reede, 13. veebruar 2009

Mis teha, mis teha? Tehke süüa!

Hädakisa kaigub üle meediamaastiku ning kaigub vastu pankade klaasist seintelt. Olen ise samuti siin blogis päris pessimistlik olnud, siiski ei tasuks nädalavahetusele vastu minna liiga kurvalt.

Meie majanduse probleem ei ole mitte laenuraha puudumine vaid veidi vale profileeritus ning puusse suunatud haridus. Selle hariduse endaga on nagu enam-vähem, kuid süsteem toodab neid toredaid inimesi vales koguses. Juriste läheb ikka vaja, kuid mõistuse piires. Peale minu ma ei teagi meil Paides eriti kes neile sellist tööd annaks, mis vahel lehte jõuaks.

Langus on meie jama lihtsalt värvikalt välja toonud. Aga oleme väike ja paindlik riik ning õpime ümber! Mu poiss räägib, et juristist programmeerijaks õppida on kõige lihtsam - samasugune struktuurne mõtlemismudel. Ainult tahtmist peab olema.

Põllumajandus läheb nüüd ju ka korda. Hinnad tõusevad koos sisetarbimisega ja palkade langus teeb võimalikuks isegi lehmade karjatamise, lüpsmisest rääkimata. Mõni kroomitud lüpsimasin ehk läheb panga bilanssi, kuid ega nad seda Saksamaale tagasi tari.

Algava aasta suurimad võitjad on toiduainetööstuses ning põllunduses, kui ma ei eksi. Kruuda äri piimatööstuse müügil läks nässu, kuid ühel päeval ta veel teeb neile investeerimispankureile õlle välja.

Ja head lugejad - kui majoneesi ostate, siis ikka Eesti oma! Sisetarbimine tööle, väliskaubanduse tasakaal meie kasuks ja hopp - olemegi mäel!

Kommentaare ei ole: