Väljapressijatele tuleks järele anda

Kolleeg Marko väidab, et SASi ultimaatum ei ole vastuvõetav, et olelegem edasi oma rahvuliku Õhu otsas. Milleks küll? Ega siis kõik asjad mille nimes on sees Eesti ei pea kohe esimeses päästmisnimekirjas olema!

Ettekujutus, et Eesti riik on juhtinud EÕ-d kogu selle aja on ju rumal jutt. EÕ on olnud täiesti teadlikult halvasti juhtid SASi poolt kindla plaaniga see firma välja suretada ja BalticAir korralikuks monopoliks teha piirkonnas. Isegi suhtekorraldus on firmas nagu õpikust maha loetud - kui on mõni hea uudis olnud, siis on seda pomisenud pressiesindaja, kui aga totaalne ämber või nälgivad reisijad lennujaamas, siis astub alati lavale juht ja teatab, et kohe-kohe rendime Türgist mõne muldvana risu ja sõidame! Ühe juhi kes firmas midagi reaalselt arendada tahtis ma mäletan lasid vist üleöö lahti. Mitte ühtegi turundusvõtet oma firma maine halvendamiseks ei ole kasutamata jäätud. Ning olgem ausad - pingutused on vilja kandnud. Midagi halba oskab Eesti Õhust rääkida iga inimene, isegi need kes kunagi ei lenda. Küsige kellelt tahate, et kas Eesti Õhul on pidevalt hilineva lennuliini maine? Kas on kõige vanemad lennukid? Muidugi!

Kõige selle tõttu leian, et praegu on täiesti hilja SASile vastu hakata. Pressib välja küll, kuid tal on selleks ka võimalused olemas. SASile osaluse eest raha andmine on kõige jaburam. Normaalne oleks neile see osalus maha müüa, saaks mingigi raha. Niikuinii panevad firma kinni ja annavad kaubamärgi AirBalticule opereerida. Siiski on olemas ka piiiisikene šanss, et äkki hakkavadki arendama ja panustama ja meie värske Lennu nimeline jaam jääbki kaardile.

Igatahes kõige jaburam oleks SASile väljasuretatud firma eest raha anda ja ise proovida selles äris kunstlikku hingamist teha.

Kolmas meetod on vana hea meil Riigikogus ära proovitud juntimine, ehk mõttetu edasi jonnimine. Siis läheb firma lõpuks pankrotti ja SAS kontrollib ikkagi turgu, kuid selle vahega, et kõigil on tuju rikutud, riigi raha on kulunud ja meie kõigi maine veelgi madalam.