasin, et v-sõna tähendab vallaslast. Loomulikult ma ei mõelnud üürnikele seda näkku öeldes, et nad on vallaslapsed. See oli lihtsalt tagantjärgi õelutsemine, kuna närv oli ikka väga püsti. No ja seal viga sisse tuligi. Tunnistan, et Riigikogu liige ei tohi rääkida mis esmalt pähe tuleb ja ega ma seda ka ülejäänud rahvale ei soovitaks. Te oleks pidanud nägema mis näoga Vilja mu põhjendusi kuulas kuni mul lõpuks sõnad takerduma hakkasid. Järsku sain ma aru kui palju on ruumis inimesi, kelle vanemad ja lapsed on teistes peredes ning et olin solvanud neid kõiki, ehkki tahtsin vaid põhjendada miks ma üürilisi verbaalselt tuuseldasin. Ütleme, et napilt ei tulnud kohtuasja, ühe mehe Vilja juba pani nii paika.
Aga selle üürnikepere teema on väga sarnane SMSlaenutemaatikale, mis hetkel aktuaalne, ainult üüril ei ole intressi. Selline teadlik tarbimine ja käegalöömine on aina kasvav. Karjun, et kiusatakse ja ühiskond asub minu poole. Probleemiks ei ole mitte ühiskonna heatahtlikus vaid võimetus hinnata, kas hädaline on tõesti puuetega laps, kes on helistanud kogemata Elioni tasulisele liinile, või kainelt arvestav inimene, kes erinevate tagasimakse lubadustega omale hüvesid kokku kühveldab. Ja nii tekibki see veider rindejoon teenuste pakkumise ja tarbimise vahel, kus alatuid on mõlemal poolel. Kergendusega lugesin ettevõtjate lehest, et Credit24 ei olegi SMS laen*, võtke inimesed seda siis julgesti ja makske üür ära!
Üleskutsega riigi võimsam poliitik soojale maale saata ma ei ühine, aga hr Jaan Õmblus võiks küll veidi viidatud sihtkohtades reisida ning näha mis juhtub, kui majandusseaduseid nii nagu advokaat riigiseaduseid väänama hakata.
* - tegelikult on infoprotokolli järgi laenude rühmitamine...värdjalik no ei tule head sõna keelele.
Aga selle üürnikepere teema on väga sarnane SMSlaenutemaatikale, mis hetkel aktuaalne, ainult üüril ei ole intressi. Selline teadlik tarbimine ja käegalöömine on aina kasvav. Karjun, et kiusatakse ja ühiskond asub minu poole. Probleemiks ei ole mitte ühiskonna heatahtlikus vaid võimetus hinnata, kas hädaline on tõesti puuetega laps, kes on helistanud kogemata Elioni tasulisele liinile, või kainelt arvestav inimene, kes erinevate tagasimakse lubadustega omale hüvesid kokku kühveldab. Ja nii tekibki see veider rindejoon teenuste pakkumise ja tarbimise vahel, kus alatuid on mõlemal poolel. Kergendusega lugesin ettevõtjate lehest, et Credit24 ei olegi SMS laen*, võtke inimesed seda siis julgesti ja makske üür ära!
Üleskutsega riigi võimsam poliitik soojale maale saata ma ei ühine, aga hr Jaan Õmblus võiks küll veidi viidatud sihtkohtades reisida ning näha mis juhtub, kui majandusseaduseid nii nagu advokaat riigiseaduseid väänama hakata.
* - tegelikult on infoprotokolli järgi laenude rühmitamine...
esmaspäev, 16. juuni 2008
Jäljed lumel või kõvakettal
Rahvaliidukatest on saanud peamised arupärijad, ka tänane tööpäev tundub nende soolona. Siiski on nad imelikud küsimused enda jälitamise kohta tahaplaanile surunud ning tänast uurimist Järvamaa koolide kohta võiks nimetada lausa asjalikuks. Või siis see ainult tundub mulle, kuna see on ka minu piirkond. Aga no kaua sa küsid enda jälitajatelt, et kas nad parasjagu jälitavad ning mis vastust peale "ei" saabki nii küsides oodata?
Veidral kombel on nüüd, kui Rahvaliit on läinud uute kontide kallale, selgumas, et paljud nende vanad hädaldamised ei olnudki päris tühja koha pealt. Nimelt ei oska mobiilifirmad öelda, et kuhu kadusid pealtkuulatud kõnede logifailid.
Ma olen paranoiline inimene. Ei peaks mulle seda ette heitma, kuna elatud elu ei ole mulle andnud ühtegi tagasilööki selle tõttu, et ma ei uskunud kogu aja mis mulle räägiti. Mina ei usu, et juhusejumal on kolmekordselt pime ja kustutas logifailid kogemata kõigi kolme operaatori serveritest. Ja ärge hakakegi peale jutuga, et mis see vanamees logifailidest teab! Mu oma poiss töötab Tallinnas IT miljonärina ja tehnikast teadsin palju juba vene ajal, kui teda kasvatasin. Logifailid ei kustu ise.
Riigikogu kohvikus kuulsin kunagi kui Rahumägi praalis, et tema rusika löögitugevus on umbes poolteist tonni. Kui kõva mees peab olema, et nüüd nende logifailide asjus kord majja lüüa? Nii tema kui kapo teatavad kordamööda, et ebaseaduslik jälitustegevus on välistatud. Kas mehed ei võiks seda juttu ajada kuidagi usutavamalt, näiteks KOOS logifailidga?
Veidral kombel on nüüd, kui Rahvaliit on läinud uute kontide kallale, selgumas, et paljud nende vanad hädaldamised ei olnudki päris tühja koha pealt. Nimelt ei oska mobiilifirmad öelda, et kuhu kadusid pealtkuulatud kõnede logifailid.
Ma olen paranoiline inimene. Ei peaks mulle seda ette heitma, kuna elatud elu ei ole mulle andnud ühtegi tagasilööki selle tõttu, et ma ei uskunud kogu aja mis mulle räägiti. Mina ei usu, et juhusejumal on kolmekordselt pime ja kustutas logifailid kogemata kõigi kolme operaatori serveritest. Ja ärge hakakegi peale jutuga, et mis see vanamees logifailidest teab! Mu oma poiss töötab Tallinnas IT miljonärina ja tehnikast teadsin palju juba vene ajal, kui teda kasvatasin. Logifailid ei kustu ise.
Riigikogu kohvikus kuulsin kunagi kui Rahumägi praalis, et tema rusika löögitugevus on umbes poolteist tonni. Kui kõva mees peab olema, et nüüd nende logifailide asjus kord majja lüüa? Nii tema kui kapo teatavad kordamööda, et ebaseaduslik jälitustegevus on välistatud. Kas mehed ei võiks seda juttu ajada kuidagi usutavamalt, näiteks KOOS logifailidga?
reede, 13. juuni 2008
Riigikogus on reeded vabad - nalja jaoks
Uskumatult lõbus keskustelu on alanud Eesti blogides ja meedias minu isiku üle. Ilma mingi reaalse aluseta väidetakse, et ma olen Reformierakonnast. No kuulge! Õnneks, siiski, tunnistatakse, et ma olen Riigikogu liige. Samuti on näiteks vana sõber Toobal kindel, et ma ei ole Keskerakonnast. No kuulge, vähemalt neid kahte fakti ma ju kogu aeg rõhutangi. Toobal ise oli mu lahkumisavalduse rahuldamise juures, mis tal viga teada, et ma ei ole Keskerakonnast.
Lenk väidab, et pole võltsitud. Tuleb ikka klassijuhatajale helistada.
Muuseas mul on Keskerakonnaga siiski rahu. Seppik helistas enne ja ma seletasin talle kogu asja ära, et ma ei kavatse astuda Reformierakonda, et ma ei tule tagasi nende juurde kuni Arvo Sarapuu neil lõunapoolse Eesti kuningas on ja lähtuvalt eelnevast ma siiski kavatsen säilitada sõnavabaduse, mitte ei jää kohe vait kui Vilja või Ain kulmu kergitavad. Toobal las lahmib, noorel poisil ikka vaja pilti pääseda, aga vanemate meestega ma arvan, et me mõistame teineteist.
Lenk väidab, et pole võltsitud. Tuleb ikka klassijuhatajale helistada.
Muuseas mul on Keskerakonnaga siiski rahu. Seppik helistas enne ja ma seletasin talle kogu asja ära, et ma ei kavatse astuda Reformierakonda, et ma ei tule tagasi nende juurde kuni Arvo Sarapuu neil lõunapoolse Eesti kuningas on ja lähtuvalt eelnevast ma siiski kavatsen säilitada sõnavabaduse, mitte ei jää kohe vait kui Vilja või Ain kulmu kergitavad. Toobal las lahmib, noorel poisil ikka vaja pilti pääseda, aga vanemate meestega ma arvan, et me mõistame teineteist.
Allkiri, mida ei julge keegi võltsida
Töönädal läbi ja tsirkust kui palju! Allkirja teema läks meedias kenasti kuumaks, kuid seal on veel üks aspekt, mis enamusel märkamata jäi - nimelt kes on sootumaks puudu?!
Muidugi proua Savisaar, kes suundus silmailu nautima. Nimelt on Vilja vahepeal saanud Võrkpalliliidu presidendiks ja nüüd on ta trimmis poistega terve selle nädala metsa all veetnud, samal ajal kui erakonnakaaslastel Riigikogus ei ole aega unise peaga isegi sihtida ja saalis tulistatakse puusalt. Meil oli argine infotund ning Viljal hetked noorte atleetidega mida ta ilmselt sooviks maalida.
Kui nüüd keegi arvab, et ta selle puhkuse ajaks oma palga riigikogus peatas või midagi, siis arvake uuesti. Ma ei imestaks kui ta selle hoopis lähetusena vormistas ja päevaraha kasseerib.
PS. Aktuaalseks on muutunud autentsuse teema ja kuulujuttudel on põhi all: müügile paisatud "Jaani majoneesiga" ei ole mul mitte midagi pistmist. Tunnistan, mul oli see idee mõttes järgmiste valimiste ajaks, aga tegelikust tootest olen vaid kolleegidelt kuulnud, kui kellelgi on mõni internetilink sellele tootele, siis palun saatke mullegi.
Muidugi proua Savisaar, kes suundus silmailu nautima. Nimelt on Vilja vahepeal saanud Võrkpalliliidu presidendiks ja nüüd on ta trimmis poistega terve selle nädala metsa all veetnud, samal ajal kui erakonnakaaslastel Riigikogus ei ole aega unise peaga isegi sihtida ja saalis tulistatakse puusalt. Meil oli argine infotund ning Viljal hetked noorte atleetidega mida ta ilmselt sooviks maalida.
Kui nüüd keegi arvab, et ta selle puhkuse ajaks oma palga riigikogus peatas või midagi, siis arvake uuesti. Ma ei imestaks kui ta selle hoopis lähetusena vormistas ja päevaraha kasseerib.
PS. Aktuaalseks on muutunud autentsuse teema ja kuulujuttudel on põhi all: müügile paisatud "Jaani majoneesiga" ei ole mul mitte midagi pistmist. Tunnistan, mul oli see idee mõttes järgmiste valimiste ajaks, aga tegelikust tootest olen vaid kolleegidelt kuulnud, kui kellelgi on mõni internetilink sellele tootele, siis palun saatke mullegi.
neljapäev, 12. juuni 2008
Keskerakond võltsis allkirja!
No mitte hullusti ega kellegi olulise inimese oma. Lihtsalt Heimar Lenki allkirja pani eile umbusaldusavaldusele keegi teine, mitte tema ise. Ta pani ise ka ja sellest siis see kära tekkiski. Ilmselt oli Lenk kuskil maja peal ja arvati et ta ei jõua ülepeakalea pähe karanud umbusaldusavaldusele ise kätt alla panna ning no mis see siis Riigikogu liikme allkirja võltsimine ikka ära ei ole. Kes oskab? Sina Tuus?
Siin on näha mõlemad allkirjad mis eile umbusaldusel olid numbrite 14 ja 34 all. Iga lapsevanem kelle laps on juba algkooli läbinud naerab nii algelise võltsingu peale ja helistab klassijuhatajale. Vaadake kasvõi eesnime H, m ja r tähti. Need allkirjad ei ole sama inimese kirjutatud. Kes võis seda teha? Ma oletan et Lengi õde, tema allkiri oli kõige sarnasem nr 14 Heimari omale. Nr 34 Heimar tundub originaalim. Siin ka Tuusa oma allkiri võrdluseks.
On ju sarnane? Lõpetuseks kogu allkirjade leht, kus on näha kes need olid, kes ülepeakaela allkirjastasid suvalisi pabereid, et ilma erilise põhjuseta ning lootuseta õnnestumisele püüda maha võtta keskkonnaminister. No igatahes meediasse pääsesid ja näed, edukalt ka minu blogisse. 
Siin on näha mõlemad allkirjad mis eile umbusaldusel olid numbrite 14 ja 34 all. Iga lapsevanem kelle laps on juba algkooli läbinud naerab nii algelise võltsingu peale ja helistab klassijuhatajale. Vaadake kasvõi eesnime H, m ja r tähti. Need allkirjad ei ole sama inimese kirjutatud. Kes võis seda teha? Ma oletan et Lengi õde, tema allkiri oli kõige sarnasem nr 14 Heimari omale. Nr 34 Heimar tundub originaalim. Siin ka Tuusa oma allkiri võrdluseks.
On ju sarnane? Lõpetuseks kogu allkirjade leht, kus on näha kes need olid, kes ülepeakaela allkirjastasid suvalisi pabereid, et ilma erilise põhjuseta ning lootuseta õnnestumisele püüda maha võtta keskkonnaminister. No igatahes meediasse pääsesid ja näed, edukalt ka minu blogisse. 
Küll on värske olla
Kõnnin, naudin aknast langevaid päikesekiiri ja punaste silmadega kolleege, kes on üksteist öö läbi juntinud. Show kestab.
Ma ei ole kunagi aru saanud miks nad seda teevad. Miks võib häälteenamusega teerull otsustada kogu riigi saatuse üle, kuid tal puudub õigus otsustada, et läheme koju. Kesk ja Rahvaliit võivad siin urgitseda veel pikalt ning selle eest makstakse neile kõigile veel palka. Ja mitte ainult - kohal on ka kogu selle "õukonna" teenindav personal koos öise topeltpalga ja paha tujuga. Milleks? Ma ei ole vist ainus, kel selline küsimus vahel pähe tuleb.
Ma ei ole kunagi aru saanud miks nad seda teevad. Miks võib häälteenamusega teerull otsustada kogu riigi saatuse üle, kuid tal puudub õigus otsustada, et läheme koju. Kesk ja Rahvaliit võivad siin urgitseda veel pikalt ning selle eest makstakse neile kõigile veel palka. Ja mitte ainult - kohal on ka kogu selle "õukonna" teenindav personal koos öise topeltpalga ja paha tujuga. Milleks? Ma ei ole vist ainus, kel selline küsimus vahel pähe tuleb.
kolmapäev, 11. juuni 2008
Tsirkus tänaseks läbi
Jõudsin koju ning tellisin pitsat. Toodi kena ja suur ning ma nihutasin salaamid silmadeks ning tippisin oliivid suuks ritta - mul on tava süüa Savisaare näoga pitsat. Teised riigikogu liikmed istuvad hetkel Riigikogu saalis ja juntivad üksteist igatpidi. Ega nad enne poolt ööd koju saa. Mina töötan siis blogiga ning muigan neile mõeldes niisama.
Olen ennast ikka viimasel ajal kuulsaks inimeseks pidanud, kuid Postimehe noor ajakirjanik Sulbi mind veel ei tea. Nimelt arvab poiss, et olen ikka veel Keskerakonna liige. No juhtub, viskan talle pärast e-maili. Mu jutu mõte oli seal hoopis, et umbusaldusi tuleks ikka veidi ette ka valmistada, mitte esimene majas eksinud roheline paberitega lavale saata. Mõni ime, et nõukogude aegne inimene, kes harjunud igale poole allkirju laduma, paneb kiirustades oma pookstavid mitu korda igale lehele mis silme ette antakse.
Olen ennast ikka viimasel ajal kuulsaks inimeseks pidanud, kuid Postimehe noor ajakirjanik Sulbi mind veel ei tea. Nimelt arvab poiss, et olen ikka veel Keskerakonna liige. No juhtub, viskan talle pärast e-maili. Mu jutu mõte oli seal hoopis, et umbusaldusi tuleks ikka veidi ette ka valmistada, mitte esimene majas eksinud roheline paberitega lavale saata. Mõni ime, et nõukogude aegne inimene, kes harjunud igale poole allkirju laduma, paneb kiirustades oma pookstavid mitu korda igale lehele mis silme ette antakse.
Hääletan Lissaboni poolt!
Euroskepsisel ja määramatuse toetamisel on vahe. Eesti on Liidu liige, kuid mida ei ole, on tugev Liit. Ma ei kujuta ette, kuidas suudaks transatlantilist koostööd teha taoline kogum purelevaid poliitilisi üksuseid, nagu täna on meie Euroopa Liit. Jah, muidugi loobub Eesti ühise ürituse nimel asjast või teisest, kuid paraku on see ainus võimalus seista sirgelt meie aina väiksemaks muutuva planeedi pinnal. Niiet minu käsi vajutab poolt.
Mis Marrandi teha kavatseb, seda siit ei paista. Keskerakonnal on fookuses hoopis eelarvega juntimine, märkasin, et mitmetel on magamiskotid ja külmarohi kaasas. Rohkem ma siin Riigikogus isegi ei tea, kes võiks tahta Lissaboni lepet põhja lasta. Ilmselt siis saabub tegelik tulemus hoopis homme Iiirimaal.
Mis Marrandi teha kavatseb, seda siit ei paista. Keskerakonnal on fookuses hoopis eelarvega juntimine, märkasin, et mitmetel on magamiskotid ja külmarohi kaasas. Rohkem ma siin Riigikogus isegi ei tea, kes võiks tahta Lissaboni lepet põhja lasta. Ilmselt siis saabub tegelik tulemus hoopis homme Iiirimaal.
teisipäev, 10. juuni 2008
Haigete surm kokku lepitud?
Veider... eile tuli Pentus oma kohutavalt jabura jutuga ja täna pole keegi koalitsioonist ühtegi piiksu selles asjus teinud! Alles nüüd ütleb Keskerakond midagi, aga mitte läbi suu vaid juhuslikult valitud kehaavause kaudu ehk täiesti suvalise kolmanda ešeloni mehe jutuna!
Kas midagi on selles asjus juba kokku lepitud? Mina ju midagi ei kuule enam peale selle mis rahvaliidukad sosistavad.
Väike põhjendus sellele võib olla, et tähtsatel ninadel ei sobi vastata kui Reformierakonna naine räägib. No aga ikkagi, ka koalitsioonipartneritel on ometi inimesi kes võiks midagi öelda! Noorteroganisatsioonid ju rahvast pungil, Riigikogu toad nõunikest pungil. Aga ei, meil on saalis ainult raske igapäevatöö, täna näiteks siis Eesti ning Bosnia ja Hertsegoviina parlamendirühma moodustamine. Ei ole vist vaja lisada, et saime edukalt hakkama.
Kas midagi on selles asjus juba kokku lepitud? Mina ju midagi ei kuule enam peale selle mis rahvaliidukad sosistavad.
Väike põhjendus sellele võib olla, et tähtsatel ninadel ei sobi vastata kui Reformierakonna naine räägib. No aga ikkagi, ka koalitsioonipartneritel on ometi inimesi kes võiks midagi öelda! Noorteroganisatsioonid ju rahvast pungil, Riigikogu toad nõunikest pungil. Aga ei, meil on saalis ainult raske igapäevatöö, täna näiteks siis Eesti ning Bosnia ja Hertsegoviina parlamendirühma moodustamine. Ei ole vist vaja lisada, et saime edukalt hakkama.
esmaspäev, 9. juuni 2008
Et suvi ei läheks luhta: automaatpoliitika
Reformierakonnas ei ole naised au sees. Neil lastakse pidevalt teha musta tööd. Vaadatakse välja mitte kõige nutikamad isendid ja siis antakse päevakäsud - pesta kontoris nõusid, tolmu pühkida, sotsiaalminister olla jne. Ja kui mõnel härral tuleb eriti jabur idee, siis taas saadetakse eesliinile vähemväärtuslikud neiud, kes peavad selle udru-mudru ette kandma. Mina ei usu, et Pentus jutu ise välja mõtles. Olen temaga elus vestelnud ja ka tema paljudest ettekannetest on kumanud läbi mõistlik inimene.
Eestis sotsiaalsüsteem põhineb solidaarsusel. Kõik maksavad ja ravitakse neid kellel häda on. Tulla välja ideega, et rikkad ei peaks nii palju maksma on jabur ja samas ka mitmekihiline. Esiteks muidugi see mis ma avalõigus mainisin. Solgutatakse naisi. Raske nädalavahetus seljataga, saadab tööle tulnud fraktsioonijuht või keegi vaese Pentuse maailmale kadu kuulutama. Teine tasand on see, et isegi sotsiaalministrit ei kuulata ära enne seda plähmerdamist. Muidugi on võimalus, et temalt küsiti, kuid ma ei usu, see peaks ikka poolearuline sotsiaalminister olema, kes selle ideega kaasa läheb. Samas - Reformi personalitöö on... hõre.
Igatahes on keset kena esmaspäeva tööle tuldud, tüdrukule hullud ideed pähe pandud ja asi veereb. Poliitikud külitavad diivanis, luristavad mullivett ja poliitika teeb ennast ise. Meedia korjab uudise, spekuleerib sisevastuolusid, opositsioon huilgab, mõni koalitsioonipartner ähvardab lahkuda jne. Tsirkust nädalateks. Ja kuidas kõik see raske poliitiline töö ära tehti? Lihtsalt öeldi, et Pentus, mine räägi mingit absurdi, oskad küll, ütle, et kaotame maksud ära või midagi sellist. Ja enne too veel üks klaas vett.
Eestis sotsiaalsüsteem põhineb solidaarsusel. Kõik maksavad ja ravitakse neid kellel häda on. Tulla välja ideega, et rikkad ei peaks nii palju maksma on jabur ja samas ka mitmekihiline. Esiteks muidugi see mis ma avalõigus mainisin. Solgutatakse naisi. Raske nädalavahetus seljataga, saadab tööle tulnud fraktsioonijuht või keegi vaese Pentuse maailmale kadu kuulutama. Teine tasand on see, et isegi sotsiaalministrit ei kuulata ära enne seda plähmerdamist. Muidugi on võimalus, et temalt küsiti, kuid ma ei usu, see peaks ikka poolearuline sotsiaalminister olema, kes selle ideega kaasa läheb. Samas - Reformi personalitöö on... hõre.
Igatahes on keset kena esmaspäeva tööle tuldud, tüdrukule hullud ideed pähe pandud ja asi veereb. Poliitikud külitavad diivanis, luristavad mullivett ja poliitika teeb ennast ise. Meedia korjab uudise, spekuleerib sisevastuolusid, opositsioon huilgab, mõni koalitsioonipartner ähvardab lahkuda jne. Tsirkust nädalateks. Ja kuidas kõik see raske poliitiline töö ära tehti? Lihtsalt öeldi, et Pentus, mine räägi mingit absurdi, oskad küll, ütle, et kaotame maksud ära või midagi sellist. Ja enne too veel üks klaas vett.
Tellimine:
Postitused (Atom)
